Küberturvalisuse taseme kaardistamise ja arendamise toetus
Toetuse eesmärk on edendada Eesti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjate küberturvalisust
Toetuse abil saavad Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad välise nõustaja kaasabil selgitada välja oma IT süsteemide küberturvalisuse taseme ja teha vajalikke arendusi selle tõstmiseks, et kaitsta ennast küberrünnakute ja nendega kaasnevate (majandus)kahjude vastu. Toetust rakendatakse koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga.
Taotlusvoorud on suletud.
Toetust kaasrahastatakse Digital Europe vahenditest.
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Ettevõtjatele, kes soovivad tõsta küberturvalisuse alast teadlikkust ning juurutada lahendusi, mis aitavad end kaitsta võimalike küberrünnakute ja nendest tingitud kahjude eest
- Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud väikesed- ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle tegevusala kuulub järgmistesse EMTAK jagudesse: B (mäetööstus), C (töötlev tööstus), D (elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine), E (veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus), F (ehitus), G (hulgi- ja jaekaubandus), H (veondus ja laondus), I (majutus ja toitlustus), J (info ja side), K (finants- ja kindlustustegevus), L (kinnisvaraalane tegevus), M (kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus), N (haldus- ja abitegevused), Q (tervishoid ja sotsiaalhoolekanne), R (kunst, meelelahutus ja vaba aeg)
Kontrolli oma ettevõtte EMTAK koodi sobivust - Projekti tegevused peavad toimuma Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna riikides (Norra, Island, Liechtenstein). Taotleja ettevõtja üle kontrolli omav ettevõtja peab samuti olema registreeritud EL või EEA piirkonnas
- Toetuse taotleja peab olema väike- või keskmise suurusega ettevõte (VKE). Vaata VKE definitsiooni
Milliseid projekte ootame?
Ettevõtja kaasab küberturvalisuse teenust pakkuva ettevõttevälise nõustaja (teekaardi koostaja), kellel on põhjalikud teadmised ja kogemused võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuses ja turvanõrkuste hindamises.
Koostatakse teekaart, millega antakse hinnang ettevõtte küberturvalisusele, tuuakse välja puudujäägid, küberturvalisuse taseme tõstmiseks vajalikud tegevused ja ettepanekud tehniliste-, füüsiliste- ja organisatoorsete kaitsemeetmete parandamiseks.
Lisaks peab teekaart sisaldama hinnangut vajalike arendusmeetmete kestusele, tegevuste järjestust ning ühe aasta tegevuskava.
Projekti elluviimine kuni 4 kuud.
Küberturvalisuse teenust pakkuva ettevõtja abil (arendustegevuse läbiviija) viiakse ellu teekaardis plaanitud muudatused. Seeläbi paraneb ettevõtte küberturvalisuse tase. Projekti elluviimise lõpptähtajaks on 28.02.2025.
Mis minu ettevõttes muutub?
Suureneb teadlikkus küberohtudest
Selged suunised küberturvalisuse taseme tõstmiseks
Suureneb teadlikkus küberohtudega toimetuleku viisidest
Ettevalmistus teekaardi koostaja leidmiseks
Teekaardi koostaja on ettevõtjaväline teenusepakkuja. Teenuse ostmiseks koosta lähteülesanne, kus kirjeldad teekaardi koostamisega seonduvaid ootusi eksperdile või ekspertide grupile. Selleks tutvu kindlasti eelnevalt teekaardi koostamise juhendi ja vormiga.
Võta lähteülesande alusel hinnapakkumised – kui teenuse kogumaksumus on alla 20 000 euro (KM-ta), siis piisab ühest pakkumisest, kui summa on 20 000 eurot või suurem, siis kaks hinnapakkumist. Hinnapakkumiste küsimisel veendu esmalt alljärgnevas:
- Hinnapakkumise tegija ei ole toetust taotleva ettevõttega seotud ja on erapooletu
- Hinnapakkumise tegijal on põhjalikud teadmised ja kogemused võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuses ja turvanõrkuste hindamises
Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks
Kes võib olla teenusepakkuja? Leia endale sobiv teekaardi koostaja
Valminud teekaarti hinnatakse lähtuvalt RIA hindamislehest, seega tuleks teekaart vormistada ülesehituselt vastavalt hindamislehes toodud struktuuri ja sisuga.
