Digitaliseerimise teekaardi toetus

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastamisele Eesti esimese kosmosetegevuse seaduse eelnõu, millega luuakse Eestis terviklik õigusraamistik kosmosetegevuse korraldamiseks. Eelnõu käsitleb kosmosetegevusena eelkõige satelliitide ja teiste kosmoseobjektide lennutamist ning käitamist kosmoses. Seadus paneb paika reeglid lubade, registreerimise, järelevalve ja vastutuse kohta ning toetab Eesti kosmosesektori liikumist teadusprojektidelt kommertstegevuse suunas. Eestis on praegu teadaolevalt arendamisel neli satelliidimissiooni ning esimene Eesti kommertssatelliit plaanitakse orbiidile lennutada 2028. aastal. „Eesti ettevõtted arendavad juba täna tehnoloogiaid, mis jõuavad kosmosesse, ning riik peab olema valmis sektori järgmiseks arenguhüppeks. Selged reeglid annavad ettevõtetele ja investoritele kindluse arendada kosmoseprojekte Eestis ja koos partneritega. Meie eesmärk on, et Eestist saaks usaldusväärne

Harju Elekter pikendas Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga (CERN) sõlmitud lepingut madalpinge jaotusseadmete tarnimiseks. Harju Elektri koostöö CERNiga sai alguse 2022. aastal, mil sõlmiti kolmeaastane leping. 2025. aastal pikendati partnerlust kahe aasta võrra ning värskelt kinnitati koostöö jätkumine kuni 2029. aasta keskpaigani. Lepingu pikendamisega suurenes ka selle maht, mille koguväärtus ületab nüüd 2 miljonit eurot. „Koostöö jätkumine rahvusvahelise teadusorganisatsiooni CERNi ja lepingu pikendamine annab meile kinnitust, et Harju Elektri tooted on kõrge lisandväärtusega ja konkureerivad edukalt suurel areenil,“ räägib Harju Elektri müügi- ja turundusjuht Rait Kangro. „Lepingu mahu tõus tuleneb sellest, et madalpinge seadmete tarnimise tempo on olnud kasvav ja mõlemal osapoolel

Globaalne ümberasumise indeks (The Global Relocation Index) vaatleb selliseid näitajaid nagu üldine elukallidus, tänavaohutus, õhukvaliteet ja kliima. Äsja avaldati uus indeks, mis reastab parimad riigid ja territooriumid, kuhu 2026. aastal kolida ning Eesti on selle nimekirja tipus. Eesti oli maailmas esikohal tänu oma panganduse infrastruktuurile, ärivõimalustele ja mittekodanike omandiõigustele. Igal aastal teise kvartali lõpus avaldatav indeks hindab 192 riiki 24 näitaja alusel, mis on jaotatud nelja kategooriasse: finants- ja maksundus, elamiskõlblikkus ja tervis, turvalisus ja stabiilsus ning sisseelamine ja võimalused. Indeks kasutab mitmeid andmeallikaid ja eksperthinnanguid. Näiteks üldise elukalliduse osas vaatas sõltumatu konsultatsioonifirma Rumavi nii Maailmapanga ICP hinnataseme andmeid (PPP)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium muudab suuremahuliste investeeringute toetuse ettevõtetele kättesaadavamaks. Minimaalne investeering langeb 100 miljonilt 70 miljonile eurole ning eelisarendatavate projektide lävend algab edaspidi 35 miljonist ja kaitsetööstuses 20 miljonist eurost.  Suuremahuliste investeeringute toetus on osa valitsuse majanduskasvu kavast. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse väljastatava toetuse eesmärk on tuua Eestisse uusi investeeringuid, luua kõrgema lisandväärtusega töökohti ja tugevdada Eesti tööstuse konkurentsivõimet.  „Suurinvesteeringud ei jõua meile iseenesest. Konkureerime ka naabritega, nii et peame looma tingimused, mis annavad ettevõtetele kindluse valida oma järgmise tehase, arenduskeskuse või tootmisliini asukohaks just Eesti. Lävendite langetamine annab rohkematele investoritele, sealhulgas ka kaitsetööstusele, võimaluse oma investeerimisplaane siin ellu viia,” ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.   Muudatused teevad meetme kättesaadavaks ka väiksematele projektidele, mis on Eesti majanduse jaoks mõjusad, kuid liiga suured, et kvalifitseeruda

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programmi 10. taotlusvoorus said toetuse 12 Eesti ettevõtte teadus- ja arendusprojektid kogusummas ligi 15 miljonit eurot. Toetuse abil arendatakse uusi kõrgema lisandväärtusega tehnoloogiaid, terviselahendusi, tehisintellektil põhinevaid tooteid, autonoomseid transpordilahendusi, energeetika- ja tööstustehnoloogiaid ning kaitsevõime jaoks olulisi innovaatilisi lahendusi. Rahastuse saanud projektide kogumaksumus on enam kui 24,6 miljonit eurot, millest EIS toetab ettevõtteid ligi 15 miljoni euroga. Toetuse suurus ühe projekti kohta ulatub ligikaudu 370 000 eurost 1,9 miljoni euroni. „Kui tahame Eestis kõrgemaid palku ja suuremaid sissetulekuid, vajame maailmatasemel ettevõtteid. Selliseks ei saada odavama tööga, vaid teadmiste, teaduse ja tehnoloogia toel loodud toodetega, mida suudetakse müüa kogu maailmas. Rakendusuuringute programm