Vaata peasisu
Kübertoetuse logo (EST)

Küberturvalisuse taseme kaardistamise ja arendamise toetus

Toetuse eesmärk on edendada Eesti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjate küberturvalisust

Toetuse abil saavad Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad välise nõustaja kaasabil selgitada välja oma IT süsteemide küberturvalisuse taseme ja teha vajalikke arendusi selle tõstmiseks, et kaitsta ennast küberrünnakute ja nendega kaasnevate (majandus)kahjude vastu. Toetust rakendatakse koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga.

Taotlusvoorud on suletud.

Toetust kaasrahastatakse Digital Europe vahenditest.

Suurim toetus
60 000
Omafinantseering
50%
Kogu toetussumma
865 000
Staatus
Suletud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Ettevõtjatele, kes soovivad tõsta küberturvalisuse alast teadlikkust ning juurutada lahendusi, mis aitavad end kaitsta võimalike küberrünnakute ja nendest tingitud kahjude eest
  •  Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud väikesed- ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle tegevusala kuulub järgmistesse EMTAK jagudesse: B (mäetööstus), C (töötlev tööstus), D (elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine), E (veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus), F (ehitus), G (hulgi- ja jaekaubandus), H (veondus ja laondus), I (majutus ja toitlustus), J (info ja side), K (finants- ja kindlustustegevus), L (kinnisvaraalane tegevus), M (kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus), N (haldus- ja abitegevused), Q (tervishoid ja sotsiaalhoolekanne), R (kunst, meelelahutus ja vaba aeg)
    Kontrolli oma ettevõtte EMTAK koodi sobivust
  • Projekti tegevused peavad toimuma Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riikides (Norra, Island, Liechtenstein). Taotleja ettevõtja üle kontrolli omav ettevõtja peab samuti olema registreeritud EL või EEA piirkonnas
  • Toetuse taotleja peab olema väike-​ või keskmise suurusega ettevõte (VKE). Vaata VKE definitsiooni

Milliseid projekte ootame?

Ettevõtja kaasab küberturvalisuse teenust pakkuva ettevõttevälise nõustaja (teekaardi koostaja), kellel on põhjalikud teadmised ja kogemused võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuses ja turvanõrkuste hindamises.

Koostatakse teekaart, millega antakse hinnang ettevõtte küberturvalisusele, tuuakse välja puudujäägid, küberturvalisuse taseme tõstmiseks vajalikud tegevused ja ettepanekud tehniliste-, füüsiliste- ja organisatoorsete kaitsemeetmete parandamiseks.

Lisaks peab teekaart sisaldama hinnangut vajalike arendusmeetmete kestusele, tegevuste järjestust ning ühe aasta tegevuskava.

Projekti elluviimine kuni 4 kuud.

Küberturvalisuse teenust pakkuva ettevõtja abil (arendustegevuse läbiviija) viiakse ellu teekaardis plaanitud muudatused. Seeläbi paraneb ettevõtte küberturvalisuse tase. Projekti elluviimise lõpptähtajaks on 28.02.2025.

Mis minu ettevõttes muutub?

Suureneb teadlikkus küberohtudest

Selged suunised küberturvalisuse taseme tõstmiseks

Suureneb teadlikkus küberohtudega toimetuleku viisidest

Ettevalmistus teekaardi koostaja leidmiseks

Teekaardi koostaja on ettevõtjaväline teenusepakkuja. Teenuse ostmiseks koosta lähteülesanne, kus kirjeldad teekaardi koostamisega seonduvaid ootusi eksperdile või ekspertide grupile. Selleks tutvu kindlasti eelnevalt teekaardi koostamise juhendi ja vormiga.

Võta lähteülesande alusel hinnapakkumised – kui teenuse kogumaksumus on alla 20 000 euro (KM-ta), siis piisab ühest pakkumisest, kui summa on 20 000 eurot või suurem, siis kaks hinnapakkumist. Hinnapakkumiste küsimisel veendu esmalt alljärgnevas:

  • Hinnapakkumise tegija ei ole toetust taotleva ettevõttega seotud ja on erapooletu
  • Hinnapakkumise tegijal on põhjalikud teadmised ja kogemused võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuses ja turvanõrkuste hindamises

Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks

Kes võib olla teenusepakkuja? Leia endale sobiv teekaardi koostaja

Valminud teekaarti hinnatakse lähtuvalt RIA hindamislehest, seega tuleks teekaart vormistada ülesehituselt vastavalt hindamislehes toodud struktuuri ja sisuga.

