Avaliku sektori innovatsioon kui majanduse mootor
Tule osale konverentsil, mis keskendub avaliku sektori innovatsiooni edendamisele, pöörates erilise tähelepanu innovatsiooni hankimisele.
Avaliku sektori hanked moodustavad ligikaudu 14% Euroopa riikide SKP-st, mis teeb neist olulise majandusliku mõjuga hoova. Riigihanked ei pea olema pelgalt rutiinsed protsessid – need võivad olla võimsaks tööriistaks uute toodete ja teenuste arendamisel ning Eesti ekspordi kasvatamisel.
Konverentsil arutleme, kuidas muuta hanked rutiinsest protsessist strateegiliseks innovatsioonivahendiks ning kuidas koostöö erasektoriga aitab luua rahvusvaheliselt skaleeritavaid lahendusi. Fookuses on koostöö erasektoriga, sealhulgas tipptasemel tehnoloogiate kaasamine. Vaatame koos tulevikku: kas Eesti on valmis uueks arengulainetuseks, kus ettevõtted ei paku riigile enam ainult töötunde, vaid loovad tooteid ja lahendusi, mida on võimalik rahvusvaheliselt skaleerida ja eksportida?
Konverentsi on võimalik järelvaadata SIIT.
Kellele konverents on mõeldud?
- Avaliku sektori juhtidele, teenuse- ja keeruliste probleemide omanikele; julgetele otsustajatele, kes soovivad olla innovatsiooni eestvedajad, koostöö vedurid ning uute lahenduste otsijad.
- Ettevõtluse esindusorganisatsioonidele ja arendajatele.
- Ettevõtjatele.
Miks tasub osaleda?
Inspiratsioon
Inspiratsioonikonverents avaliku sektori innovatsioonivõimekuse märkamiseks ja ergutamiseks.
Innovatsioon
Erinevatest valdkondadest ja ennekõike kodumaiste kogemuslugude jagamiseks, et julgustada katsetamist, piloteerimist, uute lahenduste otsimist, infovahetust ning koostööd sektorite vahel.
Tulevikku vaatav koostöö
Tuua kokku era- ja avalik sektor, seada tulevikusihte.
Ajakava
Päevajuht Alar Kolk, Euroopa Innovatsiooniakadeemia president, majandusteadlane ja õppejõud
09.30-10.00 Kogunemine ja kohv
10.00-10.15 Konverentsi avasõnad – Sigrid Rajalo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
10.15-10.30 Sissejuhatus päeva
Ursel Velve, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse esimees
10.30-11.00 Avalik sektor kui turuosaline: innovatsioon, mida ei saa riiulilt osta – Helery Tasane
Innovatsioon ei ole avalikule sektorile võõras. Riiklikud prioriteedid rõhutavad nii ettevõtluskeskkonna arendamist kui ka avaliku sektori tõhusust ja uuenduslikkust. Ometi on innovatsiooni toetavad tegevused sageli killustunud – eelarveridadeks ettevõtlusele, tugiteenustele, sotsiaal- või tervishoiusüsteemile. Nii jääb märkamata, et innovatsiooni saab suunata ka seal, kus „innovatsioon“ pole eelarvereal otseselt määratletud.
Innovatsioonihange ei tähenda üksnes suuri turutõrkeid lahendavaid megaprojekte, kus riik võtab riski ja rakendab oma ostujõudu turu mõjutamiseks. See võib olla ka teadlikult suunatud arendus või nutikalt sõnastatud igapäevane probleem. Aga selleks tuleb nihutada fookus riiulilahenduselt küsimusele: mitte „milline toode lahendab meie probleemi“, vaid „millist probleemi me tegelikult püüame lahendada“.
11.00-12.00 Usaldusest tulemuseni: avaliku ja erasektori partnerluse jõud
Perearstide infosüsteem PADI – Olev-Mait Makk, E-Perearstikeskuse tootejuht x Kristin Kuusk, tervishoiuteenuste arendamise peaspetsialist, Tervisekassa
Satelliidiandmete kasutamisest metsanduses – Tauri Tampuu, teadus- ja arendustöö juht, SAR, ekspert, KappaZeta x Krisela Uussaar, Keskkonnaagentuur.
