Toetame andmepõhise aruandluse prototüübi arendusi
Eesmärk on toetada läbi andmepõhine aruandluse arendamise tarkvara arendusi, mis lihtsustavad aruandluskohustuslastel andmete esitamist.
Taotlusvoor on avatud 23.09.2024 kell 9:00 kuni 01.11.2024 kell 16:00
Infotunni 30.09.24 materjalid on SIIN.
Eelnõustamine on kohustuslik!
Teised avatud reaalajamajanduse toetused:
Kliendi tundmise andmevahetusteenus prototüübi arendamise toetus
E-kviitungi prototüübi väljatöötamise toetus
Äritarkvara lahenduste toetus
Uudse lahenduse tervikprotsessi väljatöötamise toetus
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule
- Toetust saab taotleda riigiabina (grupierandi määruse alusel) või vähese tähtsusega abina (VTA). Vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ületa jooksva ja kahe viimase majandusaasta jooksul saadud abi 200 000 eurot.
- Pakutavate riigiasutuste partnerite nimekiri (täienev).
Nimekiri ei ole piiratud, taotleja võib ka ise sobiliku riigiasutuse või KOVi partneri otsida.
Mille jaoks toetust saab?
Toetame eksperimentaalarendusena andmepõhise aruandluse prototüübi väljatöötamist, mis vastab järgmistele tingimustele:
- tehakse andmepõhise aruandluse terviklahendus
- mis tugineb andmepõhise aruandluse taksonoomial (LOE täpsemalt!)
- hõlmab aruandluskohustuslase andmeid nende tekkimisest kuni esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele
- Terviklahendus sisaldab majandustehingu kirjeldamise võimekust vastavalt kokkulepitud taksonoomiale ja standardile ning algandmete alusel aruande koostamise ja esitamise võimekust.
- Prototüübi terviklahendus on tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab aruandluskohustuslasel tavapäraste aruandevormide asemel automaatselt genereerida ja masinliidese kaudu ettevõtja tarkvarast esitada asjakohasele asutusele masinloetavaid tehingupõhiseid aruandluseks vajalikke andmeid.
- on võimekus andmeid masinloetaval kujul X-tee vahendusel automaatselt esitada ja vastu võtta ning neid töödelda
- arendamisse on kaasatud partneritena riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ning vähemalt kolm prototüübitava valdkonna osalist, välja arvatud juhul, kui taotleja on ise aruandlusandmete esitaja ja eraldi andmeid ettevõtjatelt ei kogu
- sisaldab üht või mitut reaalajamajanduse lahendust
- pakub lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid
- tegevus peab toetama e-arvete laialdasemat kasutuselevõttu;
- peab sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riskid.
* Soovituslikult võetakse toetatava tegevuse raames kasutusele andmevahetusstandard XBRL GL (ingl XBRL global ledger taxonomy framework), kus prototüübitava valdkonna andmed on asjakohase standardi alusel vahetatud.
Mis ettevõttes muutub?
andmepõhise aruandlusega kaasnev
reaalajamajanduse lahendused pakuvad lisaväärtust
e-arve laialdasem kasutuselevõtt
Infotund - 30.09.2024 kell 10-12.00
30.09.24 infotunni slaidid.
09.10.2023 infopäev toimus üle veebi. Vaata SALVESTUST.
Sissejuhatuse RTE toetusmeetmetesse – Maarja Mänd MKM
Andmepõhisest aruandlus – Sirli Heinsoo MKM slaidid
Toetusmeetme tingimused – Kristiina Niilits EIS slaidid
________________________________________
20.09.2023 infopäev toimus üle veebi. Vaata SALVESTUST.
Sissejuhatuse RTE toetusmeetmetesse – Maarja Mänd MKM (10min)
Andmepõhisest aruandlus – Adele Johanson MKM (15min)
Toetusmeetme tingimused – Kristiina Niilits EIS (40min) slaidid.
Mis on andmepõhine aruandlus
Andmepõhine aruandlus on protsess, mis hõlmab aruandluskohustuslase poolt aruannete asemel masinloetavate andmete esitamist infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee vahendusel ning nende andmete töötlemist.
Andmepõhise aruandluse eesmärk on vahetada andmeid automaatselt, nii et need liiguvad ühest infosüsteemist teise sekkumist vajamata.