Taotluse ettevalmistamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas

Taotluse koostamiseks tutvuge eelnevalt toetuse andmise tingimustega

Taotlusvormi näidis

Teekaardi koostamise juhend ja vorm

Teekaardi koostaja varasema kogemuse vorm

Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Lähteülesanne ja 2 hinnapakkumist, kui teenuse maksumus on 20 000 eurot või kõrgem (käibemaksuta). Kui teenuse maksumus jääb alla 20 000 euro, piisab ühest hinnapakkumisest
  • Taotlemisele eelneva majandusaasta aruanne või finantsaruanded (kui majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on saabunud, peab aruanne olema esitatud äriregistrile)
  • Taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelneva kvartali seisuga
  • Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal

Kirjuta lahti teekaardis toodud ühe aasta arendustegevus(ed), info lisatakse taotlusvormi.
Taotlusvormi näidis

Taotluse esitamiseks vajaminevad lisadokumendid:

Teekaardi koostamise juhend ja vorm (juhul, kui teekaart ei ole koostatud esimese astme toetuse abil, tuleb teekaart koostada iseseisvalt)

Eelarve vorm

Meeskonnaliikmete ja ettevõttevälise kompetentsi kaasamise korral hinnapakkumised

Välise nõustaja kaasamisel elulookirjeldus, mis tõendab eksperdi eelnevat kogemust (vähemalt kahes tulemuslikus projektis ning 1 aasta IT-turvalisuse tõstmise kogemus)

Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotluse dokumentide kokkupanekul pööra tähelepanu hindamismetoodikale ning taga, et teekaardis ja taotluses toodud informatsioon vastab hindamismetoodikas toodule.

 

Taotluse esitamine

Taotlusvoorud on suletud.

 

Taotluse hindamine

Tutvu teekaardi hindamislehega

Teekaardi koostamise taotluse hindamiseks kulub kuni 20 tööpäeva.
Teekaardist tuleneva arendustegevuse taotluse hindamiseks kuni 30 tööpäeva.

I tegevussuuna projektide osas viime läbi taotluse vastavushindamise:

  • kas projekt vastab toetuse määruse eesmärgile
  • kas taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele
  • kas taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele

Esmalt viime läbi taotluse vastavushindamise. Projekte hindab vastavalt hindamismetoodikale Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus koostöös Riigi Infosüsteemide Ameti ekspertidega.

Hindamismetoodika

Hindamiskriteeriumid:

  • 50% projekti mõju toetuse andmise eesmärgile, ettevõtja küberturvalisuse taseme kasvule ja teekaardis toodud tegevusplaani saavutamisele. Hinnatakse teekaardist tuleneva(te) arendustegevus(t)e ulatust ja keerukust ja tegevuste mõju küberturvalisuse taseme kasvule
  • 25% projekti kvaliteet, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust
  • 25% taotleja võimekus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse taotleja küber- ja finantsvõimekust

Projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Olles saanud toetust, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetust saanud ettevõtja peab avalikkust teavitama toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liidu vahenditest. Selleks tuleb objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel kasutada Euroopa Liidu embleemi märkega „Kaasrahastanud Euroopa Liit” ja Euroopa Küberkompetentsikeskuse embleemi tekstiga “Projekti toetab Euroopa Küberkompetentsikeskus oma liikmetega”. Kui objekti eripärast tulenevalt või avalikkusele suunatud tekstides ei ole logo kasutamine võimalik, tuleb nimetada fond, millest projekti rahastatakse. Vaata täpsemalt teavituse lehelt (leia lehelt „Kübertoetuse logod ja teavitusreeglid (Digital Europe programm)“).

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest.
Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Aruandlus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Lõpparuande näidisvorm (aruanded täidetakse ja esitatakse e-toetuses)

Teekaardi koostamise juhend

Teekaardi näidisvorm   (Teekaart tuleb esitada koos lõpparuandega etteantud vormil)

Toetuse väljamakse tehakse 30 tööpäeva jooksul peale lõpparuande (st teekaardi) esitamist.

Teekaardist tuleneva arendustegevuse projektid esitavad sõltuvalt projekti pikkusest lisaks lõpparuandele ka vahearuande(d). Vahearuandes too välja kõik antud perioodil tehtud tegevused ja saavutused ning esita antud perioodi kulud.

