Mis on IPCEI-d?
IPCEI-d on suuremahulised, mitut EL-i liikmesriiki hõlmavad projektid ning neist on kiiresti kujunemas üks olulisemaid tööstuspoliitika vahendeid läbimurrangulise innovatsiooni ja taristu arendamisel olukordades, kus turg üksi ei ole võimeline lahendusi pakkuma. IPCEI-d on ainulaadne instrument ulatuslikeks tööstuslikeks koostööprojektideks kogu Euroopa Liidus, aidates kaasa kestlikule majanduskasvule ja tugevdades EL-i konkurentsivõimet.
Kui projektis tuvastatakse finantseerimisvajak, võib riik anda sellistele projektidele toetust, mis annavad olulise panuse Euroopa tööstussektori kasvu, konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamisse ning toetavad EL-i strateegilisi eesmärke.
IPCEI-d panustavad tõhusalt ka liikmesriikide ning kogu Euroopa kliima- ja digieesmärkidesse, luues võtmesektoris Euroopa väärtusahelaid. Liikmesriigid toetavad kodumaiseid ettevõtteid, kes viivad ellu projekte riiklikul tasandil ning teevad seejuures ulatuslikku koostööd teiste liikmesriikidega, aidates kaasa IPCEI üldeesmärkide saavutamisele.
Mis on IPCEI AI?
IPCEI AI
Üksikasjalik info IPCEI AI kohta on leitav vastavas väärtusahela dokumendis
Euroopa Liit kui ainulaadne digitaalne ühtne turg seisab silmitsi kiirete digitaalsete arengutega. Euroopa Liidul on kaks paralleelset väljakutset:
- esiteks tuleb suurendada võtmetähtsusega digitehnoloogiate kasutuselevõttu majanduses, et parandada konkurentsivõimet
- teiseks tuleb seda teha viisil, mis tugevdab Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ning suurendab taristu ja ühiskondade vastupanuvõimet
Järgmise tööstusrevolutsiooni mootoriks saab tehisintellekt, mis kujutab endast märkimisväärset paradigmanihet ning on digitaalsete lahenduste arendamise ja kasutamise tehnoloogiline alus nii täna kui ka tulevikus. Euroopa tööstus vajab juurdepääsu uusimale tarkvarale, tehisintellektimudelitele, kõrgekvaliteedilistele andmekogumitele ning tipptasemel arvutusressurssidele. Euroopa tööstussektoritel peab olema võrdne ligipääs piisavatele arvutus- ja andmeressurssidele, et vähendada sõltuvust Euroopa-välistest lahendustest ja teenusepakkujatest. Ettevõtetel peab olema võimalus suurendada nii oma vastupanuvõimet kui ka turvalisust. Seda saab saavutada uute ja olemasolevate Euroopa tehnoloogiate kombineerimisega, tugevdades samal ajal nende omavahelist koostalitlusvõimet.
Seetõttu on rühm liikmesriike kokku leppinud kahe ulatusliku ja integreeritud ühise Euroopa huvi olulise projekti (IPCEI) elluviimises – üks keskendub tehisintellekti teenustele ning teine taristu (riistvara) arendamisele.
IPCEI AI eesmärk on välja arendada järgmise põlvkonna tehisintellekti ökosüsteem Euroopa Liidule, pakkudes kõige kaasaegsemaid AI treenimise ja arendamise tehnoloogiaid. Selle saavutamiseks on vajalik turvaline juurdepääs kvaliteetsetele andmekogumitele ning tipptasemel AI tehnoloogiate kättesaadavus. Nii saab oluliselt suurendada AI lahenduste kasutuselevõttu Euroopa tööstustes, pakkudes hõlpsasti kasutatavaid AI rakendusi, mille juurutamiseks on vaja minimaalset ettevalmistust.
