Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035”
Soolise aspektiga arvestamine on asjakohane, kui projekti raames arendatav lahendus on suunatud inimestele ja sellel võib olla erinev mõju naistele ja meestele (näiteks ravimite väljatöötamisel). Kui erinev mõju on võimalik, siis tuleb tegevuste elluviimisel soolist mõõdet arvesse võtta ja projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse indeksisse.
Lisainfo:
Sooline mõõde teadustöös
Gendered innovations
Projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ka juhul, kui projekti tiimis jälgitakse soolise tasakaalu põhimõtet.
Kui tegevuste elluviimisel ei ole vaja soolist mõõdet arvestada, kui projekti tiimis ei püüelda soolise tasakaalu poole või tegevustes muul moel soolise võrdõiguslikkuse edendamisega ei tegeleta, siis projekt vastavasse näitajasse ei panusta.
Kui projekti raames arendatav lahendus on suunatud riskirühmade (eakad, puudega inimesed jne) aitamisele, panustab see hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse.
Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud. Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisse. Iga inimene, pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha.
Kui projekti raames arendatav lahendus on mõeldud kasutamiseks laiemale avalikkusele, siis peab olema tagatud ka ligipääsetavus erivajadusega inimestele ja sellisel juhul projekt panustab ligipääsetavuse mõõdikusse.
Projekti tegevused toimuvad väljaspool Harjumaad
Saadud majanduslik tulu eurodes ühe kilogrammi materjali kohta. Ressursitootlikus on seotud TAIE fookusvaldkondadega, uued tehnoloogiatega.
Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära toormeid ning tootmises tekkivaid jäätmeid. Samuti on olulisel kohal tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning tootmiskõrvalsaadusi- ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide tootmist.
kasvuhoonegaaside netoheite CO2 ekvivalenttonnides vähendamine