Jagame teadmisi uutele turgudele sisenemiseks

9. aprillil toimus välisministeeriumis Poola äriseminar, mis tõi kokku ettevõtjad, rahvusvahelised eksperdid ja diplomaadid, kes arutlesid turu eripärade üle, tutvustasid koostöövõimalusi ning jagasid oma kogemusi. Päeva avas välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik, kelle sõnul on Poola majandus maailmas suuruselt 20. ning Eesti jaoks aina olulisem turg. „Meie eksport Poola ületas esimest korda miljardi euro piiri ning Poola on nüüd meie jaoks olulisuselt kuues eksporditurg. Erinevalt paljudest teistest riikidest on kasv tulnud just kaupade ja tööstuse poolelt,“ ütles Ratnik. Saadikute vestlusringis osalesid Eesti suursaadik Poolas Miko Haljas ja Poola saatkonna asejuht Eestis Anna Pełka. Diplomaadid nõustusid, et kahepoolsed suhted on väga head.

Saksamaal Erlangenis kogunes märtsi lõpus ligi 80 kiibiarenduse eksperti üle maailma, et arutada, kuidas tehisintellekt kujundab ümber pooljuhtide tööstust. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse Saksamaa ekspordinõuniku Tiina Kivikase sõnul jäi konverentsilt kõlama üks keskne järeldus: AI jõuab kiibidisainis järjest lähemale inseneri igapäevatööle ning muudab seda, kuidas kiipe arendatakse. „Konverentsi põhisõnum oli minu jaoks väga selge. AI ei ole enam lihtsalt tööriist, mida kasutatakse mõne üksiku ülesande kiirendamiseks, vaid sellest on saamas inseneride igapäevane kaastööline,” ütles Kivikas.  AI liigub kiibidisainis inseneri igapäevaseks tööpartneriks Tema sõnul ei olnud konverentsi fookus enam küsimusel, kas AI hakkab kiibiarendust mõjutama, vaid sellel, kuidas see juba praegu

Eestlased ei pruugi olla küll parimad müügimehed, aga alandlikkus, millega silma paistetakse, võib avada eksporditurgudel palju uksi ja võita suurkliente, sõnas Magnetic Groupi juht Risto Mäeots Eesti Tööandjate Keskliidu konverentsil „Tuulelohe lend 2026“.   Eestit teatakse kui neutraalset ja ohutut riiki, kindlasti mitte aga kui lennundusriiki. „Kui öelda keskmisele tarbijale sõna lennundus, siis kaasneb sellega agoonia, meie rahvuslike lennufirmade ümber toimunu ja muu,“ ütles Magnetic Groupi juht Risto Mäeots konverentsil kõlanud ekspordivõimaluste üle arutlenud vestlusringis. Tema sõnul tuleb pidevalt selgitada, et lennundus on palju enamat kui ainult reisijate vedu, see on ülemaailmne tööstusharu.   Selles sektoris ei saa maailma vallutada ja jalga partnerite ukse vahele oma lipuga lehvitama minnes ja kultuuri peale surudes, rääkis Mäeots. „Hollandlastele ei meeldi see, brittidele ei meeldi see, kellelegi ei meeldi see.“

Kolm Eesti kaitsetööstusettevõtet sõlmisid Saudi Araabias Riyadhis toimunud rahvusvahelisel kaitsetööstusmessil World Defense Show 2026 uued koostöölepped, kinnitades Eesti kaitsetööstuse kasvavat rahvusvahelist haaret. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ja Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu korraldatud ühisstendil osales sel korral messil kokku kümme Eesti ettevõtet. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu klastrijuht Rene Ehasalu sõnul kinnitas World Defense Show 2026 selgelt, et Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelised ning suudavad pakkuda küpseid ja integreeritavaid tehnoloogilisi lahendusi. „Kolm messil sõlmitud koostöölepet näitavad, et Eesti ettevõtteid nähakse usaldusväärsete partneritena nii Lähis-Idas kui ka Aasias. Meie tugevus peitub paindlikkuses, kiiretes arendustsüklites ja võimes ühendada erinevad

Euroopa Liit ja India leppisid 27. jaanuaril New Delhis kokku kaubandus- ning julgeoleku- ja kaitsepartnerluses. Kaubandusleppe eesmärk on vähendada või kaotada tollimakse 96,6% ulatuses ELi kaupade ekspordi väärtusest Indiasse. India vähendab tollimakse järk-järgult 7–10 aasta jooksul. EISi India ekspordinõuniku Vinod Basliyali hinnangul on tegemist Eesti ettevõtete jaoks olulise arenguga, kuid läbimurre ei sünni automaatselt. „Tegu on väga olulise uudisega ning ma loodan, et see toob kaasa suuri muutusi ELi ja India majandussuhetes,“ ütles ta. Eesti eksport Indiasse on kasvuteel India ei ole Eesti jaoks veel suur eksporditurg, kuid selle osatähtsus kasvab. Praegu on Eesti eksport Indiasse tugevaim puidumassi ja puittoodete,