Projekti valdkonnad
Projekt peaks keskenduma järgmistele valdkondadele:
Euroopa esimese järgmise põlvkonna AI continuum’i arendamine, mis hõlmab:
- Avatud ja konkurentsivõimeliste AI baasmudelite teadus- ja arendustegevust:
uued tipptasemel alusmudelid, järgmise põlvkonna treenimistehnoloogiad ja -meetodid, sh innovatiivsed järeltreenimise tehnikad, nagu sektoripõhine peenhäälestus - Euroopa suveräänsete pilveteenuste ja AI treenimise ning juurutamise põhikomponentide arendamine
(sh ressursihaldus ja arvutuse jaotamine) - Uute energiatõhusate tehnoloogiate arendamine, mis võimaldavad AI mudeleid treenida ja kasutada väiksema energiakuluga
Turvaline ja usaldusväärne juurdepääs kõrgekvaliteedilistele andmekogumitele AI jaoks
- Tehnoloogiate arendamine, mis tagavad kvaliteetsete ja struktureeritud andmekogumite kättesaadavuse vastavalt EL-i andmekaitse- ja turvanõuetele
- Uute lahenduste integreerimine andmesalvestuseks, andmehalduseks, andmebaaside administreerimiseks ning andmete töötlemiseks ja analüütikaks
Täiustatud AI teenusena (AIaaS) lähenemiste arendamine, mis on kohandatud arendajate ja kasutajate – eriti VKEde – vajadustele
See võimaldab laialdast AI mudelite kasutuselevõttu erinevates tööstussektorites spetsiifiliste kasutusjuhtude lahendamiseks.
See hõlmab:
- Tööriistade ja arendusraamistike loomist, mis lihtsustavad AI mudelite arendus- ja juurutusprotsessi
- Raamistiku loomist, mis võimaldab juurdepääsu AI mudelitele ja lõpp lõpptulemust toetavatele funktsioonidele API-de kaudu
- Järgmise põlvkonna inferentsi- ja AI treenimisteenuste arendamist ja juurutamist
Ühise avatud lähtekoodiga raamistiku arendamine, mis tagab Euroopa lahenduste turvalisuse ja kõrge koostalitlusvõime
Oluline osa on aktiivne arendajate kogukond, kes loob ja hooldab avatud lähtekoodiga tööriistakasti, võimaldades ettevõtetel hõlpsalt luua väga kohandatavaid AI lahendusi.
Järgmise põlvkonna AI mudelite süsteemne integreerimine rakendustesse ja sideteenustesse
(nt telekommunikatsioonivõrkude teenused), et lahendada ühiseid kasutusjuhtumeid eri tööstussektorites ja avalikus halduses.
Osalejate kategooriad
Otsesed partnerid on ettevõtted, keda liikmesriigid rahastavad teadus-, arendus- ja esmatööstuslike rakendusprojektide elluviimiseks, panustades sellega laiemasse ja integreeritud Euroopa väärtusahelasse. Nende peamine roll on viia ellu oma projekte tihedas koostöös teiste otseste partneritega piiriüleste partnerluste kaudu, luues sünergiat ja edendades innovatsiooni. Samuti peavad nad jagama oma tulemusi ja teadmisi laialdaselt Euroopa teadus- ja tööstuskogukonnaga.
Otseste partnerite projekte rahastatakse tavaliselt IPCEI instrumendi kaudu ning need saavad riigiabi vähemalt 50 miljoni euro ulatuses. Need projektid tuleb esitada Euroopa Komisjonile teavitamiseks ja heakskiidu saamiseks. Otseste partnerite projektidele kehtib põhjalik iga aastane aruandluskohustus nii riiklikul tasandil kui ka Euroopa Komisjonile.
Kui kaalute osalemist otsese partnerina, arvestage palun, et valituks osutumise korral peate olema võimelised koostama projektiportfelli ja finantseerimisvajaku analüüsi (Funding Gap Document).
Assotsieerunud partnerid saavad toetust grupierandi määruse alusel ning nende roll on täiendada IPCEI põhieesmärke. Rahastus jääb alla 50 miljoni euro ning ELi Komisjoni teavitamine pole vajalik.
Assotsieerunud partnerite eesmärk on anda huvitatud ettevõtetele või teadusorganisatsioonidele (RO-d) – kes ei ole IPCEI otsesed partnerid – võimalus osaleda IPCEI-s ja tugevdada IPCEI ökosüsteemi Euroopas. Assotsieerunud partnerite projektid võivad sõltuvalt IPCEI iseloomust olla väga erinevate organisatsioonide (igas suuruses ettevõtted või teadusorganisatsioonid) ning erinevat tüüpi projektid (mitte ainult teadusprojektid, nagu see oli varasemates teadusfookusega IPCEI-des). Need projektid peavad asuma EL-i liikmesriigis, EMP riigis või EL-i kandidaatriigis.