Mis teeb ühise projekti tõeliselt edukaks? Selles sessioonis jagavad avaliku sektori ja erasektori esindajad oma lugusid koostööst, mis on viinud uute lahenduste ja väärtuslike tulemusteni. Kuulda saab ausalt nii väljakutsetest kui ka õnnestumistest – sellest, kuidas erinevad eesmärgid ja tööstiilid saavad ühtseks sihiks. Arutleme, millest algab usaldus, mis aitab partnerlusel püsida, ja millised tegurid viivad lõpuks käegakatsutava eduni.
12.00-13.00 Lõuna
13.00-14.00 Töötubade sessioonid
- Töötuba I – Immateriaalne vara kui strateegiline ressurss – EIS, Siim Kinnas
Hankides lahendusi hangime me ka innovatsioone, aga kuidas me loome hankides tingimused, et need innovatsioonid saaksid ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele kaugelt rohkem kasu luua, kui nende hankimise peale ressurssi kulus? Arutame, millised peaksid olema avaliku sektori poolt hangitud immateriaalse vara kasutustingimuste määramise põhimõtted ja kuidas neid praktikas rakendada nii, et kingsepa lapsed paljajalu ei käiks ning hundid söönud aga lambad terved oleks.”
- Töötuba II – Teadus kui muutuste mootor: kas avalik sektor oskab küsida ja teadus vastata? ETAG (KOHAD TÄIS), Maarja Karlson (HI advisory)
Töötoas uurime, kuidas teaduskoostööst saab avaliku sektori jaoks strateegiline tööriist ja väärtuslik partnerlusvorm. Rollimängulise arutelu jooksul mõtestame erinevate huvigruppide vaatenurki ja loome ühisosa pinnalt teadmistepõhiseid lahendusi teadlaste ja teadusdoktorantide kaasamiseks. Töötoa lõpus tutvume ka TemTA, SekMo, RITA+ programmidega, mis toetavad loodud koostööideede elluviimist.
- GovTech speed-date – Riigikantselei
Kiirkohtumiste formaat toob kokku innovatsioonivajadustega julged avaliku sektori asutused ning loovad tehnoloogiaettevõtted fookusega ühele eesmärgile – luua targemaid avalikke teenuseid ja päriselt mõjusaid lahendusi. Speed-date’il on osapooltel võimalus lühikeste ja fokusseeritud vestluste kaudu kaardistada koostöövõimalusi, jagada esimesi ideid ning luua kontakte, mis võivad viia reaalse pilootprojekti või innovatsioonihankeni.
Töötoa eesmärk on kiirendada arenduspartnerite leidmist ja seeläbi toetada uute digiteenuste sündi Eesti avalikus sektoris.
NB! Töötuppa registreerimine toimub kutsete alusel.
14.00-14.45 Paneel: Kas digiteenuste innovatsiooni veab riik või erasektor? Moderaator: Alar Kolk, Märt Aro (EdTech Estonia), Olev-Mait Makk (E-Perearstikeskus), Lauri Luht (Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi asekantsler), Doris Põld (ITL tegevjuht).
Eesti digiriigi edulugu on sündinud tihedas koostöös avaliku ja erasektori vahel – riik on loonud visiooni ja raamid, kuid paljud ettevõtted said just siit oma esimese suure hoo sisse, kasvatades välja kompetentsi, mida on hiljem eksporditud üle maailma. Täna seisame uue arengulainetuse lävel: kas järgmise põlvkonna digilahendusi arendatakse endiselt riigi tellimusel või sünnivad need erasektori innovatsioonist, mida riik omakorda kasutusele võtab? Arutleme, kas on käes aeg, mil Eesti ettevõtted ei müü enam pelgalt töötunde, vaid loovad riigi vajadustest lähtuvaid tooteid ja platvorme, mida saab rahvusvaheliselt skaleerida. Paneelis otsime vastust küsimusele, kuidas jagada rollid nii, et Eesti digiriik jääks maailmas eeskujuks ka järgmisel kümnendil.