Taotluse ettevalmistamine
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Taotluse koostamiseks tutvuge eelnevalt toetuse andmise tingimustega
Teekaardi koostamise juhend ja vorm
Teekaardi koostaja varasema kogemuse vorm
Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusele tuleb lisada veel:
- Lähteülesanne ja 2 hinnapakkumist, kui teenuse maksumus on 20 000 eurot või kõrgem (käibemaksuta). Kui teenuse maksumus jääb alla 20 000 euro, piisab ühest hinnapakkumisest
- Taotlemisele eelneva majandusaasta aruanne või finantsaruanded (kui majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on saabunud, peab aruanne olema esitatud äriregistrile)
- Taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelneva kvartali seisuga
- Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal
Kirjuta lahti teekaardis toodud ühe aasta arendustegevus(ed), info lisatakse taotlusvormi.
Taotlusvormi näidis
Taotluse esitamiseks vajaminevad lisadokumendid:
Teekaardi koostamise juhend ja vorm (juhul, kui teekaart ei ole koostatud esimese astme toetuse abil, tuleb teekaart koostada iseseisvalt)
Meeskonnaliikmete ja ettevõttevälise kompetentsi kaasamise korral hinnapakkumised
Välise nõustaja kaasamisel elulookirjeldus, mis tõendab eksperdi eelnevat kogemust (vähemalt kahes tulemuslikus projektis ning 1 aasta IT-turvalisuse tõstmise kogemus)
Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse dokumentide kokkupanekul pööra tähelepanu hindamismetoodikale ning taga, et teekaardis ja taotluses toodud informatsioon vastab hindamismetoodikas toodule.
Taotluse hindamine
Tutvu teekaardi hindamislehega
Teekaardi koostamise taotluse hindamiseks kulub kuni 20 tööpäeva.
Teekaardist tuleneva arendustegevuse taotluse hindamiseks kuni 30 tööpäeva.
I tegevussuuna projektide osas viime läbi taotluse vastavushindamise:
- kas projekt vastab toetuse määruse eesmärgile
- kas taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele
- kas taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele
Esmalt viime läbi taotluse vastavushindamise. Projekte hindab vastavalt hindamismetoodikale Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus koostöös Riigi Infosüsteemide Ameti ekspertidega.
Hindamiskriteeriumid:
- 50% projekti mõju toetuse andmise eesmärgile, ettevõtja küberturvalisuse taseme kasvule ja teekaardis toodud tegevusplaani saavutamisele. Hinnatakse teekaardist tuleneva(te) arendustegevus(t)e ulatust ja keerukust ja tegevuste mõju küberturvalisuse taseme kasvule
- 25% projekti kvaliteet, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust
- 25% taotleja võimekus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse taotleja küber- ja finantsvõimekust
Projekti elluviimine
Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetust saanud ettevõtja peab avalikkust teavitama toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liidu vahenditest. Selleks tuleb objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel kasutada Euroopa Liidu embleemi märkega „Kaasrahastanud Euroopa Liit” ja Euroopa Küberkompetentsikeskuse embleemi tekstiga “Projekti toetab Euroopa Küberkompetentsikeskus oma liikmetega”. Kui objekti eripärast tulenevalt või avalikkusele suunatud tekstides ei ole logo kasutamine võimalik, tuleb nimetada fond, millest projekti rahastatakse. Vaata täpsemalt teavituse lehelt (leia lehelt „Kübertoetuse logod ja teavitusreeglid (Digital Europe programm)“).
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest.
Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Aruandlus
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Lõpparuande näidisvorm (aruanded täidetakse ja esitatakse e-toetuses)
Teekaardi näidisvorm (Teekaart tuleb esitada koos lõpparuandega etteantud vormil)
Toetuse väljamakse tehakse 30 tööpäeva jooksul peale lõpparuande (st teekaardi) esitamist.