Kaasatud partnerite projekte rahastatakse tavaliselt grupierandi määruse alusel, saades riigiabi alla 50 miljoni euro. Erinevalt IPCEI otsestest partneritest ei pea assotsieerunud partnerid läbima IPCEI teatisega seotud (eel)teavitamisprotsessi Euroopa Komisjonile.
Huviavalduse esitamine
- vastavus IPCEI ja ELi eesmärkidele
- innovaatilisus
- koostööpotentsiaal
- mõju
- spillover-efektid
Ettevõtted ja organisatsioonid – eelkõige VKEd (nagu on määratlenud Euroopa Komisjon) –, kes tegutsevad tehisintellekti valdkonnas ning kellel on uurimis- või tootmistegevus Eestis ja kes soovivad osaleda integreeritud Euroopa projektis, võivad esitada oma projektiettepanekud, kasutades vastavat taotlusvormi, kuni 04.03.2026 kell 16.00.
Palun pange tähele, et otseste partnerite rahastuseks IPCEI instrumendi kaudu ning assotsieerunud partnerite rahastuseks GBERi kaudu on eraldi taotlusvormid.
IPCEI instrumenti kasutatakse otseste partnerite projektide rahastamiseks (tavaliselt enam kui 50 miljonit eurot taotlevad projektid) ning GBERit kasutatakse assotsieerunud partnerite projektide rahastamiseks (tavaliselt vähem kui 50 miljonit eurot taotlevad projektid).
Täiendavat teavet otseste partnerite ja kaasatud partnerite rollide ning kohustuste kohta leiab ülaltoodud linkidelt.
Laadige oma projekti taotluse jaoks alla vastav taotlusvorm:
IPCEI taotlusvorm (otsene partner)
Grupierandi määruse alusel taotlusvorm (assotsieerunud partner)
Esmase finantseerimisvajaku arvutuse vorm (ainult otsesed partnerid)
Ainult otseste partnerite taotlustega peab kaasas olema täidetud finantseerimisvajaku analüüsi vorm (Funding Gap Template).
Kui otsese partneri projekt valitakse välja, tuleb see edasi arendada täismahus projektiettepanekuks, mis esitatakse Euroopa Komisjonile teavitamiseks.
Assotsieerunud partneri projektid ei kuulu Euroopa Komisjonile teavitamisele.
Täitke taotlusvorm ning saatke oma valmis taotlus aadressile [email protected], märkides teemareal vastava IPCEI nimetuse.
Kõik esitatud dokumendid ja info käsitletakse konfidentsiaalselt sõltumata eelvaliku tulemustest.
Palun pange tähele, et tegemist on konkurentsipõhise taotlusvooruga. Projekti kontseptsiooni esitamine huviavalduste vooru raames ei taga õigust saada rahastust kavandatava IPCEI raames ega üheski muus riikliku toetuse vormis.
Pärast esitatud projektide hindamist teavitatakse teid juhul, kui teie projekt valitakse järgmisse etappi, eeldatavasti 2026. aasta aprillis.
Selles etapis tuleb teil koostada oma esialgsest projektikavandist täismahus projektiettepanek. Selle protsessi kohta antakse juhised vastavas etapis, kuid järgmised sammud hõlmavad:
- rahvusvahelist partnerite kaardistamist (matchmaking) teiste ELi liikmesriikidega koostöövõimaluste leidmiseks (toimub märtsis)
- üksikasjaliku ja integreeritud IPCEI projekti kirjelduse (nn chapeau-dokumendi) koostamise alustamist
Eesmärk on, et projektid esitatakse Euroopa Komisjoni teavitamiseks 2026. aasta teisel poolel, ning projektid saavad alata 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses, tingimusel et Euroopa Komisjon kiidab lõplikud projektiettepanekud heaks.