Andmepõhise aruandluse taksonoomia (lisainfo tuleb peagi) on asutuste üleselt kokku lepitud aruandluse standardiseeritud andmete ja klassifikaatorite terviksüsteem.
Lugege täpsemalt andmepõhine aruandluse kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse veebist.
Palun vaata Maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud veebikoolitusi.
KUIDAS ANDMEPÕHINE ARUANDLUS TOETAB KESTLIKKUSE NÕUDEID? Margus Tammeraja ja Kristiina Kerge
ANDMEPÕHINE ARUANDLUS: MIS ON XBRL GL, Margus Tammeraja
ANDMEPÕHINE ARUANDLUS E-ARVETE NÄITEL: Margus Tammeraja
Tehtavale arendusele esitatavad tingimused
Tehtav arendus peab olema teadus- ja arendustegevus, sisaldama reaalajamajanduse komponenti ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.
- uudsus – teadus- ja arendusprojekti eeldatav tulemus on alati uus teadmine, mitte loodud uued või oluliselt täiustatud tooted või protsessid. Uudsuse hindamisel tuleb arvesse võtta konteksti ning olemasolevaid teadmisi. Juhul, kui tegevuse käigus saadud teadmised on vastava valdkonna või majandusharu jaoks uued, siis on tegemist teadus- ja arendustegevusega. Kopeerimine ja jäljendamine teadus- ja arendustegevuse alla ei kuulu, kuna sellisel viisil omandatud teadmistel puudub uudsuse komponent;
- loomingulisus – teadus- ja arendustegevus peab põhinema algupärastel käsitlustel ja hüpoteesidel, mille abil täiendatakse seniseid teadmisi. Loomingulisuse tagamiseks on teadus- ja arendustegevuse lahutamatuks osaks inimesepoolne panus. Uute meetodite väljatöötamine üldiste ülesannete täitmiseks kuulub teadus- ja arendustegevuse määratluse alla (on loominguline), samas kui korralisi tegevusi teadus- ja arendustegevusteks ei loeta;
- ettemääramatu tulemusega – teadus- ja arendustegevuse lõpptulemus on alati ettemääramatu, projekti alguses ei ole võimalik kindlaks määrata soovitud eesmärkide saavutamise kulu (sh raha- ja ajakulu) ega seda, kas eesmärke on üldse võimalik mingil määral saavutada
- süstemaatilisus – teadus- ja arendustegevus põhineb süstemaatiliselt korraldatud ametlikul tegevusel. Teadus- ja arendusprojektil on kindlaks määratud finants- ja inimressursis, tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile ning nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse;
- korratav või ülekantav – kuna teadus- ja arendustegevuse eesmärk on luua uusi teadmisi, ei saa uurimistöö tulemused jääda varjatuks. Teadus- ja arendusprojekti tegemise protsess ja tulemused peavad olema süstemaatiliselt dokumenteeritud, et tekiks võimalus uute teadmiste siirmiseks ja kasutuselevõtuks ning võimaldada teistel osapooltel uurimistöö tulemusi oma tegevustes korrata või kasutada. Ülekantavuse tõendamiseks on võimalik näiteks tulemused avaldada teaduskirjanduses või kasutada intellektuaalomandi kaitset.
Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL
Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside),
digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele
osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.
Eelnõustamine
- Eelnõustamine on kohustuslik! Võtke ühendus (Kristiina Niilits; [email protected]; 7386 009)
- Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust.
Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.
Arenda ise või osta teenust
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu
Kirjuta projektiplaan
Kirjutage projektiplaan, juhend SIIN.
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid (saavad kättesaadavaks septembris):
- Taotlusvormi näidis
- Projektiplaani vorm SIIN.
- Eelarve vorm SIIN
- Finantsprognooside vorm SIIN
- Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
- Partneri info vorm SIIN
- Partnerlepingu vorm SIIN
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud) taotluse esitamise majandusaasta
- bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusvooru nimi e-toetuses: Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetus
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.
Hindamiskreteeriumite alusel
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Aruandluse esitamine
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Projekti teekond
30.09.24 infotunni slaidid.
09.10.2023 infopäev toimus üle veebi. Vaata SALVESTUST.
Sissejuhatuse RTE toetusmeetmetesse – Maarja Mänd MKM
Andmepõhisest aruandlus – Sirli Heinsoo MKM slaidid
Toetusmeetme tingimused – Kristiina Niilits EIS slaidid
________________________________________
20.09.2023 infopäev toimus üle veebi. Vaata SALVESTUST.
