Vaata peasisu Eesti Arengu Sihtasutuse, Euroopa Liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Eesti Tuleviku Jaoks (EST)

Teekond innovatsioonini: Kuidas loovad kestlikud ärimudelid väärtust?

Ettevõtetel nähakse üha olulisemat rolli majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsele arengule kaasa aitamisel, eriti kui nad minimeerivad oma tegevuse, tarneahelate ja muude ärisuhete kahjulikku mõju. Kestlikud ärimudeli kasutusele võtmine aitab luu väärtust ja tulu teenimist ilma, et ammendaks kapitali, millel ettevõtte äritegevus baseerub.

Arutelupaneel on osa Rohelaine paneelist kell 15:00- 15:50. Registeeru Rohelainele siin.

Ärimudeli analüüs lae alla siit. 

Toimumise kuupäev
13. aprill 2023
Keel
eesti keel
Asukoht
Veebiseminar
Kulu
Tasuta
Staatus
Registreerimine suletud
Registreeri

Kellele on üritus mõeldud?

Osalema on oodatud kõik, kes soovivad leida võimalusi, kuidas ärimudel võib aidata leida uusi kestlike suundi.

Ajakava

Veebiseminar on osa Rohelaine üritusest. Registeeri veebi teel ühinemiseks https://eas.ee/events/rohelinelaine2023/

 

Paneelarutelu “Kuidas loovad kestlikud ärimudelid väärtust?”

Kasuminumbrite fookusesse seadmine on ajale jalgu jäänud ja konkurentsis püsimiseks on hädavajalik integreerida ettevõttesse keskkonna, inimeste ja äri juhtimisega seotud aspekte. Uued ärimudelid on enamat kui tulevikutrend, nende rakendamine aitab minimeerida tegevuskulusid ning ärisuhete kahjulikku mõju.

Liina Joller-Vahter, Power Algae OÜ juhatuse liige ja arendusjuht  ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ökoinnovatsiooni külalisteadur

Allan Niidu, TalTechi ringmajanduse tuumiklabori juht ja abiprofessor tenuuris, Virumaa kolledźi rakendusliku keemia uurimisrühma juht

Andri Väljaots, Steelmonitor OÜ, kaasasutaja ja tegevjuht

Erika Pääbus, Andre Farm OÜ juhatuse liige

Osale üritusel

Veebiseminar on osa Rohelaine üritusest. Registeeri veebi teel ühinemiseks https://eas.ee/events/rohelinelaine2023/

 

Paneelarutelu “Kuidas loovad kestlikud ärimudelid väärtust?”

Kasuminumbrite fookusesse seadmine on ajale jalgu jäänud ja konkurentsis püsimiseks on hädavajalik integreerida ettevõttesse keskkonna, inimeste ja äri juhtimisega seotud aspekte. Uued ärimudelid on enamat kui tulevikutrend, nende rakendamine aitab minimeerida tegevuskulusid ning ärisuhete kahjulikku mõju.

Liina Joller-Vahter, Power Algae OÜ juhatuse liige ja arendusjuht  ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ökoinnovatsiooni külalisteadur

Allan Niidu, TalTechi ringmajanduse tuumiklabori juht ja abiprofessor tenuuris, Virumaa kolledźi rakendusliku keemia uurimisrühma juht

Andri Väljaots, Steelmonitor OÜ, kaasasutaja ja tegevjuht

Erika Pääbus, Andre Farm OÜ juhatuse liige

Kontakt

Kontakt

Aasta eksportöör Nortal: kui meie klientidel läheb hästi, läheb ka meil hästi

Möödunud aasta tõi Eesti tehnoloogiaettevõttele Nortal märkimisväärset edu ja rahvusvahelist tunnustust. Majanduslangusest hoolimata kasvas ettevõtte müügitulu 224 miljoni euroni, millest 196 miljonit tuli ekspordist. Mis peitub edu taga ja millisena näeb äsja Ettevõtluse auhinna konkursil aasta eksportööri tiitli saanud Nortal tulevikku, selgitab Nortal Eesti juht Ats Albre. “See, et oleme olnud võimelised kasvama keerulises majanduskeskkonnas, on suur tunnustus meie tiimile,” ütleb Albre. Nortali kasvustrateegia on olnud tema sõnul mitmekihiline: osa kasvust on tulnud ettevõtete ostmise kaudu, kuid suur osa edust on saavutatud ka orgaanilise laienemisega. 2023. aastal ostis Nortal rahvusvahelise tarkvaraarendaja Questers, mis liideti tütarettevõtte Pwrteams alla, ja hiljuti ka