14.45–15.15 Tudengiprojektid: Avaliku sektori ja GovTechi koostöö – TalTechi, Leuveni ja Münsteri ülikoolide ühise magistriprogrammi PIONEER tudengid
Päeva lõpetuseks vaatame tulevikku. TalTechi, Leuveni ja Münsteri ülikoolide ühise magistriprogrammi PIONEER tudengid uurisid Eesti kogemust avaliku ja erasektori koostöös. Analüüsides valdkondi tervishoiust hariduseni, kaardistasid nad tänased kitsaskohad ja võimalused ning pakkusid välja praktilisi samme, mis aitaksid tugevdada avaliku sektori võimekust ja samas kaitsta avalikku väärtust. Ettekandes jagavad tudengid oma värskeid vaatenurki ja soovitusi, kuidas luua järgmise põlvkonna koostöömudeleid. Kursust toetas ja aitas ellu viia Riigikantselei.
15.15-15.25 Konverentsi lõpetamine
15.25-16.15 Kohvipaus ja võrgustumine
Konverentsi korraldatakse koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga.
Esinejad
Helery Tasane on Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduste doktor, kelle akadeemiline taust on institutsionaalses ökonoomikas. Tal on üle kümne aasta kogemust nii akadeemias, avalikus sektoris kui ka erasektoris, kus ta on tegelenud poliitikate hindamise, strateegilise juhtimise ja andmepõhise otsustamisega. Tema teadustöö keskendub sellele, kuidas avalikud institutsioonid ja tegutsejad saavad toetada innovatsiooni ja teadmispõhist majanduskasvu. Oma lähenemises peab ta oluliseks tugevat metoodikat ja tõenduspõhist poliitikakujundamist.
Olev-Mait Makk on e-Perearstikeskuse tootejuhina aidanud esmatasandi meditsiiniturule tuua rakenduse, mille kaudu üle poole Eesti perearstidest suhtleb regulaarselt oma 600 tuhandelise patsiendibaasiga. Olev-Mait on juhtinud ka e-Perearstikeskuse 3-aastast meditsiiniinnovatsiooni projekti, kus perearstid, krooniliste haigustega patsiendid, Tervisekassa ja TalTech katsetasid uut lahendust, mis suurendaks patsientide rolli pikaajalisel raviteekonnal. Tal on hea koostöökogemus Tervisekassa ja TEHIK-uga digitaalsete tööriistade loomisel. Lisaks kodumaistele arendustele otsib ta kiiresti kasvavatel turgudel skaleeritavaid lahendusi: Cliniki asutajana aitab ta Ida-Aafrika erakliinikutel teletervishoiu ja töövoogude efektiivistamise tööriistadega suurendada vastuvõttude mahtu ja ravikvaliteeti.
Märt on tegelenud innovatsiooniga 22 aastat. Ette on näidata palju. Tal on olnud au olla hariduse commissioneri Mariya Gabrieli nõuandvas kogus, vedanud eest ÜRO DPI for Education visioonidokumendi koostamist, ehitanud hariduse innovatsiooni ettevõtteid. Ta on panustanud Eestis hariduse innovatsiooni ökosüstemi üles ehitamisse, mis on jõudnud praeguseks 100 tiimini ning 40M EUR aastakäibeni, olles sellega üks kiiremini kasvavaid uusi sektoreid Eestis.
Märdil on kindel veendumus, et Eesti peab olema parimaks kasvulavaks innovatsioonile, võites sellest ise parimaid võimalikke teenuseid oma kodanikele kui ka eksporditulu.
Kristin Kuusk on Tervisekassa innovatsioonispetsialist, kes tegeleb sellega, et uued ideed ja projektid jõuaksid strateegiast praktikasse. Töö keskmes on patsiendikesksete ja tõhusate teenuste edendamine, sealhulgas kaugteenuste ja digiplatvormide arendus perearstiabis. Kristin usub, et innovatsioon sünnib koostöös – avaliku ja erasektori tugevusi ühendades, et tuua tervishoid inimestele lähemale.
