EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Eestlased ei pruugi olla küll parimad müügimehed, aga alandlikkus, millega silma paistetakse, võib avada eksporditurgudel palju uksi ja võita suurkliente, sõnas Magnetic Groupi juht Risto Mäeots Eesti Tööandjate Keskliidu konverentsil „Tuulelohe lend 2026“.   Eestit teatakse kui neutraalset ja ohutut riiki, kindlasti mitte aga kui lennundusriiki. „Kui öelda keskmisele tarbijale sõna lennundus, siis kaasneb sellega agoonia, meie rahvuslike lennufirmade ümber toimunu ja muu,“ ütles Magnetic Groupi juht Risto Mäeots konverentsil kõlanud ekspordivõimaluste üle arutlenud vestlusringis. Tema sõnul tuleb pidevalt selgitada, et lennundus on palju enamat kui ainult reisijate vedu, see on ülemaailmne tööstusharu.   Selles sektoris ei saa maailma vallutada ja jalga partnerite ukse vahele oma lipuga lehvitama minnes ja kultuuri peale surudes, rääkis Mäeots. „Hollandlastele ei meeldi see, brittidele ei meeldi see, kellelegi ei meeldi see.“

Eesti ettevõtted elavad ajastul, kus tööjõupuudus ei ole enam ajutine kõikumine, vaid uus normaalsus. Gaselli Kongressil kõnelenud juhtimiscoach Ülle Pind toob välja, et tehnoloogia areng ja tagurpidi rahvastikupüramiid kujundavad meie ettevõtluskeskkonda viisil, mis sunnib mõtlema laiemalt kui kunagi varem. Küsimus ei ole enam selles, kas kaasata välistalente, vaid kuidas seda teha nii, et ettevõte päriselt tugevneks ja kasvaks. Rahvusvaheline tööturg kui paratamatus Pindi sõnul ei ole Eesti enam suletud tööjõuturg, kus kohalikest inimestest piisab. Kui me ei muuda oma tööturgu rahvusvaheliseks, ei kao siit mitte ainult potentsiaalsed välistalendid, vaid ka meie enda inimesed. Kohalikud spetsialistid soovivad töötada rahvusvahelises keskkonnas, suhelda

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab esmaspäeval loomemajanduse tugiteenuste toetuse taotlusvooru, mille eesmärk on aidata loomevaldkonna ettevõtetel jõuda välisturgudele.   „Oleme varasemate toetusvoorudega aidanud loomeettevõtetel tugiorganisatsioonide abiga kasvatada müügitulu ja areneda tugevamateks ettevõteteks. Selle vooru fookus on aga selgelt ekspordil. Ootame tugiteenuste pakkujatelt projekte, mis aitavad juba ekspordipotentsiaaliga loomeettevõtetel arendada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist pakkumist, jõuda uutele turgudele ning kinnitada seal kanda püsivate ja stabiilsete partnerite kaudu. Meie eesmärk on, et tugiteenuste abil kasvaks nende loomeettevõtete arv, kes suudavad rahvusvahelisel turul järjepidevalt tegutseda,“ ütles EISi loomemajanduse teemajuht Kadi Haljand.  Taotlema on oodatud organisatsioonid, kellel on loomevaldkonna ettevõtete arendamiseks vajalik kompetents, võrgustikud ja koostööpartnerid. Näiteks võivad taotlejateks olla loomemajanduse

Eesti põllumajanduse valdkonnas tegutsev kliimatehnoloogia ettevõte eAgronom arendab mahuka arendusprojekti raames innovaatilist lahendust, mis automatiseerib andmete kogumise otse traktorikabiinist. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) poolt toetust saanud projekt aitab lahendada Euroopa põllumeeste suurimat murekohta, milleks on keeruline ja aeganõudev aruandlus. Tänapäeva põllumehed peavad esitama täpseid andmeid oma tegevuse kohta nii riigile, pankadele kui ka näiteks süsinikuprogrammidele. Seni on see tähendanud tundidepikkust käsitööd andmete sisestamisel, mis toimub sageli alles mõni aeg pärast reaalse põllutöö tegemist. Nõnda suureneb risk vigade tekkeks või andmete kadumiseks, mis põhjustab hilisemaid probleeme näiteks toetuste taotlemisel. eAgronomi uus süsteem muudab andmete kogumise põllumehe jaoks sujuvamaks ning vähendab

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab kolmapäeval starditoetuse, mis on mõeldud kuni 3-aastastele ettevõtetele ning mille suuruseks on 20 000 eurot. „Starditoetuse eesmärk on soodustada kasvupotentsiaaliga alustavate ettevõtjate jätkusuutliku müügitulu kasvatamist ja töökohtade loomist üle Eesti. Eesti majandus vajab lisaks juba tegutsevatele tugevatele ettevõtetele ka uut ettevõtlikku pealekasvu – ettevõtteid, mis suudavad kasvada, luua töökohti ning panustada majanduse arengusse pikemas vaates,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. „Toetuse taotlemine on muudetud võimalikult bürokraatiavabaks – näiteks ei pea ettevõtja tõendama toetuse kasutamise kulusid. Seni on starditoetust kasutatud enamasti materiaalse vara, peamiselt mitmesuguste seadmete soetamiseks, mis on alustavale ettevõtjale kõige suurem väljaminek,“