Teekaardist tuleneva arendustegevuse projektid esitavad sõltuvalt projekti pikkusest lisaks lõpparuandele ka vahearuande(d). Vahearuandes too välja kõik antud perioodil tehtud tegevused ja saavutused ning esita antud perioodi kulud.
Lõpparuandele lisa valminud arendustegevust tõendavad materjalid. Too välja oma hinnang projekti tulemuslikkusele.
Toetus makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta. Kui selgub, et töö ei vasta nõuetele, siis toetust välja ei maksta.
Vahe- ja lõpparuande näidisvorm (aruanded täidetakse ja esitatakse e-toetuses)
Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks
Projekti etapid
Teekaardi koostaja on ettevõtjaväline teenusepakkuja. Teenuse ostmiseks koosta lähteülesanne, kus kirjeldad teekaardi koostamisega seonduvaid ootusi eksperdile või ekspertide grupile. Selleks tutvu kindlasti eelnevalt teekaardi koostamise juhendi ja vormiga.
Võta lähteülesande alusel hinnapakkumised – kui teenuse kogumaksumus on alla 20 000 euro (KM-ta), siis piisab ühest pakkumisest, kui summa on 20 000 eurot või suurem, siis kaks hinnapakkumist. Hinnapakkumiste küsimisel veendu esmalt alljärgnevas:
- Hinnapakkumise tegija ei ole toetust taotleva ettevõttega seotud ja on erapooletu
- Hinnapakkumise tegijal on põhjalikud teadmised ja kogemused võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuses ja turvanõrkuste hindamises
Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks
Kes võib olla teenusepakkuja? Leia endale sobiv teekaardi koostaja
Valminud teekaarti hinnatakse lähtuvalt RIA hindamislehest, seega tuleks teekaart vormistada ülesehituselt vastavalt hindamislehes toodud struktuuri ja sisuga.
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Taotluse koostamiseks tutvuge eelnevalt toetuse andmise tingimustega
Teekaardi koostamise juhend ja vorm
Teekaardi koostaja varasema kogemuse vorm
Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusele tuleb lisada veel:
- Lähteülesanne ja 2 hinnapakkumist, kui teenuse maksumus on 20 000 eurot või kõrgem (käibemaksuta). Kui teenuse maksumus jääb alla 20 000 euro, piisab ühest hinnapakkumisest
- Taotlemisele eelneva majandusaasta aruanne või finantsaruanded (kui majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on saabunud, peab aruanne olema esitatud äriregistrile)
- Taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelneva kvartali seisuga
- Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal
Kirjuta lahti teekaardis toodud ühe aasta arendustegevus(ed), info lisatakse taotlusvormi.
Taotlusvormi näidis
Taotluse esitamiseks vajaminevad lisadokumendid:
Teekaardi koostamise juhend ja vorm (juhul, kui teekaart ei ole koostatud esimese astme toetuse abil, tuleb teekaart koostada iseseisvalt)
Meeskonnaliikmete ja ettevõttevälise kompetentsi kaasamise korral hinnapakkumised
Välise nõustaja kaasamisel elulookirjeldus, mis tõendab eksperdi eelnevat kogemust (vähemalt kahes tulemuslikus projektis ning 1 aasta IT-turvalisuse tõstmise kogemus)
Kontserni liikmete skeem EISi vormil (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse dokumentide kokkupanekul pööra tähelepanu hindamismetoodikale ning taga, et teekaardis ja taotluses toodud informatsioon vastab hindamismetoodikas toodule.
Tutvu teekaardi hindamislehega
Teekaardi koostamise taotluse hindamiseks kulub kuni 20 tööpäeva.
Teekaardist tuleneva arendustegevuse taotluse hindamiseks kuni 30 tööpäeva.
I tegevussuuna projektide osas viime läbi taotluse vastavushindamise:
- kas projekt vastab toetuse määruse eesmärgile
- kas taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele
- kas taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele
Esmalt viime läbi taotluse vastavushindamise. Projekte hindab vastavalt hindamismetoodikale Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus koostöös Riigi Infosüsteemide Ameti ekspertidega.