Krisela Uussaar on Keskkonnaagentuuri arendusjuht. Keskkonnaagentuuri missioon on kujundada parima ekspertteadmise jõul ja usaldusväärseimate andmete toel Eesti ühiskonna kestlikku arengut. Krisela viimase aja põnevatest projektidest saab välja tuua koostöös KappaZeta OÜ-ga looduava metsa kaugseireteenuse. Teenuse eesmärk on luua metsanduses kaugseirel põhinev andmepõhise aruandluse ja otsustamise lahendus.
Krisela on töö käigus kogenud, et hirm ebaõnnestumise eest pidurdab innovatsiooni rohkem kui tegelik ebaõnnestumine.
KappaZeta on üks edukatest Eesti kosmosetööstuse ettevõtetest. Me ei tee rakette, aga me kasutame kosmosest Maa pinna kohta hangitud andmeid ja väärindame neid tehisaru abil. KappaZeta on välja kasvanud koostööst PRIA-ga, kellele KappaZeta hakkas, esimesena maailas, tuvastama rohumaade niitmist radarsatelliidi andmetelt.
Mina usun, KappaZeta kogemusest lähtuvalt, et Eesti avalik sektor peaks aitama innovaatilisi kodumaiseid ettevõtteid, olles neile kliendiks ja ideede valideerimise liivakastiks (sandbox’iks). Sellega näitab riik usaldust omamaiste ettevõtete vastu. Usalduse ja kogemuse saavad ettevõtted seejärel aja jooksul konverteerida müügiks välisturgudel, kasvatades Eesti majandust ja jõukust.
Alar Kolk on Euroopa Innovatsiooniakadeemia president, kelle töö fookuses on ettevõtete ja riikide 10x-kasvu disain. Ta on olnud TalTechi innovatsiooni ja rahvusvahelistumise prorektor ning EASi ja Eesti Tehnoloogiaagentuuri rajaja. Stanfordi H-STAR keskuses uuris ta autonoomseid, agentidel põhinevaid tootearendusprotsesse ning viis need praktikas juhtimismeetoditeks. Alar on juhendanud 4000+ õppijat 24 riigis ja nõustanud 480 ettevõtte R&D-projekti, tehes koostööd Amadeus’i, Google’i, Microsofti, FCA, Ferrero ja Ericssoniga ning top 200 ettevõttega Eestis. Kosmos on tema hobi ja juhtimisfilosoofia – pikk vaade, täpne navigeerimine, kindel maandumine. Ta usub, et riik ei pea ostma töötunde, vaid lahendusi – nii nagu Silicon Valley edu seda näitab. Ta on veendunud, et Eestist võib saada 2030. aastaks kõige innovaatilisem riik, võttes liidrikoha Šveitsilt, kui edendame targalt agendipõhist tehisintellekti (AI) – keskendudes sünteetiliste andmevaramute loomisele ning kvantarvutite arednamisele.
Siim Kinnas on üle 15 aasta töötanud ettevõtete ja TA asutustega, aidates neil kokku leppida ühistes huvides ja koostöös intellektuaalomandi loomise ning kasutamise osas. Hetkel on Siim tehnoloogiasiirde arendusjuht Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses. Tema töö keskmes on Eesti ettevõtete teadmussiirdevõimekuse arendamine, et kasvatada nende rahvusvahelist innovatsiooni- ja konkurentsivõimet.
Lauri Luht on Eesti valitsuse infotehnoloogiajuht (Government CIO).
Ta vastutab Eesti digiriigi poliitikate ja strateegiate kujundamise ning avalike digiteenuste arendamise eest, edendades tehisintellekti ja andmepõhise riigivalitsemise lahendusi.
Varem töötas ta Eesti saatkonnas Ukrainas ja juhtis Tallinna Mehhanismi eesliini, koordineerides rahvusvahelist koostööd Ukraina digiriigi ülesehitamisel. Lauri on olnud ka Riigi Situatsioonikeskuse juht Riigikantseleis, ESTDEVi idapartnerluse juht ning töötanud NATO Küberkaitse Koostöö Keskuses ja Riigi Infosüsteemi Ametis.
Tal on magistrikraad politoloogias ja rahvusvahelistes suhetes.