Ettevõtluse auhind 2024: Eesti parimad eksportöörid laienevad isuga

Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri kategooria kolm nominenti on täiesti eriilmelised: üks on juba tuntud suur tegija, teine kiiresti tõusev täht, aga on ka ettevõte, mille tõeline tõus võib alata lähikuudel. Eestis on kõigi turuosa väikeste killast. Kaitsetööstus DefSecintel Solutions on nomineeritud ka aasta innovaatori kategoorias ja sai alguse, kui selle tegevjuht Jaanus Tamm lahkus ettevõttest, mis kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asemel teise suuna valis. Toona ei olnud valdkond nii kuum, Euroopas ei olnud sõda. Küll oli arenenud tehnoloogia ja tehisaruga andis juba palju ära teha. Tamm leidis, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas saab selle valguses palju ära teha. „Tundsin mitmeid piirivalvejuhte

Ettevõtluse auhind 2024 | Eesti innovatsioonitipp: tahaks jõuluks rohkem ruutmeetreid, mitte raha

Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta innovaatori nominendid aitavad säästa – raha, keskkonda ja inimelusid. Praeguseks maailma tippu jõudnud tehnoloogia on kohati sündinud garaažis ja katse-eksituse meetodil. Esimene nominent R8 Techonogies tegeleb hoonete energiatarbimise optimeerimisega, millega aina elektrinäljasemas maailmas aidatakse kaasa kinnisvarasektori energiakadude vähendamisele. „Kõige odavam elekter on see elekter, mida ei olegi vaja toota,“ on nende põhisõnum. Ettevõtte partner Kristo Peerna ja arendusjuht Ahmet Köse saavad nominatsiooni üle rõõmustada teist aastat järjest. Eelmisel aastal kaotati Peerna sõnul Eesti kõige innovaatilisemale ettevõttele ehk Icosagen Cell Factory OÜ-le. „Meie ettevõttes on 35% töötajatest doktorikraadiga ja kasutame erinevaid algoritme ning AI-lahendusi. See on Eestis

Intellektuaalomand – Eesti ettevõtete peidetud kasvuvõimalus

Fakt 1: SP500 indeksi, ehk maailma väärtuslikemate ettevõtete summaarsest väärtusest moodustab nende immateriaalne vara 90%. See tähendab, et vaid 10% nende väärtusest/varast on neil ettevõtetel betoonis, tehaste sisseseades, laoseisus, muus varas. Võrdluseks, statistikaameti andmetel moodusta immateriaalne vara Eesti ettevõtete bilanssidest kokku vaid umbes 6%.   Fakt 1: intellektuaalomandit ehk IO-d kaitsvate ettevõtete kasumlikkus ja lisandväärtus on 1,3-2 korda kõrgemad kui neil, kes seda ei tee1. IO-d kaitsvad iduettevõtted (eriti süvatehnoloogia idud) kaasavad rahastust kuni 10 korda kiiremini ja rohkem kui need, kellel kaitstud intellektuaalomandit ei ole2.  Fakt 2: ühe miljoni inimese kohta esitavad meie peamiste eeskuju-riikide (näit. Soome, Rootsi, Saksamaa jne)

Oslo Innovation Week – kuidas rahvusvaheline innovatsiooninädal viis eduka koostööni

Oslo Innovation Week (OIW) on üks Euroopa olulisemaid platvorme jätkusuutliku innovatsiooni ja ettevõtluse edendamiseks, kus ettevõtted üle maailma saavad luua uusi kontakte, vahetada ideid ja leida koostöövõimalusi. Eesti ettevõte UP Catalyst, mis arendab jätkusuutlikke süsiniktooteid, osales OIW-l eesmärgiga laiendada oma partnerlusvõrgustikku ja leida sarnaselt mõtlevad ettevõtted, kes jagavad nende pühendumust jätkusuutlikkusele.   UP Catalysti jaoks oli peamine eesmärk leida partnereid, kes hindavad süsinikujalajälje vähendamist ja otsivad rohelisi alternatiive oma tegevustes. Oslo on tuntud oma jätkusuutliku innovatsiooni toetava keskkonna poolest ning just see oli peamine motivatsioon üritusel osalemiseks. „Norra on tuntud jätkusuutliku mõtteviisi poolest, mistõttu lootsime kohtuda ettevõtetega, kes hindavad keskkonnateadlikke

Tagasi üles