Praktiline ringmajanduse baaskoolitus

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Minister Erkki Keldo kinnitas toetuse tingimused, mis aitavad väikestel ja keskmistel ettevõtetel äritarkvara kasutusele võtta, äriprotsesse automatiseerida ja luua andmepõhiseid teenuseid. Nii muutub töö tõhusamaks, väheneb bürokraatia ja kasvab tootlikkus. Toetuse kogumaht on 10 miljonit eurot, ühe projekti toetus võib olla mõnest tuhandest kuni 150 000 euroni. „Oleme riigina ettevõtetele teinud võimalikuks aruannete automaatse esitamise. Nüüd aitame ettevõtteid, et ka nemad saaksid kiiremini vajalikud tarkvarad kasutusele võtta, et sadade aruannete esitamise asemel hakkaksid andmed automaatselt liikuma. Näiteks kolme suurima katvusega aruande andmete automaatse liikumisega hoiavad ettevõtted viie aastaga kokku 132 miljonit eurot. Eesti majanduse konkurentsivõime kasv sõltub üha enam sellest, kui hästi suudame andmeid ja digilahendusi

Saksa päritolu energiaettevõte Danpower Group omandab enamusosaluse Eesti soojusenergeetikaettevõttes SW Energia OÜ. Ostu-müügileping sõlmiti 27. jaanuaril ning tehingu jõustumine eeldab Konkurentsiameti heakskiitu. Osapoolte sõnul loob tehing eeldused nii SW Energia kiiremaks kasvuks kui ka Eesti kaugküttesektori senisest jõulisemaks liikumiseks taastuvenergia suunas. Danpoweri hinnangul on Eesti olnud atraktiivne investeerimissihtkoht juba aastaid. Danpower Eesti ASi juhatuse liikme Burkhard Vogeli sõnul saabus ettevõte Eestisse 2012. aastal olukorras, kus riik oli paljudele veel pigem tundmatu. Tänaseks on see tema sõnul aga muutunud. „Tunneme end Eestis nagu kodus ning näeme mitmeski mõttes siin isegi eeliseid võrreldes Saksamaaga. Tajume investeerimiskliimat erakordselt stabiilse ja usaldusväärsena ning oleme

Eelmisel nädalal osales 17 Eesti ettevõtet Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) eestvedamisel maailma suurimal toidu- ja joogimessil Gulfood 2026 Dubais. Eesti ühisstend pälvis suurt tähelepanu põhjamaise maitseprofiili, puhaste koostisosade ning tootmisprotsesside läbipaistvuse poolest. Erilise tunnustusena nomineeriti Bon Vegani naturaalset D-vitamiini sisaldav maitsepärm Gulfood Innovation Awards auhinnale. „Gulfoodi mess on olnud Eesti ettevõtetele oluline platvorm juba ligi kümme aastat. Laheriikides pööratakse üha enam tähelepanu toidu puhtusele, toiteväärtusele, päritolu usaldusväärsusele ning stabiilsele tarnele. Eesti tootjad on neis valdkondades tugevad ja oskavad oma tugevusi ka ära kasutada,“ sõnas EISi juhatuse liige Mari-Liis Küppar. Eesti stend Gulfoodi messil. (foto: EIS) Esimene tellimus tuli juba

17 Eesti ettevõtet tutvustas möödunud nädalal maailma suurimal toidu- ja joogimessil Gulfood 2026 Eesti maitseid ja toiduinnovatsiooni. Toitu sai nautida erinevatel viisidel: käigu pealt tänaval, peenelt restoranis või uudistades messil. Viimase jaoks oligi Eesti stendil eraldi Gulfood Designers ala, mis kutsus peatuma, kogema, pildistama ja Eesti lugu avastama. Tegu oli kohtumiste alaga, kus olid kõik, alates toolidest kuni serveerimisnõudeni, Eesti disainerite ja mööblitootjate looming. „Usume, et selline keskkond andis võimaluse vestluste tekkeks ja sügavamaks kontaktiks kui tavapärane steriilne messiväljapanek,“ sõnas Kadi Haljand, EISi loomemajanduse teemajuht. „Disainiala kaudu testisime, kas ja kuidas loomemajandus saab olla ekspordi toetav jõud ka valdkondades, kus

E-residentsuse programmi jaoks oli 2025. aasta rekordiline: e-residendid asutasid mullu 5556 ettevõtet (aastane kasv 15%) ning aastaga laekus e-residentidelt ja nende loodud Eesti ettevõtetelt riigile otsest tulu ligi 125 miljonit eurot (aastane kasv 87%). 2025. aastal oli e-residentsuse programmi majanduslik mõju riigile kokku 124,9 miljonit eurot. Sellest 54,5 miljonit moodustasid tööjõumaksud, 66 miljonit erijuhtude (valdavalt dividendide) tulumaks ning 4,3 miljonit eurot e-residentsuse taotlemise ja ettevõtete loomise riigilõivud. Juba esimese tegutsemisaasta jooksul tasusid makse 17% ettevõtetest, kokku ligi 7 miljoni euro eest.  Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul näitab e-residentsuse jätkuv edu, et oleme oma ettevõtluskeskkonna arendamisel teinud õigeid valikuid. “Iga e-residentsusesse panustatud