Ursel Velve on Eesti tippjuht, kes tüürib täna Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust ja on varem juhtinud nii Mainor Ülemistet kui Samsung Eestit. Selle kõrval on ta läbinud 14 täispikka Ironmani.
Doris Põld on Eesti tugevaima ja suurima IT-ettevõtete ühenduse Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tegevjuht. Tal on 15 aastat kogemust digitehnoloogiaid ja -teenuseid arendavate või pakkuvate ettevõtetega töötamisel. Doris on ka Euroopa digimuutuste eestkõneleja DIGITALEUROPE’i asepresident.
Doris usub kindlalt digimuutuste vajalikkusse ja koostöösse ning peab oluliseks, et riik ja erasektor jagaksid rollid viisil, mis toetab innovatsiooni ja väärtuse loomist. Tema sõnul peab Eesti digiriigi järgmine edulugu tuginema nutikale koostööle era- ja avaliku sektori vahel – Eesti edu ei sünni pelgalt töötundide ostmisel, vaid usalduslikus partnerluses, kus erasektorile antakse võimalus luua ja pakkuda uuenduslikke lahendusi.
Konverentsist
Päevajuht Alar Kolk, Euroopa Innovatsiooniakadeemia president, majandusteadlane ja õppejõud
09.30-10.00 Kogunemine ja kohv
10.00-10.15 Konverentsi avasõnad – Sigrid Rajalo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
10.15-10.30 Sissejuhatus päeva
Ursel Velve, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse esimees
10.30-11.00 Avalik sektor kui turuosaline: innovatsioon, mida ei saa riiulilt osta – Helery Tasane
Innovatsioon ei ole avalikule sektorile võõras. Riiklikud prioriteedid rõhutavad nii ettevõtluskeskkonna arendamist kui ka avaliku sektori tõhusust ja uuenduslikkust. Ometi on innovatsiooni toetavad tegevused sageli killustunud – eelarveridadeks ettevõtlusele, tugiteenustele, sotsiaal- või tervishoiusüsteemile. Nii jääb märkamata, et innovatsiooni saab suunata ka seal, kus „innovatsioon“ pole eelarvereal otseselt määratletud.
Innovatsioonihange ei tähenda üksnes suuri turutõrkeid lahendavaid megaprojekte, kus riik võtab riski ja rakendab oma ostujõudu turu mõjutamiseks. See võib olla ka teadlikult suunatud arendus või nutikalt sõnastatud igapäevane probleem. Aga selleks tuleb nihutada fookus riiulilahenduselt küsimusele: mitte „milline toode lahendab meie probleemi“, vaid „millist probleemi me tegelikult püüame lahendada“.
11.00-12.00 Usaldusest tulemuseni: avaliku ja erasektori partnerluse jõud
Perearstide infosüsteem PADI – Olev-Mait Makk, E-Perearstikeskuse tootejuht x Kristin Kuusk, tervishoiuteenuste arendamise peaspetsialist, Tervisekassa
Satelliidiandmete kasutamisest metsanduses – Tauri Tampuu, teadus- ja arendustöö juht, SAR, ekspert, KappaZeta x Krisela Uussaar, Keskkonnaagentuur.
Mis teeb ühise projekti tõeliselt edukaks? Selles sessioonis jagavad avaliku sektori ja erasektori esindajad oma lugusid koostööst, mis on viinud uute lahenduste ja väärtuslike tulemusteni. Kuulda saab ausalt nii väljakutsetest kui ka õnnestumistest – sellest, kuidas erinevad eesmärgid ja tööstiilid saavad ühtseks sihiks. Arutleme, millest algab usaldus, mis aitab partnerlusel püsida, ja millised tegurid viivad lõpuks käegakatsutava eduni.
12.00-13.00 Lõuna
13.00-14.00 Töötubade sessioonid
- Töötuba I – Immateriaalne vara kui strateegiline ressurss – EIS, Siim Kinnas
Hankides lahendusi hangime me ka innovatsioone, aga kuidas me loome hankides tingimused, et need innovatsioonid saaksid ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele kaugelt rohkem kasu luua, kui nende hankimise peale ressurssi kulus? Arutame, millised peaksid olema avaliku sektori poolt hangitud immateriaalse vara kasutustingimuste määramise põhimõtted ja kuidas neid praktikas rakendada nii, et kingsepa lapsed paljajalu ei käiks ning hundid söönud aga lambad terved oleks.”
