Tervisetehnoloogiad ja -teenused
Hõbeajastu – vananev elanikkond, sellega kaasnev multimorbiidsus sh hulgiravimikasutus, mis suurendab nõudlust erinevate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele. Seega on oluline keskenduda uuenduslikele ja tõhusatele lahendustele, mis aitavad hoida inimeste tervist ja elukvaliteeti (haiguste ennetamine ja tervisedendus sh vaimse tervise temaatika). Tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamisel on suur sotsiaalmajanduslik mõju. Fookusvaldkonna eesmärk on teaduse ja ettevõtluse koostöös arendada paremaid, kättesaadavamaid ja personaalsemaid tervishoiuteenuseid, mis pakuksid samal ajal ärivõimalusi ka ettevõtetele. Eestil on tugev iduettevõtluse ökosüsteem, ühiskond on tehnoloogiale avatud ning teadustase on kõrge, mis loob head eeldused valdkondliku teadusmahuka ettevõtluse kasvuks.

2023. aastal
4061
ettevõtet valdkonnas
1548 mln €
lisandväärtuse maht
31 mln €
ekspordi maht
Innovatsiooni prioriteetsuunad
Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogia pakub lahendusi kliinilistele väljakutsetele, nagu geenide ja terviseandmete rakendamine, ravimiarendus ja taastusravi. Oluline on biomeditsiini rakendamine kliinilises meditsiinis ja terviseennetuses, luues ärivõimalusi ja suurendades ekspordipotentsiaali.
Oluline on jõuda biomeditsiini ja biomeditsiinitehnoloogiate rakendamiseni kliinilises meditsiinis ja terviseennetuses.
Biomeditsiini ja biomeditsiinitehnoloogiate arendamisel on olulised teadus- ja arendussuunad:
- Personaalmeditsiini lahenduste loomine
- Baasvõimekuse ja teadmiste tagamine uute toodete ja teenuste arendamiseks, sh meditsiiniseadmete väljatöötamiseks
- Eestis loodud ressursside ja kompetentside kasutamine rakendusliku teaduse ja innovatsiooni arendamiseks
Tänu inimkesksele lähenemisele haiguste ennetamises, diagnostikas ja ravis muutub meditsiinivaldkond järjest interdistsiplinaarsemaks. Terviklik lähenemine terviseteemadele esitab valdkonna spetsialistidele uusi väljakutseid: andmete kogumine, analüüs ja tõlgendamine, sh haigestumisriskide väljaselgitamine, mitme haigestumisriski käsitlemine, haigestumisriskide hinnangu kommunikatsioon inimesele arusaadaval viisil, koostöö teise valdkonna spetsialistidega.
Interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse arendamisel on oluline:
- Panustamine uute tehnoloogiate arendamisse
- Tervikliku vaate tekkimise toetamine terviseteemade osas
- Tervishoiu ressursside parem kasutamine
Tervisevõrgustiku liikmete ajakulu andmete sisestamisele on märkimisväärne, kuid automatiseerimise ja andmete taaskasutamise abil saab seda vähendada. Eesmärk on lihtsustada tervishoiutöötajate tööd ja optimeerida protsesse. Arendust vajavad valdkonnad hõlmavad biomeditsiini ja e-tervise tehnoloogiaid, telemeditsiini, otsustustoe lahendusi, tehisintellekti, masinõpet ja robootikat. Need lahendused aitavad parandada andmete kogumist, jagamist ja töötlemist, samuti diagnoosimist ja ennetust.
Andmepõhiste ja infotehnoloogiliste lahenduste arendamisel on olulised teadus- ja arendussuunad:
- Digi- ja andmepõhised lahendused, mis annavad inimestele parema ülevaate ja kontroll oma tervise üle
- Efektiivsuse, mõju ja kättesaadavuse suurendamine, tõstes ennetuse, diagnostika ja ravi kvaliteeti
- Inimkeskne lähenemine, mis võimaldab personaalset tervise ja heaolu monitooringut ning varast diagnostikat
- Teenuse tulemuslikkuse ja kuluefektiivsuse hindamine, suurendades patsiendiohutust
- Usalduse kindlustamine meditsiinisüsteemi suhtes, tagades andmete kaitstuse ja turvalisuse
- Koostöö soodustamine erinevate osapoolte vahel
Käsitleb tervist ja ennetust inimese elukaare jooksul, rõhutades vajadust integreeritud lahenduste järele, nagu tervis ja sotsiaalvaldkond, haridus ning säästlik keskkond. Valdkondlik teadus- ja arendustegevus ning loodavad lahendused aitavad mõõta tervisekäitumist ja teenuste efektiivsust, optimeerida tervishoiutöötajate töökorraldust ning toetada inimese aktiivset osalemist terviseteekonnal. Samuti arvestavad need inimese vajadusi ja sotsio-kultuurilisi aspekte.
Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamisel on olulised teadus- ja arendussuunad:
- Tervishoiu strateegiliste eesmärkide saavutamisse panustamine ja tõhusamate, personaalsemate terviseteenuste arendamine
- Inimese enda vastutuse suurendamine tervisevaldkonnas, arvestades kasutajakogemust ja vajadusi
- Ravi ja ennetuse kvaliteedi tõstmine
- Koostöö soodustamine erinevate asutuste, valdkondade ja spetsialistide vahel, suurendades innovatsioonipotentsiaali, ärivõimalusi ja ekspordipotentsiaali
Kriiside ajal seisavad tervishoiusüsteemid silmitsi piiratud ressursside, reageerimiskiiruse ja varustuskindluse väljakutsetega. Süsteemi valmisolek kiirreageerimiseks eeldab teadus- ja arendusvõimekuse arendamist, keskendudes spetsialistide väljaõppele ja õppejõudude kompetentsi kasvatamisele. Oluline on läbi viia uuringuid kriiside ennetamise ja kiirreageerimise valdkonnas, sealhulgas riskide kaardistamist ja maandamisviiside väljatöötamist. Samuti on tähtis mobiilsete ja autonoomsete seadmete ning süsteemide, näiteks mobiilsete haiglate, väljatöötamine ja peeninstrumentide tootmine. Teaduspõhine kriisijuhtimine ja kommunikatsioon on kriiside ajal hädavajalikud.
Tervisevaldkonna kriiside ennetamise arendamisel on olulised teadus- ja arendussuunad:
- Julgeoleku ja tervisesüsteemi varustuskindlus parandamine
- Tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse ja toimivuse tagamine kriisiolukordades, võimaldades kiirreageerimist
- Ärivõimaluste loomine ja ekspordipotentsiaali suurendamine (COVID-19 pandeemia näitel)
Anname hoogu
Kontakt
