Siim Kinnas, EISi tehnoloogiasiirde arendusjuht  Tekst ilmus Postimehe arvamusrubriigis 28.04.2025 Kallimaks kui kullakoormaid tuleb tarkust tunnistada, ütleb eesti vanasõna. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, on see tänapäeval veel rohkem tõsi kui toona, mil see mõte välja käidi. Infoajastul on väärtuslikuks osutunud mitte ainult tarkus ise, vaid ka näiteks need andmed ja teadmised, mida selle tarkuseni jõudmiseks koguti ning kuidas seda ettevõtluses, ühiskonnas, valitsemises jne kasulikult kasutusele võtta. Maailma intellektuaalomandiorganisatsiooni WIPO hinnangu (2017) kohaselt loovad intellektuaalomand ja muu immateriaalne vara väärtusahelates toodetavatele ja kaubeldavatele toodetele keskmiselt kaks korda rohkem väärtust kui materiaalne kapital. Nii ei olegi ime, et investeerimispank

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) kutsub ettevõtteid kandideerima järgmisesse tippinnovaatorite programmi, mis aitab viia innovatsioonijuhtimise uuele tasemele. Tegemist on 8-kuulise arenguprogrammiga, mille käigus töötavad osalejad rahvusvaheliste tippkoolitajate ja kogenud mentorite toel välja oma ettevõtte innovatsioonistrateegia. „Muutuv maailm nõuab rohkem kui kohanemist – vaja on visiooni, strateegiat ja loovust. Tippinnovaatorite programm on loodud ambitsioonikatele ettevõtetele, kes tahavad oma äripotentsiaali täielikult avada ning viia ellu läbimõeldud ja strateegilist innovatsiooni. Tegemist ei ole lihtsalt koolitusega – see on arenguhüpe,“ sõnas EISi innovatsiooniteenuste ja iduettevõtluse valdkonna juht Eve Peeterson. EISi tippinnovaatorite programmi aitavad läbi viia koolitus- ja arendusettevõte BDA Consulting ja teadus- ja ärilinnak

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetasid teist aastat ettevõtteid, kus on palgal teadus- ja arendustööd tegevad eksperdid, et hoogustada kallimate ning rahvusvahelistel turgudel konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste osakaalu kasvu Eesti majanduses. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on toetuse eesmärk julgustada ettevõtteid järjepidevalt investeerima teadus- ja arendustegevusse, et kasvatada tootlikkust.“Toetuse kasutajate arvestatav hulk erinevatest sektoritest näitab, et üha enam ettevõtjaid investeerib innovatsiooni. Eesti ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse investeeringud on aasta-aastalt kasvanud, aga selleks, et jõuda järele Põhjamaadele, tuleks kahekordistada nii investeeringute mahtu kui ka teadus- ja arendustöötajate arvu erasektoris. Riigi roll on siinkohal anda selge sõnum,

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programm (RUP) avab 8. mail taotlusvooru, milles jagatakse 5 miljonit eurot kaitsevaldkonna arendustegevusteks. RUP rahastab kõrge riskiga rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendust ning pakub ettevõtjatele tehnoloogia- ja ärialast nõu. Tulenevalt maailmas valitsevast olukorrast avatakse nüüd spetsiifiline kaitseteemadele keskenduv RUPi taotlusvoor, kus toetuse summa jääb vahemikku 250 000 kuni 500 000 eurot.  „Valitsuse prioriteet on nii riigikaitse ja julgeolek kui ka majanduse konkurentsivõime, mille ühiseks nimetajaks on Eesti kaitsetööstuse arendamine. Kaitsesektori arendamine eeldab ka Eestis uute ja nutikate tehnoloogiate väljatöötamist, millele annab RUPi tugi nii vajaliku nõu kui ka rahalise toetusena tugeva ja vajaliku tõuke,“ sõnas majandus- ja tööstusminister

Täna käivitas konsortsium koosseisus AS Metrosert, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ning Eesti Elektroonikatööstuse Liit (EETL) siinsete tehnoloogia-ettevõtete arengut silmas pidades üliolulise kiibikeskuse. Kiibikeskus on Eestile strateegiliselt oluline projekt, mille eesmärgiks on toetada ettevõtteid ja idufirmasid nende disainivõimekuse arendamisel ja oskuste täiendamisel kiibitehnoloogia valdkonnas. Kiibikeskuse eelarve neljaks järgnevaks aastaks on 2,4 miljonit eurot, mida rahastavad võrdses mahus Euroopa Liidu Digitaalse Euroopa programm ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Metroserdi rakendusuuringute keskuse juurde loodud kiibikeskus hakkab pakkuma tuge kiipide disainil ja piloottootmise korraldamisel, keskendudes kolmele põhivaldkonnale: riistvara turvalisus, kiipide testimine ja ohutus ning funktsionaalne verifitseerimine. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on kiibikeskuse