Eesti tehnoloogiaettevõte Roofit.Solar, mis on tuntud oma esteetiliste ja energiatõhusate integreeritud päikesekatuste poolest, on jõuliselt laienemas üleilmsele turule. Nende lahendused on esindatud juba 25 riigis ja 95% nende toodetest läheb ekspordiks, kuid nüüd on fookus suunatud veelgi suurematele sihtturgudele – eeskätt Põhja-Ameerikasse. Ettevõtte tegevjuht Andres Anijalg selgitab, mis oli ettevõtte eelmise aasta ekspordimahu kasvu taga ja millised on ettevõtte tulevikuplaanid. Pool müügist tuleb kuuelt eksportturult Roofit.Solari tegevjuht Andres Anijalg kinnitab, et ettevõtte peamised eksporditurud on Saksamaa, Austria, Šveits (DACH regioon), Ühendkuningriik ning nüüd üha rohkem ka USA ja Kanada. “Need turud moodustavad umbes poole meie kogumüügist, kuna sealne nõudlus meie

Rohepööre tingib kasvava vajaduse laevade rohetehnoloogiatele üleviimiseks. Eesti riik ja ettevõtted on selleks sammuks valmis, plaanides luua Eestisse laevade ümberehituskeskuse ehk Estonian Marine Greentech & Retrofit Hub´i, mis hakkab teenindama nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi merendusettevõtteid. Lisaks toetab riik 25 miljoni euroga laevade keskkonnasäästlikumaks muutmist. Et regulatsioonidega sammu pidada, vajavad laevad lähiaastatel kohta, kus saaks paigaldada vesiniku- või elektrilahendusi, süsiniku kogumissüsteeme või rakendada kõige kaasaegsemaid tarkvaralahendusi. Neid võimalusi Estonian Marine Greentech & Retrofit HUB pakkuma hakkabki. Rohepööre on Eesti Merendusklastri juhi Ragmar Saksingu sõnul tohutu võimalus, sest turg vajab kiiresti uusi lahendusi. „Meil on pikaajalise globaalse kogemusega ettevõtted, kes oskavad

Kuvand Eesti merendussektori ettevõtetest kui tugevatest ja kvaliteetsetest laevaehitajatest on tänaseke tuntud. „Kindlasti on meil veel aga pikk tee minna, et me oleksime number üks valik, kui ükskõik milline laevaehitaja või -omanik uue projektiga alustab ning endale tarnijaid hakkab valima,“ rääkis Argo Sildvee, aasta merenduse eestvedaja 2024. Sildvee võttis kokku 2024. aasta ja rääkis, mida toob 2025 Eesti merendussektorile. Aasta lõpus jagati tunnustusi Eesti merendussektori parimatele. Aasta merenduse eestvedaja tiitli pälvis Eesti kui mereriigi rahvusvahelise kuvandi kasvatamise ja Eesti Merenduse Innovatsioonikeskuse (EMI) juhtimise eest Argo Sildvee. „Mina kui ka kogu EMI liikmeskond on meeletult tänulik ning uhke sellise tunnustuse üle. See

Teekond kliimaneutraalsuseni pakub nii Eesti merendussektorile kui ka Tallinna Sadamale  võimalusi konkurentsieelise loomiseks, reisijate ja kaubamahu kasvuks ning uuteks ärivõimalusteks, kirjutab Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm arvamusartiklis. Eesti on osanud megatrende ära kasutada. Digiriigi arendusega suudeti luua suur konkurentsieelis, mille maine kestab siiani. Kliimaneutraalsuseni jõudmine loob Eestile ja merendussektorile uusi ärivõimalusi. Laevade tavapärane kasutusiga on ca 30-50 aastat olenevalt laevatüübist, dokkidest ja hooldustest. Tegemist on pika investeeringuga, mis tähendab, et tulenevalt keskkonnaalaste regulatsioonide survest tekib vajadus laevade ümberehitamiseks. Siinkohal on võimalus luua Eestisse laevade ümberehituse keskus ehk retrofit-hub, mis tooks Eesti riigile ja sektorile laiemalt otsest majanduskasu ja võimaldaks

Merendus on nii Eestis kui globaalselt rohepöörde ootel. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) plaanib vähendada 70% aastaks 2040 rahvusvahelise laevanduse aastaseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Need eesmärgid pakuvad Eesti Merendusklastri esinaise Riina Palu sõnul Eesti ettevõtetele mitmeid ärivõimalusi.  „Klastri liikmeskonnas on arendamisel näiteks nii vesinikutehnoloogial kui metanoolil põhinevad lahendused keskkonnasäästlikumate kütuste kasutuselevõtuks, kuid ka sensoritel ja andmetel põhinevad lahendused, et olemasolevaid tehnoloogiad optimaalsemalt kasutada,“ rääkis Palu võimalustest. Merendus on suur ja ülemaailmne äri, mistõttu on Palu sõnul otstarbekas keskenduda Eesti ettevõtetel tehnoloogiatele, milles meil on ajalooline eelis või hea positsioon tarneahelates.   Eesti merendussektori tugevusteks teiste riikide ees on merendusklastri