Anname hoogu Eesti majandusele!

13. märtsil avaneb temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide (TemTA) uus 42 miljoni euro suurune taotlusvoor, mille eesmärk on viia Eesti teadus tugevamalt kokku ettevõtete praktiliste vajadustega ning kiirendada teadustulemuste jõudmist majandusse. Taotlusi saab esitada 22. aprillini Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS). Programmi viib ellu Eesti Teadusagentuur (ETAG) koostöös partneritega, sealhulgas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS), kes toetab ettevõtete ja teadlaste koostöö tekkimist ning projektide majandusliku potentsiaali hindamist. „EIS ja ETAG töötasid koos vastutatavate ministeeriumitega esmakordselt välja teadmussiiret soodustava arendustoetuse, millega Eesti teadlased hakkavad lahendama ettevõtete poolt sõnastatud tehnoloogilisi väljakutseid. EISi roll on toetada teadlaseid leidmaks väljakutseid esitavaid ettevõtteid ning osaleda projektide teadmussiirde

Eestlased ei pruugi olla küll parimad müügimehed, aga alandlikkus, millega silma paistetakse, võib avada eksporditurgudel palju uksi ja võita suurkliente, sõnas Magnetic Groupi juht Risto Mäeots Eesti Tööandjate Keskliidu konverentsil „Tuulelohe lend 2026“.   Eestit teatakse kui neutraalset ja ohutut riiki, kindlasti mitte aga kui lennundusriiki. „Kui öelda keskmisele tarbijale sõna lennundus, siis kaasneb sellega agoonia, meie rahvuslike lennufirmade ümber toimunu ja muu,“ ütles Magnetic Groupi juht Risto Mäeots konverentsil kõlanud ekspordivõimaluste üle arutlenud vestlusringis. Tema sõnul tuleb pidevalt selgitada, et lennundus on palju enamat kui ainult reisijate vedu, see on ülemaailmne tööstusharu.   Selles sektoris ei saa maailma vallutada ja jalga partnerite ukse vahele oma lipuga lehvitama minnes ja kultuuri peale surudes, rääkis Mäeots. „Hollandlastele ei meeldi see, brittidele ei meeldi see, kellelegi ei meeldi see.“

Eesti ettevõtted elavad ajastul, kus tööjõupuudus ei ole enam ajutine kõikumine, vaid uus normaalsus. Gaselli Kongressil kõnelenud juhtimiscoach Ülle Pind toob välja, et tehnoloogia areng ja tagurpidi rahvastikupüramiid kujundavad meie ettevõtluskeskkonda viisil, mis sunnib mõtlema laiemalt kui kunagi varem. Küsimus ei ole enam selles, kas kaasata välistalente, vaid kuidas seda teha nii, et ettevõte päriselt tugevneks ja kasvaks. Rahvusvaheline tööturg kui paratamatus Pindi sõnul ei ole Eesti enam suletud tööjõuturg, kus kohalikest inimestest piisab. Kui me ei muuda oma tööturgu rahvusvaheliseks, ei kao siit mitte ainult potentsiaalsed välistalendid, vaid ka meie enda inimesed. Kohalikud spetsialistid soovivad töötada rahvusvahelises keskkonnas, suhelda

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab esmaspäeval loomemajanduse tugiteenuste toetuse taotlusvooru, mille eesmärk on aidata loomevaldkonna ettevõtetel jõuda välisturgudele.   „Oleme varasemate toetusvoorudega aidanud loomeettevõtetel tugiorganisatsioonide abiga kasvatada müügitulu ja areneda tugevamateks ettevõteteks. Selle vooru fookus on aga selgelt ekspordil. Ootame tugiteenuste pakkujatelt projekte, mis aitavad juba ekspordipotentsiaaliga loomeettevõtetel arendada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist pakkumist, jõuda uutele turgudele ning kinnitada seal kanda püsivate ja stabiilsete partnerite kaudu. Meie eesmärk on, et tugiteenuste abil kasvaks nende loomeettevõtete arv, kes suudavad rahvusvahelisel turul järjepidevalt tegutseda,“ ütles EISi loomemajanduse teemajuht Kadi Haljand.  Taotlema on oodatud organisatsioonid, kellel on loomevaldkonna ettevõtete arendamiseks vajalik kompetents, võrgustikud ja koostööpartnerid. Näiteks võivad taotlejateks olla loomemajanduse

Eesti põllumajanduse valdkonnas tegutsev kliimatehnoloogia ettevõte eAgronom arendab mahuka arendusprojekti raames innovaatilist lahendust, mis automatiseerib andmete kogumise otse traktorikabiinist. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) poolt toetust saanud projekt aitab lahendada Euroopa põllumeeste suurimat murekohta, milleks on keeruline ja aeganõudev aruandlus. Tänapäeva põllumehed peavad esitama täpseid andmeid oma tegevuse kohta nii riigile, pankadele kui ka näiteks süsinikuprogrammidele. Seni on see tähendanud tundidepikkust käsitööd andmete sisestamisel, mis toimub sageli alles mõni aeg pärast reaalse põllutöö tegemist. Nõnda suureneb risk vigade tekkeks või andmete kadumiseks, mis põhjustab hilisemaid probleeme näiteks toetuste taotlemisel. eAgronomi uus süsteem muudab andmete kogumise põllumehe jaoks sujuvamaks ning vähendab