Sissejuhatuse RTE toetusmeetmetesse – Maarja Mänd MKM (10min)
Andmepõhisest aruandlus – Adele Johanson MKM (15min)
Toetusmeetme tingimused – Kristiina Niilits EIS (40min) slaidid.
Andmepõhine aruandlus on protsess, mis hõlmab aruandluskohustuslase poolt aruannete asemel masinloetavate andmete esitamist infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee vahendusel ning nende andmete töötlemist.
Andmepõhise aruandluse eesmärk on vahetada andmeid automaatselt, nii et need liiguvad ühest infosüsteemist teise sekkumist vajamata.
Andmepõhise aruandluse taksonoomia (lisainfo tuleb peagi) on asutuste üleselt kokku lepitud aruandluse standardiseeritud andmete ja klassifikaatorite terviksüsteem.
Lugege täpsemalt andmepõhine aruandluse kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse veebist.
Palun vaata Maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud veebikoolitusi.
KUIDAS ANDMEPÕHINE ARUANDLUS TOETAB KESTLIKKUSE NÕUDEID? Margus Tammeraja ja Kristiina Kerge
ANDMEPÕHINE ARUANDLUS: MIS ON XBRL GL, Margus Tammeraja
ANDMEPÕHINE ARUANDLUS E-ARVETE NÄITEL: Margus Tammeraja
Tehtav arendus peab olema teadus- ja arendustegevus, sisaldama reaalajamajanduse komponenti ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.
- uudsus – teadus- ja arendusprojekti eeldatav tulemus on alati uus teadmine, mitte loodud uued või oluliselt täiustatud tooted või protsessid. Uudsuse hindamisel tuleb arvesse võtta konteksti ning olemasolevaid teadmisi. Juhul, kui tegevuse käigus saadud teadmised on vastava valdkonna või majandusharu jaoks uued, siis on tegemist teadus- ja arendustegevusega. Kopeerimine ja jäljendamine teadus- ja arendustegevuse alla ei kuulu, kuna sellisel viisil omandatud teadmistel puudub uudsuse komponent;
- loomingulisus – teadus- ja arendustegevus peab põhinema algupärastel käsitlustel ja hüpoteesidel, mille abil täiendatakse seniseid teadmisi. Loomingulisuse tagamiseks on teadus- ja arendustegevuse lahutamatuks osaks inimesepoolne panus. Uute meetodite väljatöötamine üldiste ülesannete täitmiseks kuulub teadus- ja arendustegevuse määratluse alla (on loominguline), samas kui korralisi tegevusi teadus- ja arendustegevusteks ei loeta;
- ettemääramatu tulemusega – teadus- ja arendustegevuse lõpptulemus on alati ettemääramatu, projekti alguses ei ole võimalik kindlaks määrata soovitud eesmärkide saavutamise kulu (sh raha- ja ajakulu) ega seda, kas eesmärke on üldse võimalik mingil määral saavutada
- süstemaatilisus – teadus- ja arendustegevus põhineb süstemaatiliselt korraldatud ametlikul tegevusel. Teadus- ja arendusprojektil on kindlaks määratud finants- ja inimressursis, tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile ning nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse;
- korratav või ülekantav – kuna teadus- ja arendustegevuse eesmärk on luua uusi teadmisi, ei saa uurimistöö tulemused jääda varjatuks. Teadus- ja arendusprojekti tegemise protsess ja tulemused peavad olema süstemaatiliselt dokumenteeritud, et tekiks võimalus uute teadmiste siirmiseks ja kasutuselevõtuks ning võimaldada teistel osapooltel uurimistöö tulemusi oma tegevustes korrata või kasutada. Ülekantavuse tõendamiseks on võimalik näiteks tulemused avaldada teaduskirjanduses või kasutada intellektuaalomandi kaitset.
Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL
Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside),
digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele
osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.
- Eelnõustamine on kohustuslik! Võtke ühendus (Kristiina Niilits; [email protected]; 7386 009)
- Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust.
Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu
Kirjutage projektiplaan, juhend SIIN.
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid (saavad kättesaadavaks septembris):
- Taotlusvormi näidis
- Projektiplaani vorm SIIN.
