Jagame teadmisi uutele turgudele sisenemiseks

Sel nädalal allkirjastasid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Bochumi linnapea Jörg Lukat koostöömemorandumi, millega Eesti ja Bochum tihendavad koostööd digitaalse tervise, terviseandmete, personaalmeditsiini ja tervisetehnoloogiate arendamisel. Koostöö loob Eesti ettevõtetele ja teadusasutustele uusi võimalusi ühiste arendusprojektide käivitamiseks, Saksamaa turule sisenemiseks ning Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammides osalemiseks. Memorandumi eesmärk on ühendada Eesti ja Bochumi piirkonna terviseinnovatsiooni ökosüsteemid, viia kokku ettevõtted, teadusasutused ja tervishoiuorganisatsioonid ning soodustada innovatsioonipartnerlusi, kaubandust ja investeeringuid. Koostöö rakendajateks on Bochum Economic Development koos HealthCampus Agency Bochumiga, Ruhri Ülikool Bochumis ning Eesti poolelt Tartu Biotehnoloogia Park. Esimesed prioriteetsed koostöövaldkonnad on pikaajaliste nakkusjärgsete haigusseisundite, sealhulgas pika COVID-i uurimine, ning

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) rahastab Euroopa Liidu kaasabil seitsme loomevaldkonna tugiteenuste projekti ligi miljoni euroga, et aidata Eesti loomeettevõtetel kasvatada eksporti, leida uusi rahvusvahelisi partnereid ning tugevdada oma konkurentsivõimet välisturgudel. „Toetust saanud projektid näitavad hästi, kui lai ja mitmekesine on Eesti loomesektor – välisturgudele aitame liikuda nii muusika-, filmi-, kunsti-, arhitektuuri-, disaini-, turundus- kui ka puiduvaldkonna ettevõtetel. Oluline on, et iga projekt ei pakuks ettevõtjatele üksnes teadmisi, vaid looks ka praktilisi kontakte, koostöövõimalusi ja tuge, mis aitavad neil jõuda uute klientide ja partneriteni väljaspool Eestit,“ ütles EISi loomemajanduse teemajuht Kadi Haljand. Haljandi sõnul oli huvi toetuse vastu suur. „Kokku

Kui viimastel aastatel on Euroopa tehnoloogiapoliitikas räägitud peamiselt kiipidest, siis Saksamaa elektroonikatööstuse juhid juhivad nüüd tähelepanu järgmisele kitsaskohale. Juunis Nürnbergis toimunud konverentsil „HDI PCBs | Enabler for Chip Packaging, Mobility and Defense“ osales ka EISi Saksamaa ekspordinõunik Tiina Kivikas. Tema tema sõnul jäi konverentsil eelkõige kõlama arusaam, et Euroopa järgmine strateegiline küsimus ei puuduta enam ainult kiibitootmist – üha olulisemaks muutub see, kas Euroopas suudetakse toota trükkplaate (printed circuit board ehk PCB), substraate ja muid elektroonikamaterjale, millest sõltub kogu järgmise põlvkonna elektroonika. See teema on Kivikase sõnul oluline ka Eesti jaoks. Novembris toimuval maailma suurimal elektroonikatööstuse messil Electronica valmistuvad EISi

15.–19. juunini toimub Pariisis rahvusvaheline kaitse- ja julgeolekumess Eurosatory 2026, kus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) korraldatud Eesti ühisstendil osaleb 15 kaitsetehnoloogia ettevõtet ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit. Eesti ettevõtted esitlevad lahendusi küberkaitsest ja tehisintellektist kuni droonide, droonitõrje, luure- ja seiresüsteemide, taktikalise side ning robootikani. Eesti on rahvusvaheliselt tuntud digiriigina ning edukate tehnoloogiaettevõtete sünnikohana. Viimastel aastatel on üha enam Eesti iduettevõtteid ja tehnoloogiaettevõtteid suunanud oma fookuse kaitsetehnoloogiatele ja kahese kasutusega tehnoloogiatele, kus olulised märksõnad on töökindlus, vastupidavus ja praktiline kasutatavus. „Euroopa julgeolekuolukord on viimastel aastatel oluliselt muutunud ning see on suurendanud nõudlust tehnoloogiate järele, mis on kiiresti kasutusele võetavad,

1.–2. juunil viibis välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik visiidil Taani pealinnas Kopenhaagenis, kus ta avas Eesti saatkonna uuenenud ruumid ja sinna juurde kuuluva ettevõtluskeskuse. Asekantslerit saatis visiidil Eesti äridelegatsioon. Asekantsler Ratniku sõnul on Eesti ja Taani on lähedased liitlased, kellel on ühine vaade kõigile olulisematele välis- ja julgeolekupoliitilistele väljakutsetele.  „Selle kõrval ühendavad meie riike aga ka ajaloolised- ja kultuurisidemed, koostöö küber-, kaitse- ja haridusvaldkonnas ning üha kasvavalt majandussfääris,“ ütles asekantsler Ratnik. „Eesti ettevõtluskeskuse avamine Kopenhaagenis võimaldab kahe riigi majandussuhteid veelgi tugevdada, pakkudes Eesti ettevõtetele paiga enda tutvustamiseks ja ärikohtumiste korraldamiseks.“ Kopenhaagenis avatud ettevõtluskeskus on kaheksas omataoline. Varem on