- Töötuba II – Teadus kui muutuste mootor: kas avalik sektor oskab küsida ja teadus vastata? ETAG (KOHAD TÄIS), Maarja Karlson (HI advisory)
Töötoas uurime, kuidas teaduskoostööst saab avaliku sektori jaoks strateegiline tööriist ja väärtuslik partnerlusvorm. Rollimängulise arutelu jooksul mõtestame erinevate huvigruppide vaatenurki ja loome ühisosa pinnalt teadmistepõhiseid lahendusi teadlaste ja teadusdoktorantide kaasamiseks. Töötoa lõpus tutvume ka TemTA, SekMo, RITA+ programmidega, mis toetavad loodud koostööideede elluviimist.
- GovTech speed-date – Riigikantselei
Kiirkohtumiste formaat toob kokku innovatsioonivajadustega julged avaliku sektori asutused ning loovad tehnoloogiaettevõtted fookusega ühele eesmärgile – luua targemaid avalikke teenuseid ja päriselt mõjusaid lahendusi. Speed-date’il on osapooltel võimalus lühikeste ja fokusseeritud vestluste kaudu kaardistada koostöövõimalusi, jagada esimesi ideid ning luua kontakte, mis võivad viia reaalse pilootprojekti või innovatsioonihankeni.
Töötoa eesmärk on kiirendada arenduspartnerite leidmist ja seeläbi toetada uute digiteenuste sündi Eesti avalikus sektoris.
NB! Töötuppa registreerimine toimub kutsete alusel.
14.00-14.45 Paneel: Kas digiteenuste innovatsiooni veab riik või erasektor? Moderaator: Alar Kolk, Märt Aro (EdTech Estonia), Olev-Mait Makk (E-Perearstikeskus), Lauri Luht (Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi asekantsler), Doris Põld (ITL tegevjuht).
Eesti digiriigi edulugu on sündinud tihedas koostöös avaliku ja erasektori vahel – riik on loonud visiooni ja raamid, kuid paljud ettevõtted said just siit oma esimese suure hoo sisse, kasvatades välja kompetentsi, mida on hiljem eksporditud üle maailma. Täna seisame uue arengulainetuse lävel: kas järgmise põlvkonna digilahendusi arendatakse endiselt riigi tellimusel või sünnivad need erasektori innovatsioonist, mida riik omakorda kasutusele võtab? Arutleme, kas on käes aeg, mil Eesti ettevõtted ei müü enam pelgalt töötunde, vaid loovad riigi vajadustest lähtuvaid tooteid ja platvorme, mida saab rahvusvaheliselt skaleerida. Paneelis otsime vastust küsimusele, kuidas jagada rollid nii, et Eesti digiriik jääks maailmas eeskujuks ka järgmisel kümnendil.
14.45–15.15 Tudengiprojektid: Avaliku sektori ja GovTechi koostöö – TalTechi, Leuveni ja Münsteri ülikoolide ühise magistriprogrammi PIONEER tudengid
Päeva lõpetuseks vaatame tulevikku. TalTechi, Leuveni ja Münsteri ülikoolide ühise magistriprogrammi PIONEER tudengid uurisid Eesti kogemust avaliku ja erasektori koostöös. Analüüsides valdkondi tervishoiust hariduseni, kaardistasid nad tänased kitsaskohad ja võimalused ning pakkusid välja praktilisi samme, mis aitaksid tugevdada avaliku sektori võimekust ja samas kaitsta avalikku väärtust. Ettekandes jagavad tudengid oma värskeid vaatenurki ja soovitusi, kuidas luua järgmise põlvkonna koostöömudeleid. Kursust toetas ja aitas ellu viia Riigikantselei.
15.15-15.25 Konverentsi lõpetamine
15.25-16.15 Kohvipaus ja võrgustumine
Konverentsi korraldatakse koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga.
