EAS keskendub tänavu ettevõtete ekspordile ja välisinvesteeringutele
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhi Alo Ivaski sõnul keskendub asutus tänavu peamiselt Eesti võimekate ettevõtete arengu toetamisele ja ekspordivõimekuse suurendamisele ning töökohti loovate välisinvesteeringute riiki toomisele. „Eesti majanduse seisukohalt on võtmetähtsusega, et meie ettevõtted oleksid üha võimekamad eksportijad ja Eestisse tuleksid kapitalimahukad ning kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringud, mis loovad meie inimestele töökohti,“ lisas Ivask.
„2018. aasta eesmärk on eelmisest aastast kaks korda suurem ehk tuua riiki 150 miljoni euro ulatuses välisinvesteeringuid ning tuhatkond potentsiaalset töökohta,“ ütles EASi juhatuse esimees. Ivask märkis, et välisinvesteeringute puhul on oluline roll EASi programmidel Work in Estonia ja e-Residentsus ning toetustel, aga ka välisesinduste igapäevasel tööl ning äridelegatsioonide ja investorite visiitidel Eestisse, mis annavad võimaluse meie ärikeskkonna tutvustamiseks. EAS võtab järgmisel aastal vastu 100 delegatsiooni.
Ivaski sõnul on viimase kolme aasta jooksul EASi abil riiki toodud välisinvesteeringuid, mille hinnanguline maht on üle 300 miljoni euro ja mis loob prognoosi kohaselt ligi 3000 uut töökohta. „2017. aastast on tuua mitu välisinvesteeringute edulugu. Näiteks Soome metsafirma MetsäWoodi otsus rajada Pärnusse vineeritehas, mille puhul sai otsustavaks EASi eraldatud kahe miljoni eurone toetus, väga hea energiapakkumine Fortumolt ja oskustööjõu olemasolu piirkonnas. Samuti otsustas EAS toetada suurinvestori meetme kaudu miljoni euroga Estonian Plywood ASi spooni- ja vineeritööstuse rajamist Jõgevamaale. Mõlemad ettevõtted loovad töökoha ligi 150 inimesele,“ lisas ta.
Ivask sõnas, et kahtlemata on Eestil väljakutseid, mis võivad pidurdada välisinvestorite huvi – olulisemad neist on tööealise elanikkonna vähenemine ja piirangud välistööjõu värbamiseks ning elektrienergia lõpphind suurtarbijale, mis on Eestis võrreldes Põhjala riikidega kõrgem. „Võistleme välisinvesteeringute osas teiste riikidega, mis tähendab, et riiklik maksu- ja tööjõupoliitika saadab väga tugeva sõnumi potentsiaalsetele välisinvestoritele,“ märkis EASi juht.
Ivaski sõnul on algava aasta teine suurem fookus jätkuvalt toetada Eesti ettevõtete ekspordile suunatud tegevusi. „EAS pakub ambitsioonikatele ja ekspordipotentsiaaliga Eesti ettevõtetele tuge strateegia ja ärimudeli arendamisel ning protsesside tõhustamisel. See toimub erinevate toetuste, koolitusprogrammide, ekspordinõunike nõustamise, kontaktreiside, sihtturuseminaride ja riiklike ühisstendide kaudu välisriikides,“ loetles Ivask. EAS peab oluliseks toetada erinevate teenuste kaudu ka tööstuse digiteerimist.
2018. aasta eesmärgiks on aidata Eesti kõige ambitsioonikamatel ettevõtetel kasvatada eksporti 100 miljoni euro ja lisandväärtust 70 miljoni euro võrra. „Iga euro, mille EAS ettevõttesse toetuse või muu teenuse kaudu investeerib, peab ettevõttele lisandväärtuse kasvuna tagasi tooma vähemalt 7,5 eurot. Seejuures tahame tänavu aktiivselt panustada vähemalt 680 ettevõtte arengusse,“ ütles EASi juht. Lisandväärtuse kasv tähendab ettevõtete suuremaid kasumeid, tööjõukulusid ja investeeringuid.
„2017. aastal kasvas EASi toetatud ettevõtete ekspordimüügitulu 15%, mis on tunduvalt kiirem kasv kui Eestis keskmisena,“ kommenteeris Ivask eelmise aasta tulemust.
Turismivaldkonnas on EAS seadnud eesmärgiks, et erinevate turismi hoogustavate tegevuste tulemusena suureneb turismitulu üle 33 miljoni euro, sealjuures ööbimiste kasv prioriteetsetelt sihtturgudelt on 5%.
Regionaalvaldkonna toetuste abil valmib 2018. aastal 25 suurt investeeringuobjekti – turismiobjektid, tööstusalad, lasteaiad. Toetuse abil lisandub üle 400 lasteaiakoha ja valmib üle 90 km kergliiklusteid. „Oluline on elavdada erinevate Eesti piirkondade majandust, aidates kaasa veelgi parema ettevõtlus-, külastus- ja elukeskkonna loomisele,“ ütles Ivask.
EASi 2018. aasta eelarve mahuks on planeeritud 214,9 miljonit eurot, millest 53,8 miljonit eurot on kavandatud ettevõtluse ja ekspordi valdkonna tegevusteks, 8,3 miljonit eurot välisinvesteeringute edendamiseks, 11 miljonit eurot turismivaldkonnale ning 133 miljonit eurot regionaalvaldkonna arendamiseks. Kulude katteallikateks on riigieelarvelisi vahendeid 31,6 miljonit eurot, Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid 140,5 miljonit eurot, sihtotstarbelisi välisvahendeid 41,6 miljonit eurot ning muid kulude katteallikaid 1,2 miljonit eurot.
2000. aastal loodud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone ning viib Eesti riigi poolt sihtasutusele antud ülesandeid ellu nelja peamise tegevusvaldkonna kaudu: Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse hoogustamine, turistide arvu kasvatamine, välisinvesteeringute Eestisse toomine ning Eesti regionaalsele arengule kaasa aitamine erinevate toetuste kaudu.