Huviavalduse esitamine
- vastavus IPCEI ja ELi eesmärkidele
- innovaatilisus
- koostööpotentsiaal
- mõju
- spillover-efektid
Ettevõtted ja organisatsioonid – eelkõige VKEd (nagu on määratlenud Euroopa Komisjon) –, kes tegutsevad tehisintellekti valdkonnas ning kellel on uurimis- või tootmistegevus Eestis ja kes soovivad osaleda integreeritud Euroopa projektis, võivad esitada oma projektiettepanekud, kasutades vastavat taotlusvormi, kuni 04.03.2026 kell 16.00.
Palun pange tähele, et otseste partnerite rahastuseks IPCEI instrumendi kaudu ning assotsieerunud partnerite rahastuseks GBERi kaudu on eraldi taotlusvormid.
IPCEI instrumenti kasutatakse otseste partnerite projektide rahastamiseks (tavaliselt enam kui 50 miljonit eurot taotlevad projektid) ning GBERit kasutatakse assotsieerunud partnerite projektide rahastamiseks (tavaliselt vähem kui 50 miljonit eurot taotlevad projektid).
Täiendavat teavet otseste partnerite ja kaasatud partnerite rollide ning kohustuste kohta leiab ülaltoodud linkidelt.
Laadige oma projekti taotluse jaoks alla vastav taotlusvorm:
IPCEI taotlusvorm (otsene partner)
Grupierandi määruse alusel taotlusvorm (assotsieerunud partner)
Esmase finantseerimisvajaku arvutuse vorm (ainult otsesed partnerid)
Ainult otseste partnerite taotlustega peab kaasas olema täidetud finantseerimisvajaku analüüsi vorm (Funding Gap Template).
Kui otsese partneri projekt valitakse välja, tuleb see edasi arendada täismahus projektiettepanekuks, mis esitatakse Euroopa Komisjonile teavitamiseks.
Assotsieerunud partneri projektid ei kuulu Euroopa Komisjonile teavitamisele.
Täitke taotlusvorm ning saatke oma valmis taotlus aadressile [email protected], märkides teemareal vastava IPCEI nimetuse.
Kõik esitatud dokumendid ja info käsitletakse konfidentsiaalselt sõltumata eelvaliku tulemustest.
Palun pange tähele, et tegemist on konkurentsipõhise taotlusvooruga. Projekti kontseptsiooni esitamine huviavalduste vooru raames ei taga õigust saada rahastust kavandatava IPCEI raames ega üheski muus riikliku toetuse vormis.
Pärast esitatud projektide hindamist teavitatakse teid juhul, kui teie projekt valitakse järgmisse etappi, eeldatavasti 2026. aasta aprillis.
Selles etapis tuleb teil koostada oma esialgsest projektikavandist täismahus projektiettepanek. Selle protsessi kohta antakse juhised vastavas etapis, kuid järgmised sammud hõlmavad:
- rahvusvahelist partnerite kaardistamist (matchmaking) teiste ELi liikmesriikidega koostöövõimaluste leidmiseks (toimub märtsis)
- üksikasjaliku ja integreeritud IPCEI projekti kirjelduse (nn chapeau-dokumendi) koostamise alustamist
Eesmärk on, et projektid esitatakse Euroopa Komisjoni teavitamiseks 2026. aasta teisel poolel, ning projektid saavad alata 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses, tingimusel et Euroopa Komisjon kiidab lõplikud projektiettepanekud heaks.