Helery Tasane on Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduste doktor, kelle akadeemiline taust on institutsionaalses ökonoomikas. Tal on üle kümne aasta kogemust nii akadeemias, avalikus sektoris kui ka erasektoris, kus ta on tegelenud poliitikate hindamise, strateegilise juhtimise ja andmepõhise otsustamisega. Tema teadustöö keskendub sellele, kuidas avalikud institutsioonid ja tegutsejad saavad toetada innovatsiooni ja teadmispõhist majanduskasvu. Oma lähenemises peab ta oluliseks tugevat metoodikat ja tõenduspõhist poliitikakujundamist.
Olev-Mait Makk on e-Perearstikeskuse tootejuhina aidanud esmatasandi meditsiiniturule tuua rakenduse, mille kaudu üle poole Eesti perearstidest suhtleb regulaarselt oma 600 tuhandelise patsiendibaasiga. Olev-Mait on juhtinud ka e-Perearstikeskuse 3-aastast meditsiiniinnovatsiooni projekti, kus perearstid, krooniliste haigustega patsiendid, Tervisekassa ja TalTech katsetasid uut lahendust, mis suurendaks patsientide rolli pikaajalisel raviteekonnal. Tal on hea koostöökogemus Tervisekassa ja TEHIK-uga digitaalsete tööriistade loomisel. Lisaks kodumaistele arendustele otsib ta kiiresti kasvavatel turgudel skaleeritavaid lahendusi: Cliniki asutajana aitab ta Ida-Aafrika erakliinikutel teletervishoiu ja töövoogude efektiivistamise tööriistadega suurendada vastuvõttude mahtu ja ravikvaliteeti.
Märt on tegelenud innovatsiooniga 22 aastat. Ette on näidata palju. Tal on olnud au olla hariduse commissioneri Mariya Gabrieli nõuandvas kogus, vedanud eest ÜRO DPI for Education visioonidokumendi koostamist, ehitanud hariduse innovatsiooni ettevõtteid. Ta on panustanud Eestis hariduse innovatsiooni ökosüstemi üles ehitamisse, mis on jõudnud praeguseks 100 tiimini ning 40M EUR aastakäibeni, olles sellega üks kiiremini kasvavaid uusi sektoreid Eestis.
Märdil on kindel veendumus, et Eesti peab olema parimaks kasvulavaks innovatsioonile, võites sellest ise parimaid võimalikke teenuseid oma kodanikele kui ka eksporditulu.
Kristin Kuusk on Tervisekassa innovatsioonispetsialist, kes tegeleb sellega, et uued ideed ja projektid jõuaksid strateegiast praktikasse. Töö keskmes on patsiendikesksete ja tõhusate teenuste edendamine, sealhulgas kaugteenuste ja digiplatvormide arendus perearstiabis. Kristin usub, et innovatsioon sünnib koostöös – avaliku ja erasektori tugevusi ühendades, et tuua tervishoid inimestele lähemale.
Krisela Uussaar on Keskkonnaagentuuri arendusjuht. Keskkonnaagentuuri missioon on kujundada parima ekspertteadmise jõul ja usaldusväärseimate andmete toel Eesti ühiskonna kestlikku arengut. Krisela viimase aja põnevatest projektidest saab välja tuua koostöös KappaZeta OÜ-ga looduava metsa kaugseireteenuse. Teenuse eesmärk on luua metsanduses kaugseirel põhinev andmepõhise aruandluse ja otsustamise lahendus.
Krisela on töö käigus kogenud, et hirm ebaõnnestumise eest pidurdab innovatsiooni rohkem kui tegelik ebaõnnestumine.
KappaZeta on üks edukatest Eesti kosmosetööstuse ettevõtetest. Me ei tee rakette, aga me kasutame kosmosest Maa pinna kohta hangitud andmeid ja väärindame neid tehisaru abil. KappaZeta on välja kasvanud koostööst PRIA-ga, kellele KappaZeta hakkas, esimesena maailas, tuvastama rohumaade niitmist radarsatelliidi andmetelt.