Lõpparuandele lisa valminud arendustegevust tõendavad materjalid. Too välja oma hinnang projekti tulemuslikkusele.

Toetus  makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta. Kui selgub, et töö ei vasta nõuetele, siis toetust välja ei maksta.

Vahe- ja lõpparuande näidisvorm  (aruanded täidetakse ja esitatakse e-toetuses)

Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks

Projekti etapid

Teekaardi koostaja on ettevõtjaväline teenusepakkuja. Teenuse ostmiseks koosta lähteülesanne, kus kirjeldad teekaardi koostamisega seonduvaid ootusi eksperdile või ekspertide grupile. Selleks tutvu kindlasti eelnevalt teekaardi koostamise juhendi ja vormiga.

Võta lähteülesande alusel hinnapakkumised – kui teenuse kogumaksumus on alla 20 000 euro (KM-ta), siis piisab ühest pakkumisest, kui summa on 20 000 eurot või suurem, siis kaks hinnapakkumist. Hinnapakkumiste küsimisel veendu esmalt alljärgnevas:

  • Hinnapakkumise tegija ei ole toetust taotleva ettevõttega seotud ja on erapooletu
  • Hinnapakkumise tegijal on põhjalikud teadmised ja kogemused võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuses ja turvanõrkuste hindamises

Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks

Kes võib olla teenusepakkuja? Leia endale sobiv teekaardi koostaja

Valminud teekaarti hinnatakse lähtuvalt RIA hindamislehest, seega tuleks teekaart vormistada ülesehituselt vastavalt hindamislehes toodud struktuuri ja sisuga.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas

Taotluse koostamiseks tutvuge eelnevalt toetuse andmise tingimustega

Taotlusvormi näidis

Teekaardi koostamise juhend ja vorm

Teekaardi koostaja varasema kogemuse vorm

Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Lähteülesanne ja 2 hinnapakkumist, kui teenuse maksumus on 20 000 eurot või kõrgem (käibemaksuta). Kui teenuse maksumus jääb alla 20 000 euro, piisab ühest hinnapakkumisest
  • Taotlemisele eelneva majandusaasta aruanne või finantsaruanded (kui majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on saabunud, peab aruanne olema esitatud äriregistrile)
  • Taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelneva kvartali seisuga
  • Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal

Kirjuta lahti teekaardis toodud ühe aasta arendustegevus(ed), info lisatakse taotlusvormi.
Taotlusvormi näidis

Taotluse esitamiseks vajaminevad lisadokumendid:

Teekaardi koostamise juhend ja vorm (juhul, kui teekaart ei ole koostatud esimese astme toetuse abil, tuleb teekaart koostada iseseisvalt)

Eelarve vorm

Meeskonnaliikmete ja ettevõttevälise kompetentsi kaasamise korral hinnapakkumised

Välise nõustaja kaasamisel elulookirjeldus, mis tõendab eksperdi eelnevat kogemust (vähemalt kahes tulemuslikus projektis ning 1 aasta IT-turvalisuse tõstmise kogemus)

Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotluse dokumentide kokkupanekul pööra tähelepanu hindamismetoodikale ning taga, et teekaardis ja taotluses toodud informatsioon vastab hindamismetoodikas toodule.

 

Taotlusvoorud on suletud.

 

Tutvu teekaardi hindamislehega

Teekaardi koostamise taotluse hindamiseks kulub kuni 20 tööpäeva.
Teekaardist tuleneva arendustegevuse taotluse hindamiseks kuni 30 tööpäeva.

I tegevussuuna projektide osas viime läbi taotluse vastavushindamise:

  • kas projekt vastab toetuse määruse eesmärgile
  • kas taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele
  • kas taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele

Esmalt viime läbi taotluse vastavushindamise. Projekte hindab vastavalt hindamismetoodikale Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus koostöös Riigi Infosüsteemide Ameti ekspertidega.

