Korea ekspordipäev: Eesti eksport Koreasse kasvab, aga see on alles algus
Eile toimus välisministeeriumis Korea ekspordipäev, mis tõi Tallinnasse kokku Eesti ettevõtted ja Korea partnerid ning eksperdid, et avada uusi koostöövõimalusi ning jagada teadmisi Korea turule sisenemiseks.
Äriseminari avas välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik, kelle sõnul on koostöö Eesti ja Korea vahel viimastel aastatel oluliselt tihenenud. „Me avasime Soulis saatkonna 2020. aastal ja ettevõtluskeskuse 2023. aastal ning Tallinnas on sellest aastast ka Korea saatkond,“ rääkis Ratnik.
Eesti eksport Koreasse on paari aastaga kasvanud pea 50%. Ratniku sõnul on uue sektorina tugevalt pilti tõusnud kaitsetööstuse koostöö. „Hea näide on Korea lennundus- ja kaitsetööstusettevõte Hanwha Aerospace, kel koostöölepped nii Milremi kui Nortali ja SensusQ-ga,“ loetles Ratnik. Endiselt on fookuses ka puit ja puitmajad, energiasektor, merendus ja laevaehitus, biotehnoloogiad ning toidu- ja joogisektor.
Ettevõtteid tervitasid ka Eesti suursaadik Koreas Tanel Sepp, Korea suursaadik Eestis Ileung Kim ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ekspordiosakonna juht Eva-Kristiina Ponomarjov. Ülevaate Korea majandusest ja ärivõimalustest andis Korea investeeringute ja kaubandusorganisatsiooni KOTRA Helsingi peadirektor Samsik Lee.
Korealased kutsuvad end hellitavalt „Korterite Vabariigiks“, sest enam kui 50% elanikkonnast elab korterites. Paljud elamud aga vajavad juba uuenduskuuri ning Lee sõnul tähendab see häid võimalusi Eesti puidusektori ettevõtetele.
Kaitsetööstusele keskendunud vestlusringis osalesid Hanwha Aerospace Romaniavanem asepresident Peter Bae, Milremi tööstuspartnerluste direktor Paul Clayton ja Eesti Kaitsetööstuse Liidu klastrijuht Rene Ehasalu. Arutelu juhtis Eesti Korea saatkonna asejuht Carmel Tellis.
Arutelus osalejad olid ühel meelel, et usalduse loomise alus on näost näkku kohtumised ning ühise kasu leidmine – oluline ei ole otsida ainult kliente, vaid partnereid. Küsimuse peale, kas korealased tulenevalt oma geopoliitilisest asukohast ei karda Eestisse investeerida, vastas Hanwha Aerospace’i esindaja, et investeeringuteks on palju variante – olgu see lihtsalt kauba tellimine, ühine arendustegevus, otseinvesteering või hoopis ühisettevõte. Ta julgustas Eesti ettevõtteid Hanwhaga koostööd tegema.
Rene Ehasalu kinnitas, et õigete partnerite leidmine on Koreas kriitilise tähtsusega ning ühekordsed projektid ära ei tasu. Milremi esindaja nõustus oma kogemuse põhjal, et koostöö partneritega on nagu tants. Kõigepealt jälgitakse ja hinnatakse, kuidas tants ehk siis koostöö sujub ja siis saab astuda samme koostöö tihendamiseks. Paul Clayton tõdes, et Korea partneritega on lihtne koostööd teha, sest mõlemad pooled on väga pragmaatilised.
Rohetehnoloogiate ja energiasektori arutelu juhtis EISi Aasia piirkonna turgude juht Marek Roostar. Osalesid Samsung C&T vanem asepresident Jung E. Kim, Fermi Energia tegevjuht Kalev Kallemets ja Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.
Arutelu keskendus koostöövõimaluste leidmisele ning räägiti oma näidetest, kuidas jõuda esimestest kokkupuudetest püsiva koostööni. Kädi Ristkok rõhutas, et kõige tähtsam on pilootprojektidest edasi jõuda ja äri skaleerida.
EISi Korea ekspordinõunik Soyoung Im ja Eesti Souli saatkonna juures tegutseva ettevõtluskeskuse projektijuht Hyejeong Yu tutvustasid saatkonna ja EISi 2025.–2026. aasta plaane, kus ettevõtted saavad osaleda ning kutsusid üles kõiki Korea turust huvitatud ettevõtjaid ühendust võtma. Päeva lõpetuseks toimusid sektoripõhised kiirkohtumised, kus osalejad said arutada konkreetseid koostööideid ja küsida nõu nii Eesti kui Korea ekspertidelt.
Üritust rahastati Euroopa Liidu taasterahastu „NextGenerationEU“ vahenditest.
Fotogalerii leiad siit.
ALLIKAS: Välisministeerium