Hindamiskriteeriumid:
- 50% projekti mõju toetuse andmise eesmärgile, ettevõtja küberturvalisuse taseme kasvule ja teekaardis toodud tegevusplaani saavutamisele. Hinnatakse teekaardist tuleneva(te) arendustegevus(t)e ulatust ja keerukust ja tegevuste mõju küberturvalisuse taseme kasvule
- 25% projekti kvaliteet, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust
- 25% taotleja võimekus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse taotleja küber- ja finantsvõimekust
Vii tegevused lähtuvalt taotluses kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetust saanud ettevõtja peab avalikkust teavitama toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liidu vahenditest. Selleks tuleb objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel kasutada Euroopa Liidu embleemi märkega „Kaasrahastanud Euroopa Liit” ja Euroopa Küberkompetentsikeskuse embleemi tekstiga “Projekti toetab Euroopa Küberkompetentsikeskus oma liikmetega”. Kui objekti eripärast tulenevalt või avalikkusele suunatud tekstides ei ole logo kasutamine võimalik, tuleb nimetada fond, millest projekti rahastatakse. Vaata täpsemalt teavituse lehelt (leia lehelt „Kübertoetuse logod ja teavitusreeglid (Digital Europe programm)“).
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest.
Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Lõpparuande näidisvorm (aruanded täidetakse ja esitatakse e-toetuses)
Teekaardi näidisvorm (Teekaart tuleb esitada koos lõpparuandega etteantud vormil)
Toetuse väljamakse tehakse 30 tööpäeva jooksul peale lõpparuande (st teekaardi) esitamist.
Teekaardist tuleneva arendustegevuse projektid esitavad sõltuvalt projekti pikkusest lisaks lõpparuandele ka vahearuande(d). Vahearuandes too välja kõik antud perioodil tehtud tegevused ja saavutused ning esita antud perioodi kulud.
Lõpparuandele lisa valminud arendustegevust tõendavad materjalid. Too välja oma hinnang projekti tulemuslikkusele.
Toetus makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta. Kui selgub, et töö ei vasta nõuetele, siis toetust välja ei maksta.
Vahe- ja lõpparuande näidisvorm (aruanded täidetakse ja esitatakse e-toetuses)
Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks
Abiks taotlejale
Klienditeenindus
+372 627 9700
[email protected]
Lauri Tankler
Teaduse ja arenduse koordineerimisosakond
Küberturvalisuse teenistus
Riigi Infosüsteemi Amet
[email protected]
Küberturvalisuse all peetakse silmas tehnilisi, füüsilisi ja organisatoorseid turvameetmeid, millega kaitstakse võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest.
Teekaart on hinnang ettevõtja küberturvalisuse hetkeseisule, milles tuuakse välja puudujäägid, küberturvalisuse taseme tõstmiseks vajalikud tegevused ja ettepanekud tehniliste-, füüsiliste- ja organisatoorsete kaitsemeetmete parandamiseks. Teekaardi koostamisel tuleb tugineda RIA poolt koostatud metoodikale ja teekaardi vormile (koostamisel).
Teekaardi koostaja on ekspert või ekspertide grupp, kellel on põhjalikud teadmised ja kogemused võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuses ja turvanõrkuste hindamises.
Arendustegevuste läbiviija on ekspert või ekspertide grupp, kellel on põhjalikud teadmised võrgu- ja infosüsteemidest.
