EIS (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus) on juba mitmeid aastaid edendanud ringmajanduse põhimõtteid ja jätkusuutlikku ettevõtlust Eestis ning kogutud parkus pannakse töösse Tartus toimuval Zero Waste konverentsil. Konverentsil korraldatav EISi töötuba “Advantages of Innovative and Sustainable Business Models” keskendub jätkusuutlike ja ringmajandusel põhinevate ärimudelite tutvustamisele, pakkudes osalejatele väärtuslikke teadmisi ja praktilisi näiteid, kuidas uuenduslikke ja kestlikke ärimudeleid oma ettevõttes rakendada.  Konverents keskendub jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja nulljäätmete põhimõtete tutvustamisele ning toob kokku spetsialistid, ettevõtjad, teadlased ja poliitikakujundajad. Koos arutletakse, kuidas saavutada nulljäätmetele orienteeritud tulevik ja kuidas muuta olemasolevaid süsteeme keskkonnasõbralikumaks ja tõhusamaks. Konverentsi programm keskendub suures enamuses töötubadele, tekitades arutelusid, mõttevahetusi ja pakkudes

Mayri Tiido on Eestis ringmajanduse ja tööstussümbioosi üks juhtivaid eestkõnelejaid. Tema teekond selle valdkonnani algas isiklikest väärtustest ja soovist süsteemsemalt maailma muuta. Ta teadis juba noorena, et soovib pühendada oma karjääri inimeste koolitamisele ja harimisele. Keskkonnateemad jõudsid tema ellu esmalt läbi isikliku elustiili muutmise, kui ta otsustas teha oma igapäevaelu keskkonnasõbralikumaks. “Veetsin aasta, muutes oma tarbimisharjumusi – näiteks ei ostnud ma üle aasta ühtegi uut rõivast,” meenutab Tiido. Kuid peagi sai ta aru, et keskkonnasõbraliku elustiili mõju on piiratud, kui samal ajal ei tehta suuremaid süsteemseid muutusi.  Ringmajanduse idee sai selgeks, kui Tiido osales üle kuue aasta tagasi Hollandis ringmajanduse

Tööstussümbioos on mõiste, mis viitab erinevate tööstusharude koostööle, mille käigus ühe ettevõtte laos seisev ressurss, tootmisjäägid või kõrvalsaadused muutuvad teise ettevõtte toormaterjaliks. See innovatiivne lähenemine võimaldab vähendada jäätmeid ja ressursikulu, aidates kaasa nii keskkonnasäästlikkusele kui ka majanduslikule tõhususele. Eestis, kus loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonnakaitse on üha enam tähelepanu all, võib tööstussümbioos pakkuda olulist panust jätkusuutlikku ettevõtte majandamisse.  TalTechi ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna doktorant-nooremteadur Margit Kull kirjeldab tööstussümbioos tööstussümbioosi kui sibulat – kihiline, kuid lihtsa tuumaga. „Tootmises lähtume materjalivoost, protsessist ja väljundist ehk toodetest, millest tekivad alati teatud materjalide ülejäägid. Küsimus ongi selles, et kuhu me need jäägid

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) välisvärbamise programm Work in Estonia (WIE) on valmis saanud uue ümberasumise käsiraamatu (Relocation Guide), mis on suunatud nii välismaalt Eestisse naasvatele kodanikele kui ka välistalentidele, kes plaanivad Eestisse kolida. Põhjalik juhend pakub väärtuslikku teavet ja praktilisi nõuandeid, mis aitavad muuta kolimise ja uue elu alustamise Eestis võimalikult sujuvaks ja meeldivaks. „Esimese raamatu tegime Work in Estonias juba 2016. aastal ning keskmiselt iga kolme aasta tagant peame selle uuesti kirjutama, sest Eestis muutuvad asjad kiirelt ning õnneks ikkagi alati paremaks ja tõhusamaks,“ kirjeldas raamatu loomise protsessi Eesti rahvusvahelise maja nõustamisspetsialist Sandra Rebane. „Kui esialgu sai raamat

Work in Estonia ettevõtete konsultant Andrea Maidla käis juunikuus Eesti HR Seltsi korraldet personalitöötajate suvelaagris, mille võtab kokku kui meeldiva ja motiveeriva suvise professionaalselt lõbusa kohtumisena. “Osalesin Eesti esimeses HR entusiastide suvelaagris ning tegemist oli sellelaadse esmakordse algatusega. Eesmärk oli tuua personaliinimesed vabamasse keskkonda kokku ning ragistada üheskoos ajusid, veeta mõnusalt aega ja kohtuda oma valdkonna kolleegidega,” kirjeldab Andrea. Work in Estonia korraldas kohapeal kolm töötuba-sessiooni, mille käigus tutvustati nii WIE kui Eesti rahvusvahelise maja tööd ja teenuseid. “Laagris osalejad ise rõõmustasid, et aina enam on Eesti personalitöömaastikul kolleege, kelle igapäevane töökeel on inglise keel,” lisab Andrea. “Niisiis on töökeskkonnad