Pööra oma ettevõtet
Toetame ettevõtete kolmikpöörde elluviimist ja arenguhüppeid. Toetame ettevõtjate tehnoloogia- ja teadmusmahukust. Edendame Eesti kui investeerimispiirkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.
54,6mln
Meilt nõu või abi saanud ettevõtete lisandväärtus kasvas möödunud aastal üle 54,6 miljoni euro.
Jätkupideva organisatsioonilise arengu tagamiseks kasvata oma juhtimis- ja tööspetsiifilisi kompetentse, värba (ning hoia) kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, laiene seni ligipääsmatuks jäänud uutele turgudele ning kaasa välisinvesteeringuid.
Digitaliseeri, automatiseeri või robotiseeri tootmise, teenuse pakkumisi või ettevõtte sisemisi protsesse. See annab võimaluse teha tarku strateegilisi otsuseid, mille aluseks on andmed.
Arenda nutikaid tooteid, uuenda ärimudelit, disaini oma teenuseid ning tee koostööd haridus- ja teadusasutustega.
Mõista ringmajanduse põhimõtteid ja juuruta need oma ettevõttesse, taga tootmise või teenuseosutamise toimepidevus ning tegele öko-innovatsiooniga.
Lisandväärtuse kasvatajad
Tutvu heade näidetega meie poolt toetatud innovaatilistest ettevõtetest, kes on pöördeid edukalt sooritanud ning kes on selle mõtteviisi pikaajalisse strateegilisse arengusse integreerinud.
Innovatsioonijuhtimise protsess ei ole tegelikult midagi muud, kui lihtsalt innovatsiooniga tegelemise läbimõeldud praktika, siin ei tasu kinni jääda teoreetilistesse aruteludesse. Ilma potentsiaalsete klientidega konsulteerimata ei ole mõtet ideega edasi liikuda, hoolimata alateadlikust hirmust, et keegi võib suurepärase idee varastada.
Loe lisa
Need muutused on andnud täiesti arvestatava lisaväärtuse rohepöörde mõistes
Loe lisa
Oma 26aastase tegevuskogemuse põhjal soovitab Rantelon teistel tööstusettevõtetel kindlasti keskenduda kahele valdkonnale: digitaliseerimisele ja automatiseerimisele.
Loe lisa
Work in Estonia jagab inspireerivate välistalentide lugusid. Kõige värskemas neist jagab Luísa Czamanski Nora oma kogemusi elust ja töötamisest riigis, mis väärtustab ja investeerib teadusesse, toetab ettevõtlust ja pakub uudishimulikele lõputult avastamisrõõmu. Aga kuidas saab Brasiilia teadlane planeeti päästvaid lahendusi genereerida teisel pool maakera? Loe edasi artiklist: Ühel kaunil maikuu teisipäeval Tallinnas said 120 inimest tulevikust aimu – üsna sõna otseses mõttes. Latitude59 konverentsil maitses valitud seltskond laboritingimustes kasvatatud ja keskkonda säästvaid alternatiive loodust kurnavatele koostisosadele. Need uued rasvad ja õlid, mida toodavad palmi- või veiste asemel mikroobid, on välja töötanud Eesti biotehnoloogia idufirma ÄIO. Täpsemalt öeldes on need välja töötanud ÄIO andekad
Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss „Ettevõtluse auhind“ tähistab sel aastal 30. sünnipäeva. Konkursi eelmise aasta võitjad leiavad, et osalemine aitab firmat teise pilguga vaadata, arendada ja ka tuntust kasvatada. Mulluse “Aasta turismiedendaja“, OKO Restoranid, üks omanik ja tippkokk Tõnis Siigur selgitab, et võimatu on võtta välja statistikat, mis näitaks, milline on olnud aasta turismiedendajaks saamise mõju nende restoranidele. Samas leiab ta, et igasugune tähelepanu ja meediakajastus tuletab neid uuesti ja uuesti rahvale meelde. „Suurim mõju on meile kui ettevõtjatele ja juhtidele. See annab meile veelkord kinnitust, et teeme õiget asja.” See õige asi on tunnustatud restoranid Tallinnas ja Tartus ning värskelt
Kuidas paistab Eesti hariduse digivõimekus kõrvaltvaatajale? Saksamaa digihariduse nõustaja ja koolitaja dr Dorothee Pietzko, kellel on ka varasem koolijuhikogemus, külastas hiljuti Eestit, et tutvuda siinsete hariduslahenduste ja EdTechi ökosüsteemiga. Intervjuus jagab ta muljeid Eesti tugevustest – nagu varajane loodusainete ja koodikirjutamise õpetus, andmepõhine koolihaldus ja vanemate kaasamine – kuid ei pelga ka kriitikat. Tema sõnul on Eesti koolides tugev digitaristu ja õpetajakeskne õpikäsitus, kuid see ei lähe kokku ootustega 21. sajandi õpilasele. Õppetöös kasutatakse vähe õpilastele mõeldud seadmeid, puudub selge visioon, kuhu digiharidusega liikuda, ja liiga palju ressursse läheb uhketele koolihoonetele. Saksa kogemusele tuginedes soovitab ta rohkem keskenduda iseseisvale, õpilaskesksele
Sel aastal toimub 30. korda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss „Ettevõtluse auhind“. Mullu tunnustatud ettevõtjate esindajad on veendunud, et sellist tunnustamist on Eestis väga vaja ning üks neist nägi selget kasu ka oma ärile. Eelmisel aastal „Aasta innovaatori” tiitli saanud Eesti kaitsetööstuse suurnimi Defsecintel Solutions oli esikolmikus ka „Aasta eksportööri” kategoorias. Ettevõtte strateegia- ja kommunikatsioonijuht Getter Oper toonitas, et eelkõige andis konkurss neile suuremat nähtavust ja suurendas kaubamärgi tuntust. Välisriikidesse turundades on erinevad auhinnad justkui kvaliteedimärgised, mis aitavad neil enda tugevust võimendada. „Tunnustus oli väärtuslik ka meie meeskonnale, kes igapäevaselt edukuse ja
2024/2025 hooaja jooksul on PARE (Eesti Personalijuhtimise Ühing) liikmed osalenud sisulistes aruteludes ja valdkonna konverentsidel, külastanud erinevaid organisatsioone ning loonud väärtuslikke kontakte. Sügisel on plaanis jätkata sama tugevalt – näiteks toimub juba septembris Work in Estonia ja PARE seminar, kus fookuses on personalivaldkonna põletavad teemad. 2024/2025 hooaeg võeti kokku 12. juunil inspireeriva ja mõtlemapaneva sündmusega Tallink MyStar laeval, kus lava jagasid kolm mõjukat Eesti juhti: Emöke Sogenbits, Siiri Lahe ja Meelis Paavel. Hooaja lõpetamine ei olnud pelgalt “üritus” – see oli aus ja emotsionaalne juhtimisteemaline peegeldus, millest iga personalijuht võiks midagi kaasa võtta. Allpool toome välja mõtted, mis