Ekspertžürii valis välja tänavuse Ajujahi konkursi 100 kõige vägevamat ideed
Esmaspäeva õhtul selgusid Ajujahi ettevõtluskonkursi 100 kõige vägevamat ideed, mis hakkavad omavahel võistlema järgmisel nädalavahetusel TOP 30 pileti ehk arenguprogrammi pääsemise eest.
Ajujahi ettevõtluskonkursi ellu kutsunud EASi sõnul pakatavad tänavugi ideed leidlikkusest. „Rõõm on näha, et ägedate tiimide ja nutikate äriideede hulk ei ole aastate jooksul langenud. Soovin kõigile osalejatele kiiret arengut ja Ajujahi targale žüriile jõudu, sest ka neid ootab raske ülesanne 100st ideest need kõige paremad välja noppida,“ ütles EASi ettevõtluse keskuse juht Tanel Rebane.
SEB Balti divisjoni strateegia juht Andra Altoa oli üks mitmest eksperdist, kes aitas välja sõeluda 100 ideed, millest üks võidab Ajujahi konkursi järgmise aasta kevadel. Altoa tõi esile sotsiaalse ettevõtluse kategooriat, mis oli sel aastal saanud tugeva kommunikatsiooni tõttu juurde kõvasti hoogu. “Ideed varieerusid robotite abil üksikisiku valukoha lahendamisest kuni majanduse struktuursetete probleemideni nagu tööhõive. 341 idee seas esitatud 42 sotsiaalse ettevõtluse idee hulgas jäid silma õpilasfirmad. See on tunnustus koolide majandusharidusele, kuid ka märk, et majandusliku kasu kõrval tahavad noored anda oma panust ühiskonna arengusse laiemalt,” lausus Altoa.
Elisa telekomiteenuste valdkonna juhi ja Ajujahi mentori Mailiis Ploomanni sõnul kumas selle aasta ideedest läbi jagamismajandus ning sekundeeris, et tugev sotsiaalne närv paistis silma. „Tänavustest ideedest näeb, et uus ettevõtlik põlvkond soovib olla teadlik ja keskkonda säästev tarbija. Ideede kirjeldamisel jäid eelkõige silma maailmaparanduslikud põhjendused, mis on taaskord uue ajastu märk,“ ütles Ploomann.
Ploomann lisas, et kui sellele uuele energiale lisada nüüd veidi majanduslikku mõtlemist ja turumajanduse algtõdesid, võivad sündida hiilgavad ettevõtmised. „Tänu sellele ongi Ajujaht ideaalne kasvulava, sest nende kahe komponendi lisamine ongi juba Ajujahi mentorite ülesanne ning TOP 30 arenguprogrammis meie peamiseks fookuseks,“ kinnitas Ajujahi mentor.
341st esitatud ideest jõudsid 100 parema hulka üheksa maakonna esindaja ideed, neist enamik Harju- ja Tartumaalt. Ülejäänud maakonnad, kelle esindajad ajavad taga Ajujahi 30 000 euro suurust peaauhinda ja mitmeid väiksemaid auhindu, on Pärnumaa, Raplamaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Võrumaa, Saaremaa ja Jõgevamaa.
Keskmiselt on iga Top 100sse jõudnud tiim kolmeliikmeline, ehkki suurimas tiimis on koguni 15 meeskonnaliiget. Top 100 hulgas on noorim osaleja 17aastane ja vanim 72aastane. Keskmine osaleja jääb 31 eluaasta lähedale ja omab kõrgharidust. Saja parema idee seast leiab eelkõige info-ja kommunikatsioonitehnoloogia, tööstuse ja disaini ning turismi ja teenusmajandusega haakuvaid ideid.
100 parema ideega saab tutvuda siin: http://www.ajujaht.ee/hooaeg-2018-2019/top-100-ideed/