Mina usun, KappaZeta kogemusest lähtuvalt, et Eesti avalik sektor peaks aitama innovaatilisi kodumaiseid ettevõtteid, olles neile kliendiks ja ideede valideerimise liivakastiks (sandbox’iks). Sellega näitab riik usaldust omamaiste ettevõtete vastu. Usalduse ja kogemuse saavad ettevõtted seejärel aja jooksul konverteerida müügiks välisturgudel, kasvatades Eesti majandust ja jõukust.
Alar Kolk on Euroopa Innovatsiooniakadeemia president, kelle töö fookuses on ettevõtete ja riikide 10x-kasvu disain. Ta on olnud TalTechi innovatsiooni ja rahvusvahelistumise prorektor ning EASi ja Eesti Tehnoloogiaagentuuri rajaja. Stanfordi H-STAR keskuses uuris ta autonoomseid, agentidel põhinevaid tootearendusprotsesse ning viis need praktikas juhtimismeetoditeks. Alar on juhendanud 4000+ õppijat 24 riigis ja nõustanud 480 ettevõtte R&D-projekti, tehes koostööd Amadeus’i, Google’i, Microsofti, FCA, Ferrero ja Ericssoniga ning top 200 ettevõttega Eestis. Kosmos on tema hobi ja juhtimisfilosoofia – pikk vaade, täpne navigeerimine, kindel maandumine. Ta usub, et riik ei pea ostma töötunde, vaid lahendusi – nii nagu Silicon Valley edu seda näitab. Ta on veendunud, et Eestist võib saada 2030. aastaks kõige innovaatilisem riik, võttes liidrikoha Šveitsilt, kui edendame targalt agendipõhist tehisintellekti (AI) – keskendudes sünteetiliste andmevaramute loomisele ning kvantarvutite arednamisele.
Siim Kinnas on üle 15 aasta töötanud ettevõtete ja TA asutustega, aidates neil kokku leppida ühistes huvides ja koostöös intellektuaalomandi loomise ning kasutamise osas. Hetkel on Siim tehnoloogiasiirde arendusjuht Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses. Tema töö keskmes on Eesti ettevõtete teadmussiirdevõimekuse arendamine, et kasvatada nende rahvusvahelist innovatsiooni- ja konkurentsivõimet.
Lauri Luht on Eesti valitsuse infotehnoloogiajuht (Government CIO).
Ta vastutab Eesti digiriigi poliitikate ja strateegiate kujundamise ning avalike digiteenuste arendamise eest, edendades tehisintellekti ja andmepõhise riigivalitsemise lahendusi.
Varem töötas ta Eesti saatkonnas Ukrainas ja juhtis Tallinna Mehhanismi eesliini, koordineerides rahvusvahelist koostööd Ukraina digiriigi ülesehitamisel. Lauri on olnud ka Riigi Situatsioonikeskuse juht Riigikantseleis, ESTDEVi idapartnerluse juht ning töötanud NATO Küberkaitse Koostöö Keskuses ja Riigi Infosüsteemi Ametis.
Tal on magistrikraad politoloogias ja rahvusvahelistes suhetes.
Ursel Velve on Eesti tippjuht, kes tüürib täna Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust ja on varem juhtinud nii Mainor Ülemistet kui Samsung Eestit. Selle kõrval on ta läbinud 14 täispikka Ironmani.
Doris Põld on Eesti tugevaima ja suurima IT-ettevõtete ühenduse Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tegevjuht. Tal on 15 aastat kogemust digitehnoloogiaid ja -teenuseid arendavate või pakkuvate ettevõtetega töötamisel. Doris on ka Euroopa digimuutuste eestkõneleja DIGITALEUROPE’i asepresident.
Doris usub kindlalt digimuutuste vajalikkusse ja koostöösse ning peab oluliseks, et riik ja erasektor jagaksid rollid viisil, mis toetab innovatsiooni ja väärtuse loomist. Tema sõnul peab Eesti digiriigi järgmine edulugu tuginema nutikale koostööle era- ja avaliku sektori vahel – Eesti edu ei sünni pelgalt töötundide ostmisel, vaid usalduslikus partnerluses, kus erasektorile antakse võimalus luua ja pakkuda uuenduslikke lahendusi.