Eesti tõusis rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis neli kohta
Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatu kohaselt tõusis Eesti 2022. aastal 26. kohalt 22. kohale (63 riigi hulgas) ning Euroopa Liidu liikmesriikide arvestuses oleme nüüd 10. kohal. Eesti koht on paranenud neli aastat järjest.
EASi ja KredExi ühendasutuse tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) koostatud aastaraamat põhineb Šveitsi instituudi IMD maailma konkurentsivõime uuringu andmetel. „IMD reiting näitab, kuidas riigid loovad ja hoiavad keskkonda, mis lisab konkurentsijõudu nende ettevõtetele,“ selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige Liina Maria Lepik.
Meie olulisematest kaubanduspartneritest on Rootsi 4. kohal, Soome 8. kohal, Saksamaa 15. kohal, Leedu 29. kohal ja Läti 35. kohal.
2022. aasta raporti järgi on maailma kõige konkurentsivõimelisemad riigid (TOP 10):
- Taani (eelmisel aastal 3. koht)
- Šveits (1. koht)
- Singapur (5. koht)
- Rootsi (2. koht)
- Hongkong (7. koht)
- Holland (4. koht)
- Taiwan (8. koht)
- Soome (11. koht)
- Norra (6. koht)
- USA (10. koht)
Lepiku sõnul paistab Eesti positiivselt silma äriseadustiku (8. koht), väliskaubanduse (9. koht) ja institutsionaalse raamistiku (11. koht) alamfaktorites. „Äriseadustiku rekordiliselt hea positsiooni taga on näiteks nii ettevõtete asutamise lihtsus kui ka suur uute asutatud ettevõtete arv, milles me oleme mõlemas tabelis esimesel kohal,“ sõnas EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige.
Kõige suurema hüppe tegi Eesti väliskaubanduse alamfaktoris, kus kõrge positsiooni taga on teenuste ekspordi suur osakaal (6. koht) ja eksporditoodete vähene kontsentratsioon (7. koht). „Tublisti panustas ka teenuste bilansi ülejääk (13. koht), kaupade ekspordi kasv (16. koht) ja turismitulude suur osakaal SKP suhtes (19. koht),“ selgitas Lepik.
Positiivse poole pealt saab veel välja tuua, et Eesti ettevõtete juhid hindasid, et bürokraatia pole takistuseks äritegevusele (9. koht), valitsuse poliitika on läbipaistev (14. koht) ja korruptsioonitase on madal (15. koht). Samuti paistab Eesti silma soodsa kapitali hinna poolest (14. koht).
Eelmise aastaga võrreldes on Eestis oma positsioonis kaotanud viies alamfaktoris: siseriiklik majandus (-13 kohta), hinnad (-12 kohta), tööhõive (-9 kohta), sotsiaalne raamistik (-3 kohta).
„Teatud kategooriates hinnatakse ka absoluutnäitajaid, mistõttu on Eestil suuremate riikide kõrval raske väga kõrgele tõusta. Näiteks tööhõive puhul on Eesti nõrkusteks tööturu väiksus (60. koht) ning teadusliku infrastruktuuri madala koha taga on avaldatud teadusartiklite (55. ja patendi taotluste (53. koht) koguarv,“ rääkis Lepik.
Konkurentsivõime aastaraamat võtab kokku IMD poolt koostatud rahvusvahelise konkurentsivõime indeksi 2021. aasta tulemused. IMD reiting näitab, kuidas riigid loovad ja hoiavad konkurentsivõimelist majanduskeskkonda.
IMD poolt arendatud metoodika riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamiseks on leidnud laialdast rahvusvahelist tunnustust. Konkurentsivõime reitingu arvutamisel võeti arvesse 255 kriteeriumit, millest 163 olid statistilised (kvantitatiivsed) ja 92 ettevõttejuhtidelt küsitluse teel kogutud (hinnangulised) andmed.
Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatuga saab tutvuda siin.