Abiks IPCEI teemadel
Uudised
Avasta rohkem
EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“
Eesti kaitsetööstuse info on nüüd ühel veebilehel. Valmis on uus koduleht “Estonia – the home of agile, advanced defence”, mis annab ühes kohas ülevaate Eesti kaitsetööstusest: ettevõtetest, nende tegevusvaldkondadest ning toetusvõimalustest. Leht on mõeldud eelkõige välispartneritele, investoritele ja rahvusvahelisele meediale. Varem oli see info laiali erinevatel veebilehtedel ja selle leidmine võttis aega. Nüüd saab põhiasjad kätte ühest kohast – kiiresti ja arusaadavalt. Selge ülevaade sektorist ja ettevõtetest Veebileht toob välja Eesti kaitsetööstuse tugevused ning annab ülevaate ettevõtetest valdkondade kaupa. Nii on võimalik hõlpsalt leida sobiv partner, olgu teemaks autonoomsed süsteemid, küberlahendused, sensorid, mobiilsed platvormid, tarkvara või muud kaitsetehnoloogiad. Lisaks ettevõtetele
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) võtab jätkuvalt vastu taotlusi kütteseadmete uuendamiseks. Toetust saavad taotleda eramajaomanikud linnades, kus kütteperiood avaldab õhukvaliteedile suurimat mõju. „Tugevad miinuskraadid ei taha lõppeda ning paljud väikeelamute omanikud on olukorras, kus küttekulud kasvavad, kuid kodu ei lähe ikkagi piisavalt soojaks. Võtame jätkuvalt vastu taotlusi neilt, kes soovivad oma küttesüsteemi toetuse abiga korda seada,“ ütles EISi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna teenuseomanik Kersti Saar. Viimasel kahel aastal on pered kasutanud väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetust juba mahus ligi 9 miljonit eurot ning selle abil on korda saanud üle 1000 majapidamise küttesüsteemid üle Eesti. Praegu avatud taotlusvooru eelarve on 4 mln
Kolm Eesti kaitsetööstusettevõtet sõlmisid Saudi Araabias Riyadhis toimunud rahvusvahelisel kaitsetööstusmessil World Defense Show 2026 uued koostöölepped, kinnitades Eesti kaitsetööstuse kasvavat rahvusvahelist haaret. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ja Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu korraldatud ühisstendil osales sel korral messil kokku kümme Eesti ettevõtet. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu klastrijuht Rene Ehasalu sõnul kinnitas World Defense Show 2026 selgelt, et Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelised ning suudavad pakkuda küpseid ja integreeritavaid tehnoloogilisi lahendusi. „Kolm messil sõlmitud koostöölepet näitavad, et Eesti ettevõtteid nähakse usaldusväärsete partneritena nii Lähis-Idas kui ka Aasias. Meie tugevus peitub paindlikkuses, kiiretes arendustsüklites ja võimes ühendada erinevad
Euroopa Liit ja India leppisid 27. jaanuaril New Delhis kokku kaubandus- ning julgeoleku- ja kaitsepartnerluses. Kaubandusleppe eesmärk on vähendada või kaotada tollimakse 96,6% ulatuses ELi kaupade ekspordi väärtusest Indiasse. India vähendab tollimakse järk-järgult 7–10 aasta jooksul. EISi India ekspordinõuniku Vinod Basliyali hinnangul on tegemist Eesti ettevõtete jaoks olulise arenguga, kuid läbimurre ei sünni automaatselt. „Tegu on väga olulise uudisega ning ma loodan, et see toob kaasa suuri muutusi ELi ja India majandussuhetes,“ ütles ta. Eesti eksport Indiasse on kasvuteel India ei ole Eesti jaoks veel suur eksporditurg, kuid selle osatähtsus kasvab. Praegu on Eesti eksport Indiasse tugevaim puidumassi ja puittoodete,
Eesti ettevõtjatel ja erinevat sektorite esindajatel on nüüd senisest veelgi tugevam tööriist rahvusvahelisel areenil esinemiseks. Kui 2024. aastal valmisid turundusmaterjalid kaheksale kiire kasvupotentsiaaliga ekspordisektorile, siis tänaseks on lisandunud veel kolm – elektroonikatööstus, masinatööstus ja tark tööstus. Kokku on nüüd kaetud 11 sektorit, mille jaoks on loodud professionaalsed, ühtse sõnumi ja visuaaliga turundusmaterjalid kõigile, kes soovivad oma tooteid, teenuseid või tervet sektorit rahvusvahelisel tasandil esitleda. Kellele need materjalid on mõeldud? Materjalid on loodud kasutamiseks kõigile, kes Eestit ja Eesti ettevõtlust maailmas esindavad: Eesmärk on anda kätte selged sõnumid, faktid ja visuaalid, mis aitavad rääkida Eesti tugevustest ühtses ja mõjusas võtmes. Millised