Toetame reaalajamajanduse äritarkvara lahendusi
Eesmärk on toetada innovatsiooni arendusena uudse, ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara lahenduse ja sellega seotud tarkvaraliste komponentide väljatöötamist.
Taotlusvoor oli avatud 23.09.2024 kell 9:00 kuni 08.11.2024 kell 16:00 (pikenes 1 nädala võrra!)
Infotunni 30.09.24 materjalid on SIIN.
Eelnõustamine on kohustuslik!
Eelnõustamisele sai registreerida kuni 05.11.2024 kell 16.00 (selleks, et jõuaks eelnõustamised läbi viia ja sobivusel ka taotluse esitada).
Teised avatud reaalajamajanduse toetused:
Kliendi tundmise andmevahetusteenus prototüübi arendamise toetus
E-kviitungi prototüübi väljatöötamise toetus
Uudse lahenduse tervikprotsessi väljatöötamise toetus
Andmepõhise aruandluse prototüübi arendamise toetus
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule
- Toetust saab taotleda riigiabina (grupierandi määruse alusel) või vähese tähtsusega abina (VTA). Vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ületa jooksva ja kahe viimase majandusaasta jooksul saadud abi 300 000 eurot.
Mille jaoks toetust saab?
Toetatakse innovatsiooni arendusena uudse, ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara lahenduse ja sellega seotud tarkvaraliste komponentide väljatöötamist.
Toetatav äritarkvara lahendus peab:
- aitama suurendada ettevõtte tõhusust, automatiseerides nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid äriprotsesse ja võimaldades paremat andmetöötlust;
- aitama vähendada ettevõtja halduskoormust ning optimeerida ettevõtjas nii äri-, tugi- kui ka tootmisprotsesse, hõlmates reaalajamajanduse lahendusi;
- pakkuma lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid või uuendada ettevõttesiseseid ja -väliseid äriprotsesse;
- tegevus peab toetama e-arvete laialdasemat kasutuselevõttu;
- peavad sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riskid.
Mis ettevõttes muutub?
Infopäev 30.09.2024
30.09.2024 infotunni slaidid.
Infotund 11.04.2023 kell 10-12.00
Sisuline vaade, mis on RTE äritarkvara lahendused – Maarja Mänd MKM (20 min) Slaidid
Andmete väärindamine – Kristel Kriisa RIA (20 min) Slaidid
Tehniline taotlemise info – Kristiina Niilits EIS (30 min) Slaidid
Reaalajamajanduse koolitused – Andres Huul MAK (10 min) Slaidid
Tehtavale arendusele esitatavad tingimused
Tehtav arendus peab olema innovaatiline, sisaldama reaalajamajanduse komponenti ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.
Innovatsiooni defineeritakse Oslo käsiraamatu kohaselt kui uut või oluliselt täiustatud toodet/teenust või protsessi või nende kombinatsiooni, mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest või protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele või tehtud kasutajale kättesaadavaks. Toote/teenuse innovatsioon hõlmab olulisi muudatusi toote/teenuse disainis, komponentides, tingimustes, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes. TAI juhendi kohaselt iseloomustavad innovatsiooni neli dimensiooni: teadmine, uudsus, rakendamine ning väärtuse loomine.
- teadmine (ingl knowledge) – innovatsioon põhineb teadmistepõhisel tegevusel, olemasoleva või uue, sh teadus- ja arendustegevuse tulemusel saadava teadmise rakendamisel;
- uudsus (ingl novelty) – innovatsiooni tulemuseks on uus või oluliselt täiustatud toode/teenus või protsess, võrreldes seni kasutusel olevaga. Uudsus võib väljendada nii tehnilises lahenduses kui ka kasutaja subjektiivses tunnetuses, sh kasutajakogemuses;
- rakendamine (ingl implementing) – innovatsiooniks saab nimetada ainult selliseid tooteid/teenuseid või protsesse, mis on kasutusele võetud või kasutajale kättesaadavaks tehtud. Rakendamine eristab innovatsiooni teistest tegevustest, sh uute ideede
genereerimisest, prototüüpimisest või leiutistest; - väärtuse loomine (ingl value creation) – innovatsiooni kaudne eesmärk on alati väärtuse loomine (väärtuse säilitamine või kasvatamine), mis toob kasu innovatsiooni rakendavale asutusele, kogukonnale või indiviidile. Väärtuse säilitamine ja kasvatamine ei ole tagatud, sest innovatsiooni väljundid on ebakindlad ja ebaühtlased.
Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL
Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside),
digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele
osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.
Arendatav tarkvaralahendus peab sisaldama võimekust vastu võtta ja saata standardi (standard EN 16931)19 kohaseid e-arveid või liidestatakse arendatav tarkvara vastavat teenust pakkuva operaatori tarkvarasüsteemiga.
Euroopa Liidu direktiiv 2014/55/EL e-arveldamise osas – asub SIIN.
Aga täpsem info, standardid:
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019/AC:2020 – EVS standard evs.ee | en
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019 – EVS standard evs.ee | en
Hea infoallikas asub SIIN.