Hindamismetoodika

Hindamiskriteeriumid:

  • 50% projekti mõju toetuse andmise eesmärgile, ettevõtja küberturvalisuse taseme kasvule ja teekaardis toodud tegevusplaani saavutamisele. Hinnatakse teekaardist tuleneva(te) arendustegevus(t)e ulatust ja keerukust ja tegevuste mõju küberturvalisuse taseme kasvule
  • 25% projekti kvaliteet, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust
  • 25% taotleja võimekus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse taotleja küber- ja finantsvõimekust

Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Olles saanud toetust, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetust saanud ettevõtja peab avalikkust teavitama toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liidu vahenditest. Selleks tuleb objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel kasutada Euroopa Liidu embleemi märkega „Kaasrahastanud Euroopa Liit” ja Euroopa Küberkompetentsikeskuse embleemi tekstiga “Projekti toetab Euroopa Küberkompetentsikeskus oma liikmetega”. Kui objekti eripärast tulenevalt või avalikkusele suunatud tekstides ei ole logo kasutamine võimalik, tuleb nimetada fond, millest projekti rahastatakse. Vaata täpsemalt teavituse lehelt (leia lehelt „Kübertoetuse logod ja teavitusreeglid (Digital Europe programm)“).

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest.
Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Lõpparuande näidisvorm (aruanded täidetakse ja esitatakse e-toetuses)

Teekaardi koostamise juhend

Teekaardi näidisvorm   (Teekaart tuleb esitada koos lõpparuandega etteantud vormil)

Toetuse väljamakse tehakse 30 tööpäeva jooksul peale lõpparuande (st teekaardi) esitamist.

Teekaardist tuleneva arendustegevuse projektid esitavad sõltuvalt projekti pikkusest lisaks lõpparuandele ka vahearuande(d). Vahearuandes too välja kõik antud perioodil tehtud tegevused ja saavutused ning esita antud perioodi kulud.

Lõpparuandele lisa valminud arendustegevust tõendavad materjalid. Too välja oma hinnang projekti tulemuslikkusele.

Toetus  makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta. Kui selgub, et töö ei vasta nõuetele, siis toetust välja ei maksta.

Vahe- ja lõpparuande näidisvorm  (aruanded täidetakse ja esitatakse e-toetuses)

Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks

Abiks taotlejale

Klienditeenindus
+372 627 9700
[email protected]

Lauri Tankler
Teaduse ja arenduse koordineerimisosakond
Küberturvalisuse teenistus
Riigi Infosüsteemi Amet
[email protected]

Küberturvalisuse all peetakse silmas tehnilisi, füüsilisi ja organisatoorseid turvameetmeid, millega kaitstakse võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest.

Teekaart on hinnang ettevõtja küberturvalisuse hetkeseisule, milles tuuakse välja puudujäägid, küberturvalisuse taseme tõstmiseks vajalikud tegevused ja ettepanekud tehniliste-, füüsiliste- ja organisatoorsete kaitsemeetmete parandamiseks. Teekaardi koostamisel tuleb tugineda RIA poolt koostatud metoodikale ja teekaardi vormile (koostamisel).

Teekaardi koostaja on ekspert või ekspertide grupp, kellel on põhjalikud teadmised ja kogemused võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuses ja turvanõrkuste hindamises.

Arendustegevuste läbiviija on ekspert või ekspertide grupp, kellel on põhjalikud teadmised võrgu- ja infosüsteemidest.

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Kõik postitused
EIS ühines Euroopa Komisjoni idapiiri riikide finantsalgatusega EastInvest

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on liitunud Euroopa Komisjoni loodud uue idapiiri riikide finantsinitsiatiiviga EastInvest, mille eesmärk on tugevdada Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevate piirkondade majanduslikku vastupanuvõimet ning toetada nende pikaajalist arengut. Algatus on osa Euroopa Komisjoni strateegiast, millega pööratakse suuremat tähelepanu Euroopa Liidu idapiiri piirkondadele. Eesmärk on parandada ligipääsu rahastusele, soodustada investeeringuid ning tugevdada piirkondade konkurentsivõimet ja julgeolekut. Selleks on loodud finantsalgatus EastInvest, tasakaalustamaks ja tugevdamaks piirkondlikku majandusliku vastupanuvõimet. EastInvest on rahastusplatvorm, mis koondab mitmeid rahvusvahelisi ja riiklikke finantseerijaid. Platvormiga on liitunud Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Nõukogu Arengupank, samuti liikmesriikide finantseerijad, nende hulgas EIS. Ühtne

Kõik postitused
EIS toetab ettevõtete äritarkvara kasutuselevõttu 1 miljoni euroga