- Eelarve vorm SIIN
- Finantsprognooside vorm SIIN
- Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
- Partneri info vorm SIIN
- Partnerlepingu vorm SIIN
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud) taotluse esitamise majandusaasta
- bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusvooru nimi e-toetuses: Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetus
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.
Hindamiskreteeriumite alusel
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Abiks taotlejale
Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.
Valige siseriiklike programmide logod.
Toetuse määrus
Toetatud reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse projektid. Toetuse saajad
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest oli tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks. Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt. „Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand
Alates 18. märtsist on avatud jälle digitaliseerimise teekaardi toetus, mille kogueelarve on 5 miljonit eurot. Eesmärk on suurendada ettevõtete teadlikkust nende digitaliseerituse, automatiseerituse ja küberturvalisuse hetkeolukorrast ning luua koos tasuvusarvestusega investeerimisplaan. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul seisneb digitaliseerimise olulisus Eesti majandusse suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse loomises. „Enne digitaliseerimisega alustamist ja investeeringute tegemist on ettevõtjal oluline aga omada terviklikku ülevaadet oma võimalustest, ehk et millised on tema äri protsessid ja kõige sobivamad tehnoloogilised lahendused nende digitaliseerimiseks. Selle teadmise digitaliseerimise teekaart ettevõtjale ka annab.“ Teekaardi tehnoloogiliste lahenduste hulka kuuluvad näiteks ressursside planeerimise tarkvara ERP ja tootmise rakendussüsteem MES lahendused, raalprojekteerimise ja -tootmise (CAD/CAM) lahendused;
EASi ja KredExi ühendasutuse digitaliseerimise projektijuht Joel Järvik teeb ülevaate Eesti ettevõtete hetkeseisust digitaliseerimise valdkonnas ning annab nõu, millistel trendidel tasub silma peal hoida. Joel Järviku sõnul on Eesti tervikuna olnud aktiivne digitaliseerimise edendaja. „Eristume selgelt oma edukate e-riigi lahenduste poolest. Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed, kuid tihti paindlikud ja kiirelt kohanevad, mis on oluline eelis muutuvas ärikeskkonnas. Meie inimesed on heade digioskustega ja meil on tugev startup-kultuur,” rääkis ta. Kui avalike digiteenustega oleme Euroopas esirinnas, siis Eesti ettevõtted uutest tehnoloogiatest veel täit kasu eksperdi hinnangul ei realiseeri. „Hoolimata sellest, et meil mõned tehnoloogilises mõistes silmapaistvad tegijad, on meie väikeste
Oktoobris alustanud loomeettevõtetele suunatud pilootprogramm Reaalajamajanduse ja Digitaliseerimise meistriklass on jõudnud eduka lõpuni, tuues kaasa mitmeid uuenduslikke ideid ja tugevaid tulemusi. Esmalt võib tunduda, et reaalajamajandus, digitaliseerimine ja loomeettevõtlus on nagu sokid ja sandaalid, mis eriti kokku ei sobi. Kuid eile, 19. detsembril toimunud meistriklassi finaalüritus tõestas vastupidist. Päev oli täis põnevust ja inspiratsiooni ning ettevõtted kaitsesid kogu auditooriumi ja zürii ees enda plaane, kuidas nad tänu meistriklassile on astunud samme digitaalse tuleviku ja kvaliteetsete andmete suunas ning milliste tegevustega nad jätkavad. Meistriklass sai lõppakordi võitjate valimisega, strateegia ja äriplaanidele vaatasid peale ning hindasid nii žürii kui ka publik. Publik
Metallitööstuse uueks trendiks on kujunemas kogu väärtusahela automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kogenud juhtimiskonsultant ja lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Andro Kullerkupp selgitab, mis on selle arengu taga ja kuidas on digilahendused muutnud metallisektori tööd. Kui varasemalt toimus digitaliseerimine metallisektori ettevõttes kindlates töölõikudes, näiteks kliendi- ja laohalduses või tootmises, siis viimasel ajal on Kullerkupu sõnul hakatud kasutusele võtma kogu väärtusahelat läbivaid digilahendusi. „Teisisõnu on klient see, kes koostab tellimuse, annab töökäsu tootmisesse ning määrab tarneaja. Ettevõtte jaoks on eesmärk muuta andmete haldamist efektiivsemaks ning seeläbi parandada tootlikkust ja tõsta oma konkurentsivõimet,“ selgitas ekspert. Kullerkupp tõdes, et digitaliseerimine on Eestis pigem keskmise