Eelnõustamine
- Eelnõustamine on kohustuslik! Registreerige palun antud veebilehe üleval osas.
- Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks oleks hea esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust. Kui projektiplaani ei ole veel, siis registreerige eelnõustamisele ikka, räägime eelnõustamisel teemad läbi.
Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.
Arenda ise või osta teenust
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu
Kirjuta projektiplaan
Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate: SIIT
Projektiplaani juhend on vormi kujul, mis tuleks ära täita.
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Taotlusvormi näidis
- Projektiplaani vorm SIIN
- Eelarve vorm SIIN
- Finantsprognooside vorm SIIN
- Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)taotluse esitamise majandusaasta
- bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.
Hindamiskreteeriumite alusel
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Aruandluse esitamine
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Aruande näidisvorm eelnevaks tutvumiseks
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Projekti teekond
30.09.2024 infotunni slaidid.
Infotund 11.04.2023 kell 10-12.00
Sisuline vaade, mis on RTE äritarkvara lahendused – Maarja Mänd MKM (20 min) Slaidid
Andmete väärindamine – Kristel Kriisa RIA (20 min) Slaidid
Tehniline taotlemise info – Kristiina Niilits EIS (30 min) Slaidid
Reaalajamajanduse koolitused – Andres Huul MAK (10 min) Slaidid
Tehtav arendus peab olema innovaatiline, sisaldama reaalajamajanduse komponenti ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.
Innovatsiooni defineeritakse Oslo käsiraamatu kohaselt kui uut või oluliselt täiustatud toodet/teenust või protsessi või nende kombinatsiooni, mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest või protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele või tehtud kasutajale kättesaadavaks. Toote/teenuse innovatsioon hõlmab olulisi muudatusi toote/teenuse disainis, komponentides, tingimustes, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes. TAI juhendi kohaselt iseloomustavad innovatsiooni neli dimensiooni: teadmine, uudsus, rakendamine ning väärtuse loomine.
- teadmine (ingl knowledge) – innovatsioon põhineb teadmistepõhisel tegevusel, olemasoleva või uue, sh teadus- ja arendustegevuse tulemusel saadava teadmise rakendamisel;
- uudsus (ingl novelty) – innovatsiooni tulemuseks on uus või oluliselt täiustatud toode/teenus või protsess, võrreldes seni kasutusel olevaga. Uudsus võib väljendada nii tehnilises lahenduses kui ka kasutaja subjektiivses tunnetuses, sh kasutajakogemuses;
- rakendamine (ingl implementing) – innovatsiooniks saab nimetada ainult selliseid tooteid/teenuseid või protsesse, mis on kasutusele võetud või kasutajale kättesaadavaks tehtud. Rakendamine eristab innovatsiooni teistest tegevustest, sh uute ideede
genereerimisest, prototüüpimisest või leiutistest; - väärtuse loomine (ingl value creation) – innovatsiooni kaudne eesmärk on alati väärtuse loomine (väärtuse säilitamine või kasvatamine), mis toob kasu innovatsiooni rakendavale asutusele, kogukonnale või indiviidile. Väärtuse säilitamine ja kasvatamine ei ole tagatud, sest innovatsiooni väljundid on ebakindlad ja ebaühtlased.
Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL
Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside),
digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele
osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.
Arendatav tarkvaralahendus peab sisaldama võimekust vastu võtta ja saata standardi (standard EN 16931)19 kohaseid e-arveid või liidestatakse arendatav tarkvara vastavat teenust pakkuva operaatori tarkvarasüsteemiga.
Euroopa Liidu direktiiv 2014/55/EL e-arveldamise osas – asub SIIN.
Aga täpsem info, standardid:
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019/AC:2020 – EVS standard evs.ee | en
- EVS-EN 16931-1:2017+A1:2019 – EVS standard evs.ee | en
Hea infoallikas asub SIIN.
- Eelnõustamine on kohustuslik! Registreerige palun antud veebilehe üleval osas.
- Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks oleks hea esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust. Kui projektiplaani ei ole veel, siis registreerige eelnõustamisele ikka, räägime eelnõustamisel teemad läbi.
Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu
Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate: SIIT
Projektiplaani juhend on vormi kujul, mis tuleks ära täita.
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Taotlusvormi näidis
- Projektiplaani vorm SIIN
- Eelarve vorm SIIN
- Finantsprognooside vorm SIIN
- Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)taotluse esitamise majandusaasta
- bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.
Hindamiskreteeriumite alusel
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Aruande näidisvorm eelnevaks tutvumiseks
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Abiks taotlejale
Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.
Valige siseriiklike programmide logod.