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab digitoetuse, mille eesmärk on aidata muuta ettevõtete töökorraldus digitaalseks ja tõsta seeläbi nende tootlikkust. Toetuse abil saavad ettevõtted kasutusele võtta vajadustele vastava äritarkvara või liidestada olemasolevaid lahendusi. Toetuse kogumaht on 1 miljon eurot. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) toetuste teenuseomanik Kadrin Randpuu sõnul jääb Eestis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseeritus alla Euroopa Liidu keskmise, mistõttu on vaja toetada just esimest sammu – korrastatud andmeid ja toimivaid digilahendusi, mille abil saab tööprotsesse ja juhtimist automatiseerida. Digilahendused võimaldavad andmete automaatset liikumist ettevõtte sees ja suhtluses riigiga, mis vähendab halduskoormust ja säästab aega. „See toetus on

Kõik postitused
24 miljonit eurot: EIS avab rekordilise mahuga kaitsetööstuse tootearenduse toetuse

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab tänasest uue kaitsevaldkonna taotlusvooru, mille maht ulatub 24 miljoni euroni. Toetuse eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel arendada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi kaitsetööstuse tooteid ja teenuseid ning suurendada nende innovatsioonivõimekust. Julgeolekuolukorrast ja Eesti kaitsevõime arendamise vajadusest lähtudes avab EIS kaitsevaldkonnale suunatud taotlusvooru, kus toetuse suurus jääb vahemikku 250 000 kuni 3 000 000 eurot. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul avaneb Eestil praeguses julgeolekuolukorras erakordne võimalus pöörata see majanduse veduriks, arendades kohapeal tugevat kaitsetööstust.  „Käivitame rekordilise tootearenduse toetuse, et Eesti ettevõtted saaksid kiiremini ja julgemalt teha kasvuks vajalikke samme. Aitame riigina riske jagada, et sünniksid kõrgtehnoloogilised tooted

Kõik postitused
Riik investeerib 1,28 miljonit eurot inseneriüliõpilaste projektidesse

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetab tänavu neljandat korda tudengite inseneeriavaldkonna projekte. Toetust saab kokku 13 projekti kogumahus 1,28 miljonit eurot.  EISi juhatuse liikme Mari-Liis Küppari sõnul on tudengiprojektide programmist aastate jooksul kasvanud välja mitmeid põnevaid ettevõtmisi. Nende projektide vilistlased on töömaailmas hinnatud spetsialistid, kelle oskused ja kogemused paistavad silma.   „Igal aastal on toetuse saajateks hulk värskeid ja suure potentsiaaliga ideid. Kui tudengiprojektidest on varasemalt silma paistanud näiteks tudengisatelliit või päikeseauto, siis sel aastal näeme mitmeid uusi põnevaid arendusi. Näiteks MTÜ GridScan loob droonipõhist elektriliinide inspekteerimise lahendust, mis muudab elektrivõrgu kontrolli kiiremaks, ohutumaks ja täpsemaks. MTÜ RoboBioKeemiku töö tulemusel valmib aga robootiline biokeemik keemiakatsete automatiseerimiseks,“ tõi Küppar välja.   „Inseneeriaprojektid annavad tudengitele võimaluse oma ideid päriselt ellu viia ning loovad samal ajal ettevõtluskeskkonda uusi oskusi, tehnoloogiaid ja tulevasi spetsialiste, kelle panus aitab kogu valdkonnal edasi liikuda,” lisas Küppar.   Üliõpilaste inseneeriavaldkonna arendusprojektide toetuse taotlusvoorus hinnati sel

Kõik postitused
Välisinvestorid otsustasid mullu EISi toel Eestisse investeerida üle 430 miljoni

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) aitas 2025. aastal välisinvestoritel Eesti kasuks positiivseid investeerimisotsuseid teha 431 miljoni euro väärtuses, mis on rekordiline maht.  Investeerimisotsused sündisid peamiselt elektroonika-, keemia-, energia-, puidu-, masina- ning metallisektoris. Ligikaudu 40% otsuste mahust on uued investeeringud, üle 30% seotud Eestis juba tegutsevate väliskapitalil põhinevate ettevõtete jätkuinvesteeringutega ning viiendiku moodustab ettevõtte omandamisega seotud kavandatav investeering.  „Esimest korda oli Eestil suurinvesteeringute motiveerimiseks välja pakkuda suuremahuliste investeeringute toetusmeede, millele suunasime peamise fookuse. Sügisel õnnestus teha kolm esimest toetusotsust, mille abil investeeritakse Eestisse kogumahus ligi 400 miljonit eurot ning millest 253 miljonit eurot on välisinvesteeringud,“ ütles EISi välisklientide tiimi juht Mirjam