Pööra oma ettevõtet
Toetame ettevõtete kolmikpöörde elluviimist ja arenguhüppeid. Toetame ettevõtjate tehnoloogia- ja teadmusmahukust. Edendame Eesti kui investeerimispiirkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.
54,6mln
Meilt nõu või abi saanud ettevõtete lisandväärtus kasvas möödunud aastal üle 54,6 miljoni euro.
Jätkupideva organisatsioonilise arengu tagamiseks kasvata oma juhtimis- ja tööspetsiifilisi kompetentse, värba (ning hoia) kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, laiene seni ligipääsmatuks jäänud uutele turgudele ning kaasa välisinvesteeringuid.
Digitaliseeri, automatiseeri või robotiseeri tootmise, teenuse pakkumisi või ettevõtte sisemisi protsesse. See annab võimaluse teha tarku strateegilisi otsuseid, mille aluseks on andmed.
Arenda nutikaid tooteid, uuenda ärimudelit, disaini oma teenuseid ning tee koostööd haridus- ja teadusasutustega.
Mõista ringmajanduse põhimõtteid ja juuruta need oma ettevõttesse, taga tootmise või teenuseosutamise toimepidevus ning tegele öko-innovatsiooniga.
Lisandväärtuse kasvatajad
Tutvu heade näidetega meie poolt toetatud innovaatilistest ettevõtetest, kes on pöördeid edukalt sooritanud ning kes on selle mõtteviisi pikaajalisse strateegilisse arengusse integreerinud.
Innovatsioonijuhtimise protsess ei ole tegelikult midagi muud, kui lihtsalt innovatsiooniga tegelemise läbimõeldud praktika, siin ei tasu kinni jääda teoreetilistesse aruteludesse. Ilma potentsiaalsete klientidega konsulteerimata ei ole mõtet ideega edasi liikuda, hoolimata alateadlikust hirmust, et keegi võib suurepärase idee varastada.
Loe lisa
Need muutused on andnud täiesti arvestatava lisaväärtuse rohepöörde mõistes
Loe lisa
Oma 26aastase tegevuskogemuse põhjal soovitab Rantelon teistel tööstusettevõtetel kindlasti keskenduda kahele valdkonnale: digitaliseerimisele ja automatiseerimisele.
Loe lisa
Teekond kliimaneutraalsuseni pakub nii Eesti merendussektorile kui ka Tallinna Sadamale võimalusi konkurentsieelise loomiseks, reisijate ja kaubamahu kasvuks ning uuteks ärivõimalusteks, kirjutab Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm arvamusartiklis. Eesti on osanud megatrende ära kasutada. Digiriigi arendusega suudeti luua suur konkurentsieelis, mille maine kestab siiani. Kliimaneutraalsuseni jõudmine loob Eestile ja merendussektorile uusi ärivõimalusi. Laevade tavapärane kasutusiga on ca 30-50 aastat olenevalt laevatüübist, dokkidest ja hooldustest. Tegemist on pika investeeringuga, mis tähendab, et tulenevalt keskkonnaalaste regulatsioonide survest tekib vajadus laevade ümberehitamiseks. Siinkohal on võimalus luua Eestisse laevade ümberehituse keskus ehk retrofit-hub, mis tooks Eesti riigile ja sektorile laiemalt otsest majanduskasu ja võimaldaks
EIS (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus) on juba mitmeid aastaid edendanud ringmajanduse põhimõtteid ja jätkusuutlikku ettevõtlust Eestis ning kogutud parkus pannakse töösse Tartus toimuval Zero Waste konverentsil. Konverentsil korraldatav EISi töötuba “Advantages of Innovative and Sustainable Business Models” keskendub jätkusuutlike ja ringmajandusel põhinevate ärimudelite tutvustamisele, pakkudes osalejatele väärtuslikke teadmisi ja praktilisi näiteid, kuidas uuenduslikke ja kestlikke ärimudeleid oma ettevõttes rakendada. Konverents keskendub jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja nulljäätmete põhimõtete tutvustamisele ning toob kokku spetsialistid, ettevõtjad, teadlased ja poliitikakujundajad. Koos arutletakse, kuidas saavutada nulljäätmetele orienteeritud tulevik ja kuidas muuta olemasolevaid süsteeme keskkonnasõbralikumaks ja tõhusamaks. Konverentsi programm keskendub suures enamuses töötubadele, tekitades arutelusid, mõttevahetusi ja pakkudes
Merendus on nii Eestis kui globaalselt rohepöörde ootel. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) plaanib vähendada 70% aastaks 2040 rahvusvahelise laevanduse aastaseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Need eesmärgid pakuvad Eesti Merendusklastri esinaise Riina Palu sõnul Eesti ettevõtetele mitmeid ärivõimalusi. „Klastri liikmeskonnas on arendamisel näiteks nii vesinikutehnoloogial kui metanoolil põhinevad lahendused keskkonnasäästlikumate kütuste kasutuselevõtuks, kuid ka sensoritel ja andmetel põhinevad lahendused, et olemasolevaid tehnoloogiad optimaalsemalt kasutada,“ rääkis Palu võimalustest. Merendus on suur ja ülemaailmne äri, mistõttu on Palu sõnul otstarbekas keskenduda Eesti ettevõtetel tehnoloogiatele, milles meil on ajalooline eelis või hea positsioon tarneahelates. Eesti merendussektori tugevusteks teiste riikide ees on merendusklastri
Mayri Tiido on Eestis ringmajanduse ja tööstussümbioosi üks juhtivaid eestkõnelejaid. Tema teekond selle valdkonnani algas isiklikest väärtustest ja soovist süsteemsemalt maailma muuta. Ta teadis juba noorena, et soovib pühendada oma karjääri inimeste koolitamisele ja harimisele. Keskkonnateemad jõudsid tema ellu esmalt läbi isikliku elustiili muutmise, kui ta otsustas teha oma igapäevaelu keskkonnasõbralikumaks. “Veetsin aasta, muutes oma tarbimisharjumusi – näiteks ei ostnud ma üle aasta ühtegi uut rõivast,” meenutab Tiido. Kuid peagi sai ta aru, et keskkonnasõbraliku elustiili mõju on piiratud, kui samal ajal ei tehta suuremaid süsteemseid muutusi. Ringmajanduse idee sai selgeks, kui Tiido osales üle kuue aasta tagasi Hollandis ringmajanduse
Tööstussümbioos on mõiste, mis viitab erinevate tööstusharude koostööle, mille käigus ühe ettevõtte laos seisev ressurss, tootmisjäägid või kõrvalsaadused muutuvad teise ettevõtte toormaterjaliks. See innovatiivne lähenemine võimaldab vähendada jäätmeid ja ressursikulu, aidates kaasa nii keskkonnasäästlikkusele kui ka majanduslikule tõhususele. Eestis, kus loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonnakaitse on üha enam tähelepanu all, võib tööstussümbioos pakkuda olulist panust jätkusuutlikku ettevõtte majandamisse. TalTechi ärikorralduse instituudi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna doktorant-nooremteadur Margit Kull kirjeldab tööstussümbioos tööstussümbioosi kui sibulat – kihiline, kuid lihtsa tuumaga. „Tootmises lähtume materjalivoost, protsessist ja väljundist ehk toodetest, millest tekivad alati teatud materjalide ülejäägid. Küsimus ongi selles, et kuhu me need jäägid