Neljapäeval, 27. märtsil toimus välisministeeriumis Norra sihtturu seminar, mille fookuses oli kogemuste ja nõu jagamine Norra turule laienemiseks. Ekspordile pühendatud päeva alustasid Eesti suursaadik Norras Piia Mathisen ja Norra suursaadik Eestis Marius Dirdal, kes nõustusid, et riikide vaheline koostöö on väga hea ning väga palju sarnaseid teemasid leiab ka ühiskondlikus debatis. „Ka meie jaoks on Venemaa naaberriik ning Ukraina toetamine on ühiskondlikult ülioluline. Samuti on tähtis Euroopa ja sealhulgas Eestiga igakülgsete suhete arendamine – olgu see poliitika, majanduskoostöö või midagi muud,“ sõnas Dirdal. Majandusteemadest tõi ta välja sellised märksõnad nagu konkurentsivõime, innovatsioon ja rohepööre. „Rohepööre ei ole kindlasti surnud, vaid

Täna, 10. märtsil avab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) suuremahuliste investeeringute toetuse taotlusvooru. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi loodud meede on suunatud enam kui 100 miljoni eurose investeeringumahuga projektide hoogustamisele.  Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab toetusmeede lähiaastate jooksul tuua Eesti majandusse juurde vähemalt miljardi jagu uusi investeeringuid. “Suurinvesteeringute Eestisse meelitamise väärtuspakkumisest oli puudu just taoline riigipoolne paindlik ja kiiresti rakendatav meede, mida juba teised riigid ettevõtetele pakuvad. Praeguses turbulentses geopoliitilises olukorras on kaitsekulude suurendamise kõrval vaja teha teisigi lisapingutusi selleks, et olla atraktiivne koht investeeringuteks. Kui suurinvesteeringute meede on välisinvestoritele positiivseks signaaliks, et riik ootab neid, siis väärtustame ka juba

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) välisinvesteeringute keskuse toel tegi 2024. aastal Eesti kasuks positiivse investeerimisotsuse 21 välisinvestorit, kes kavatsevad riiki tuua 254 miljoni euro väärtuses investeeringuid ning luua siia üle 600 kõrgepalgalise töökoha.  Välisinvesteeringute keskus suhtleb iga-aastaselt sadade võimalike investoritega. Eestisse visiidile jõudis keskuse toel mullu koguni 123 välismaist ettevõtjat. Kuigi aasta tõi välisinvesteeringute vaates ka ootamatusi, püsib üldine kliima välisinvesteeringute tegemiseks Eestis keskuse hinnangul jätkuvalt hea ning lähiaastatel on oodata suurinvesteeringute hoogustumist. “Välisinvesteeringute mahud on 2020. aastast liikunud kasvavas tempos. Nüüd tuli jõnks allapoole, mis tähendab stabiliseerumist. Veerand miljardit eurot on välisinvesteeringute keskuse jaoks väga korralik tulemus, suutsime seatud eesmärgid täita

Konkursi „Ettevõtluse auhind“ kolm paremat välisinvestorit on sel aastal eelmise aasta võitja Flir Systems Estonia, Hanza Mechanics Tartu ja Inission Tallinn. Neid ühendavad Rootsi emafirmad, mure tööstuse maine pärast ja jõuline investeerimine Eesti majandusse. Rääkisime Meelis Bergmanniga septembri lõpus, kui ta oli veel Flir Systems Estonia OÜ tegevjuht. Praeguseks ta sel positsioonil enam ei ole. Vestluse alguses meenutab Bergmann, et eelmine aasta oli nende jaoks stabiliseerumise aasta. „Praegu on oktoobri keskpaik ja oleme ületanud selle numbri, mis meil eelmise aasta lõpus (105 mln eurot) vastu vaatas. Oleme uue rekordi kursil,“ saab ta käibe kohta öelda. Uued tooted ja suurem müük

Eesti välisinvesteeringute keskus andis 30. aastapäeva tähistamiseks välja tiitlid kõige mõjukamatele välisinvesteeringutele, mis on Eestisse aastate jooksul tehtud. Investeeringute mahtu, ettevõtte tegevusnäitajaid, regionaalset panust ja riigile toodavat tulu arvestavas analüüsis tõusid teiste seast esile Ericsson, ABB ja GPV, keda pärjati mõjukaima välisinvesteeringu tiitliga „Outstanding Foreign Investment Award“.    Välisinvesteeringute keskuse juhi Joonas Vänto sõnul on kõik kolm tunnustuse pälvinud ettevõtet jätnud Eestisse väga suure majandusmõjuga jalajälje. „Ainuüksi asjaolu, et meil on võimalik uutele Eestist huvitatud investoritele rääkida, et sellised võimsad ettevõtted nagu ABB, Ericsson ja GPV on Eestis tugevalt kanda kinnitanud, aitab meie tööstussektoril jõudsalt edasi areneda,“ sõnas Vänto.