Jagame teadmisi uutele turgudele sisenemiseks

Üks tuntumaid Eesti toidutootjaid, järgmisel aastal oma 80. juubelit tähistav Salvest, kasvatab jõudsalt eksporti. Kui mullu moodustas eksport ettevõtte 23,1 miljonilisest käibest 26% siis lähiaastatel loodetakse ekspordi kasvule veelgi hoogu juurde anda, mida toetavad ka plaanitavad investeeringud. Ligi aasta ettevõtet juhtinud Jaanus Aali sõnul keskendub Salvest oluliselt ekspordile. „Juba 2025 moodustab meie mahust 30% eksport. Usun, et paari järgmise aasta jooksul liigub see number 35% ja 40%-ni,“ sõnas ta. Müügikasvu prognoosib ettevõte nii Soomes, Rootsis, Inglismaal, Portugalis kui ka Araabia maades. Lisaks on fookuses ka Saksamaa, kus tuuakse 2026. aastal turule erinevaid jaekaubandustooteid. Ühelt poolt toidab enesekindlust Aali sõnul eelnevate

Rootsi on olnud üks olulisemaid Eesti eksporditurge alates taasiseseisvumisest 1991. aastal. Mitmed Eesti ettevõtted erinevatest sektoritest on Rootsi klientidega koostööd teinud juba üle kolme aastakümne. Uued võimalused on esile kerkinud seoses Ukraina sõjaga. Rootsi liitus NATOga 2024. aastal ning on sellest ajast alates läbinud kogu kaitsesektori ulatusliku kasvu ja ümberkujundamise. Rootsi kaitse-eelarve on 2020. aastast 2025. aastaks kahekordistunud – 59,8 miljardilt Rootsi kroonilt 138 miljardi kroonini (ehk ca 12,5 miljardi euroni). See enam kui 78 miljardi kroonine kasv tähendab sõjalise kaitsevõime tugevdamist. Kasvu on soodustanud halvenenud julgeolekuolukord ning uus kaitsepoliitiline otsus perioodiks 2021–2025, mis näeb ette ajateenijate arvu suurendamist ja

Eesti ettevõte Alunaut on tuntud kvaliteetsete alumiiniumpaatide tootjana, mille suurem osa toodangust liigub välisturgudele. Ettevõtte juht Mark Muru ütleb, et nende peamised eksporditurud on praegu Saksamaa, Holland ja Šveits, kuid huvi tuntakse ka teistest riikidest. „Aeg-ajalt annavad endast märku ka huvilised Rootsist ja Norrast,“ kirjeldab Muru. „Praegu hoiame kindlasti oma fookuse eelkõige Saksamaal, kuna seal on tekkinud võimalusi meie jaoks uutele turusegmentidele sisenemiseks.“ Messid andsid turulepääsu ja enesekindluse Muru sõnul sai ettevõte välisturgudele laienemiseks olulise tõuke Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) abil Eesti ühisstendiga rahvusvahelistel messidel osalemisest. „Hanseboot ja Boot messidel ühisstendil osalemise kaudu tekkis meile võimalus turule pääsemiseks ning

Eesti tehnoloogiaettevõte Bamboo Group OÜ sõlmis Dubais toimunud maailma suurimal tehnoloogiamessil GITEX Global 2025 kaks olulist koostöölepet, mis avavad ettevõttele uusi võimalusi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika turul. Need kokkulepped rõhutavad ühtlasi Eesti tehnoloogiaettevõtete kasvavat rolli rahvusvahelistes digitaliseerimisprojektides, kus hinnatakse innovatsiooni, paindlikkust ja kõrget tehnilist kompetentsi. Üks leping sõlmiti Dubai teede- ja transpordiametiga (RTA), et arendada välja digilahendusi mereühenduste teenuste moderniseerimiseks. Koostöö eesmärk on hinnata ja piloteerida tehnoloogiaid, mis muudavad veetranspordi kasutamise mugavamaks, lihtsustavad piletisüsteemi ning toetavad uue põlvkonna laevade rakendamist. Kohtumisele RTAga jõuti tänu Eesti ühisstendile, mida korraldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) koos välisministeeriumiga ning mida rahastati Euroopa Liidu taasterahastu

Eesti ettevõtjad tunnevad, et nende rahvusvahelist konkurentsivõimet pärsivad ebastabiilne maksukeskkond, ülereguleeritus ja liigne bürokraatia. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kohtumisel Eesti eksportivate ettevõtjatega arutati, mida peaks Eesti tegema teisiti, et ekspordis samm edasi astuda. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sügisene kohtumine paarikümne Eesti eksportiva ettevõtjatega tõi lavale ausa arutelu ettevõtete väljakutsetest ja võimalustest. Oma kogemusest rääkisid BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk, Nortali kaitsevaldkonna asepresident Marko Kaseleht, YOOKi tegevjuht Katre Kõvask ja EISis eksporti vedanud Eva-Kristiina Ponomarjov. Ettevõtjate sõnul vajab Eesti ekspordipoliitika selgemat fookust, pikaajalisemat plaani ja suuremat paindlikkust kiiresti muutuvas maailmas. Riik on täpselt sellised sihid omale ka seadnud. Maksud,