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Uudised
Avasta rohkem
Riik avab uue toetuse, mis aitab küberturvalisuse valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel koostöös teadlastega arendada uudseid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi lahendusi. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Riigi Infosüsteemi Ameti algatatud meede suunab IT-sektorisse 1,5 miljonit eurot ning taotlusi võetakse vastu alates 12. jaanuarist. Küberturvalisuse innovatsioonitoetuse pikaajaline eesmärk on kujundada Eestis elujõuline ja teaduspõhine küberturvalisuse sektor, kus tegutsevad tulevikku vaatavad ettevõtted, kelle teenuste järele on tugev nõudlus nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. RIA teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna juhataja Lauri Tankler tõi välja, et toetus on mõeldud eeskätt innustamiseks ettevõtetele, kes seni ei ole süsteemselt teadus- ja arendustegevusega tegelenud. „See annab võimaluse saada praktiline kogemus koostööst
Saksamaa majanduse ja tööstuse tänane seis mõjutab Eesti eksportivaid ettevõtteid eelkõige tarneahelate ja konkreetsete sektorite kaudu ja võib panna Eesti eksportivad ettevõtted paratamatult oma plaane üle vaatama, kuid mõju ei ole mustvalge. EISi Saksamaa ekspordinõunikud Tiina Kivikas ja Leana Kammertöns rõhutavad, et mõju sõltub sellest, kellele müüakse, millises väärtusahelas ollakse ja millistes liidumaades partnerid tegutsevad. Saksamaa on Eesti jaoks oluline sihtturg: 2024. aastal oli Saksamaale eksporditud kaupade väärtus 1,27 miljardit eurot ning Saksamaa oli Eesti viies kaubanduspartner. Kellel on risk suurem? Tiina Kivikase sõnul võib Saksa tööstuse nõrkus Eesti ettevõtetele tellimustes tunda anda, eriti neil, kes on otsetarnijad või seotud
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Poola ekspordinõuniku Daniel Bajeri sõnul annab äsja valminud Poola turule sisenemise strateegia Eesti ettevõtetele praktilise raamistiku, kuidas siseneda Euroopa Liidu ühte suuremasse ja kiiremini arenevasse majandusse. Strateegia on tellitud Eesti Välisministeeriumi poolt ning annab Eesti ettevõtetele strateegilise ülevaate Poola turust: riiki kirjeldatakse kui Kesk-Euroopa võtmetähtsusega logistika- ja tootmiskeskust, mille tugevusteks on makromajanduslik vastupidavus, kasvav ostujõud ja mitmekesine tööstusbaas. Strateegia koondab ülevaate Poola ärikeskkonnast, Eesti ja Poola kaubandussuhetest, regulatiivsetest ja tööjõuturu eripäradest, avaliku sektori hangetest ning hindab üheksa sihtsektori atraktiivsust Eesti eksportijate vaates. „Poola on Euroopa Liidu kuues suurim majandus ja oluline logistika- ning tootmiskeskus Kesk-Euroopas.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) USA ekspordinõuniku Silve Parviaineni sõnul on äsja valminud USA turule sisenemise strateegia peamine eesmärk aidata Eesti ettevõtetel Ameerika turul sihipäraselt ja edukalt laieneda. Välisministeeriumi tellitud USA turule sisenemise strateegia annab Eesti eksportijatele ja idufirmadele ülevaate USA turu võimalustest, piirkondlikest eripäradest ja regulatiivsetest nõuetest. Ühtlasi kirjeldab see sektoreid, kus Eesti tehnoloogiad ja oskused sobituvad USA innovatsiooni- ja investeerimiskeskkonda, alates rohetehnoloogiast ja küberjulgeolekust kuni tehisintellekti ja nutika tööstuseni. „Ameerika Ühendriike ei saa vaadelda kui ühtset turgu – see on väga detsentraliseeritud majandusruum, kus edu sõltub eelkõige õigete osariikide, linnade ja ökosüsteemide valikust. Igal piirkonnal on oma regulatsioonid,
Helen Staak, Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol tervisetehnoloogia valdkonnajuht räägib tervisetehnoloogia sektori väljakutsetest 2026. aastal, eriti Saksamaal, ning toob esile, mida Eesti saab pakkuda nende ületamiseks. Vananev elanikkond ühes krooniliste haiguste laieneva levikuga suurendab aasta-aastalt kulusurvet ja see on toonud tervishoiu seisu, kus efektiivsuse kasvatamise vajadusest ei saa üle ega ümber. Mida aasta edasi, seda enam näeme, et tegu on ühiskondliku vastupidavuse proovikiviga, mis vajab ühelt poolt uuendusi, ent teisalt tuleb need ellu viia viisil, mis tükati ebaefektiivset, teisalt siiski toimivat ja eluks ju hädatarvilikku süsteemi liialt ei raputaks. Tervisetehnoloogia – digitaalsed lahendused, meditsiiniseadmed, tehisintellekt, biotehnoloogia, personaalmeditsiin – ei ole siin