Toetuse määrus
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Uudised
Avasta rohkem
Eesti suuremaid puidust akende ja uste tootjaid Lasita Aken on aastaid olnud tuntud eelkõige kvaliteetse käsitöö ja täpse insenerimõtte sümbioosi poolest. Ettevõtte tegevjuht Karl-Martin Rammo ütleb, et nende ekspordi kasv ei sünni kiirete võitude, vaid läbimõeldud ja kestlike otsuste toel. „Strateegiliselt toimetame täna koduturul Eestis ja lähiturgudel Soomes, Rootsis ja Lätis,“ kirjeldab Rammo. „Jätkuvate kasvuplaanidega oleme astunud samme mitmetele teistelegi välisturgudele laienemiseks, millest ehk võimsaim on Põhja-Ameerika, aga ka väiksemad Lääne-Euroopa riigid.“ Lasita Akna senised ekspordisuunad kinnitavad, et ettevõte eelistab kasvada stabiilselt, mitte riskides kiire laienemise nimel kvaliteedis järeleandmisi teha. Rohepööre kui usaldusväärsuse alus Skandinaavia turgudel on keskkonnasõbralikkus muutunud vaikimisi
Mobire on Baltikumi ettevõte, kes haldab üle 4800 sõiduki ning pakub pika- ja lühiajalist autorenti ning sõidukite müüki. Enne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) sel kevadel korraldatud andmetöötluse praktikumis osalemist tugines ettevõte ärikriitiliste otsuste tegemisel peamiselt käsitsi koostatud Exceli aruannetele. Praktikumi eesmärk oli tutvustada kaasaegseid andmetöötluse vahendeid ning suunata ettevõtteid praktilise kogemuse kaudu andmepõhise juhtimiseni. Väljakutse: aeglased aruanded ja killustatud andmed „Meie andmed olid hajali – ERP-süsteemis, Exceli failides, erinevates sisemistes rakendustes. Iga aruande koostamine nõudis andmete käsitsi koondamist ja sellele võis ajaliselt kuluda mitu tööpäeva,“ kirjeldab olukorda Mobire IT-juht Tannar Esna. Seetõttu oli ka otsustusprotsess aeglasem ning juhtkonnal puudus
Kuidas muuta andmed ettevõtte üheks suurimaks ressursiks ja kasvatada nende abil konkurentsivõimet? Sellele küsimusele otsis vastust ventilatsioonitööstuse ettevõte ETS NORD, kes osales sel kevadel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) korraldatud neljakuulises andmetöötluse praktikumis. Praktikumi eesmärk oli tutvustada kaasaegseid andmetöötluse vahendeid ning suunata ettevõtteid praktilise kogemuse kaudu andmepõhise juhtimiseni. ETS NORD on rahvusvaheline ettevõte, mis pakub terviklahendusi ventilatsioonisüsteemide planeerimisest kuni paigaldus- ja hooldusteenusteni. Viimastel aastatel on digitaliseerimine ja andmete kasutamine kujunenud ETS NORDi jaoks oluliseks strateegiliseks fookuseks. Andmed on ettevõtte üks suurimaid ressursse toetades otsustusprotsesse, aidates suurendada efektiivsust ja tugevdades ettevõtte konkurentsipositsiooni. Soov andmeid paremini tööle panna oligi peamine põhjus, miks ETS
Kuidas paistab Eesti hariduse digivõimekus kõrvaltvaatajale? Saksamaa digihariduse nõustaja ja koolitaja dr Dorothee Pietzko, kellel on ka varasem koolijuhikogemus, külastas hiljuti Eestit, et tutvuda siinsete hariduslahenduste ja EdTechi ökosüsteemiga. Intervjuus jagab ta muljeid Eesti tugevustest – nagu varajane loodusainete ja koodikirjutamise õpetus, andmepõhine koolihaldus ja vanemate kaasamine – kuid ei pelga ka kriitikat. Tema sõnul on Eesti koolides tugev digitaristu ja õpetajakeskne õpikäsitus, kuid see ei lähe kokku ootustega 21. sajandi õpilasele. Õppetöös kasutatakse vähe õpilastele mõeldud seadmeid, puudub selge visioon, kuhu digiharidusega liikuda, ja liiga palju ressursse läheb uhketele koolihoonetele. Saksa kogemusele tuginedes soovitab ta rohkem keskenduda iseseisvale, õpilaskesksele
EdTech Estonia, Eesti haridustehnoloogia ettevõtete katusorganisatsioon, tervitab uue Saksa-Eesti ühisettevõtte Koolest Solutions GmbH loomist, mis toob Eesti edumeelsed hariduslikud digilahendused Saksamaa turule. Ühisettevõte alustas ametlikult tegevust 7. mail Dresdenis toimunud Eesti-Saksimaa Majandusfoorum raames, millest võttis osa ka Eesti president Alar Karis. Eesti digihariduse järgmine samm rahvusvahelistumisel Koolest Solutions GmbH on Eesti ettevõtte Praktikal Education OÜ ja Saksi piirkonna mastersolution AG strateegiline koostöö, mis ühendab Eesti innovatsiooni ja digitaalse paindlikkuse Saksa haridusmaastiku põhjalikkuse ja mastaabiga. “Koolest Solutions on rohkem kui lihtsalt äriprojekt – see on kahe riigi haridustehnoloogia kompetentside ühendamine, et tuua töötavad lahendused otse klassiruumidesse,” ütles Omari Loid, Praktikal Education