Vaata peasisu Kaasrahastanud Euroopa Liit kaksilogo, (EST)

Arenduskeskuste investeeringutoetus

Toetame Eestisse rajatavaid ja laienevaid kontsernide arenduskeskusi.

Toetuse taotlusi saab esitada jooksvalt.
Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik eelnõustamine.

Nimi
Arenduskeskuste investeeringutoetus
Suurim toetus
500 000
Omafinantseering
20%-75%
Kogu toetussumma
4 000 000
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Eestis registreeritud rahvusvahelisse kontserni kuuluv ettevõte, mis täidab arendustegevuse funktsiooni
  • Kuulub vähemalt kahes riigis tegutsevasse rahvusvahelisse kontserni
  • Kontserni konsolideeritud käive viimasel majandusaastal oli vähemalt 10 miljonit eurot
  • Projekt panustab ühte Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse strateegia (TAIE) fookusvaldkonda: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine (toit, puit, maavarad, teisene toore ja jäätmed), nutikad ja kestlikud energialahendused

Mille jaoks toetust saab

Toetuse osakaal sõltub ettevõtte suurusest ja planeeritud tegevustest:

  • 50% põhivara soetamiseks, hoone renoveerimiseks, nõustamisteenusteks ja koolitusteks
  • Tootearenduseks 25-45%
  • Rakendusuuringuteks 50-70%
  • Kui arendustegevus sisaldab tõhusat koostööd, siis on toetus kuni 15% suurem

Mis minu ettevõttes muutub?

Maksimaalne projekti pikkus on 24 kuud

Lisandväärtuse kasv

Arenduskeskuse abil luuakse kõrgema lisandväärtusega toode, teenus või tehnoloogia.

Müügitulu kasv

Müügitulu ja konkurentsivõimet kasvatatakse läbi uute või muudetud teenuste pakkumise.

Uued töökohad

Luuakse vähemalt 5 uut täistööajaga töökohta, mille keskmine brutokuupalk on vähemalt 1,25-kordne võrreldes keskuse asukoha maakonna keskmisega.

Eelnõustamine

Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik nõustamine.
Nõustamise kokkuleppimiseks võta palun ühendust: [email protected]

Taotluse ettevalmistamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Valmista taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:

 

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
  • Taotleja viimase majandusaasta aruande koopia, auditeerimiskohustusega taotlejal koos audiitori otsusega juhul, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav, ja emaettevõtja viimase majandusaasta kinnitatud aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav

Taotluse esitamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

esita taotlus

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Taotluse hindamine

Esitatud taotlusi menetleb hindamiskomisjon. Tutvutakse kõikide materjalidega ja viiakse läbi projekti sisuline hindamine. Vajadusel küsitakse lisainfot, lepitakse kokku täiendav kohtumine või kasutatakse eksperdi abi.

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

35%
projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
20%
projekti põhjendatus
20%
projekti kuluefektiivsus
15%
toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia
10%
projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega

Projekti valikumetoodika

Projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest.

Teavitamise juhend ja logod
Ostumenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija

  • toetusraha säästlik kasutamine
  • kõikide pakkujate, sh. potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande / pakkumiskutse esitamine
  • kõigi üheliigiliste kulutuste puhul, mille maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või rohkem, tuleb aruandega koos esitada lähteülesanne ja vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt
  • 100 000 eurot ja suuremate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
  • hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistavalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
  • tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel

Aruandlus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu. Pea silmas, et aruandeid saab esitada 2 korda aastas. Projekti vahe- või lõpparuanne tuleb sul esitada vastavalt otsuses väljatoodule.
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Esita aruanne

Projekti etapid

Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik nõustamine.
Nõustamise kokkuleppimiseks võta palun ühendust: [email protected]

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Valmista taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:

 

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
  • Taotleja viimase majandusaasta aruande koopia, auditeerimiskohustusega taotlejal koos audiitori otsusega juhul, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav, ja emaettevõtja viimase majandusaasta kinnitatud aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

esita taotlus

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Esitatud taotlusi menetleb hindamiskomisjon. Tutvutakse kõikide materjalidega ja viiakse läbi projekti sisuline hindamine. Vajadusel küsitakse lisainfot, lepitakse kokku täiendav kohtumine või kasutatakse eksperdi abi.

Millistest hindamiskriteeriumitest ja nende osakaaludest juhinduda?

35%
projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
20%
projekti põhjendatus
20%
projekti kuluefektiivsus
15%
toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia
10%
projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega

Projekti valikumetoodika

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest.

Teavitamise juhend ja logod
Ostumenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija

  • toetusraha säästlik kasutamine
  • kõikide pakkujate, sh. potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande / pakkumiskutse esitamine
  • kõigi üheliigiliste kulutuste puhul, mille maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või rohkem, tuleb aruandega koos esitada lähteülesanne ja vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt
  • 100 000 eurot ja suuremate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
  • hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistavalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
  • tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu. Pea silmas, et aruandeid saab esitada 2 korda aastas. Projekti vahe- või lõpparuanne tuleb sul esitada vastavalt otsuses väljatoodule.
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Esita aruanne

Abiks taotlejale

Robert Lang

Välisinvesteeringute keskuse valdkonnajuht

+372 5621 5891

[email protected]

 

Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest:

Toetuse määrus

Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Joonas Vänto
Tulemused: välisinvesteeringute keskus tõi Eestisse mullu üle veerand miljardi euro

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) välisinvesteeringute keskuse toel tegi 2024. aastal Eesti kasuks positiivse investeerimisotsuse 21 välisinvestorit, kes kavatsevad riiki tuua 254 miljoni euro väärtuses investeeringuid ning luua siia üle 600 kõrgepalgalise töökoha.  Välisinvesteeringute keskus suhtleb iga-aastaselt sadade võimalike investoritega. Eestisse visiidile jõudis keskuse toel mullu koguni 123 välismaist ettevõtjat. Kuigi aasta tõi välisinvesteeringute vaates ka ootamatusi, püsib üldine kliima välisinvesteeringute tegemiseks Eestis keskuse hinnangul jätkuvalt hea ning lähiaastatel on oodata suurinvesteeringute hoogustumist. “Välisinvesteeringute mahud on 2020. aastast liikunud kasvavas tempos. Nüüd tuli jõnks allapoole, mis tähendab stabiliseerumist. Veerand miljardit eurot on välisinvesteeringute keskuse jaoks väga korralik tulemus, suutsime seatud eesmärgid täita

Ettevõtluse auhind 2024 | Välisinvestor investeerib Eestisse: muidu sõidab konkurent meist rongiga üle

Konkursi „Ettevõtluse auhind“ kolm paremat välisinvestorit on sel aastal eelmise aasta võitja Flir Systems Estonia, Hanza Mechanics Tartu ja Inission Tallinn. Neid ühendavad Rootsi emafirmad, mure tööstuse maine pärast ja jõuline investeerimine Eesti majandusse. Rääkisime Meelis Bergmanniga septembri lõpus, kui ta oli veel Flir Systems Estonia OÜ tegevjuht. Praeguseks ta sel positsioonil enam ei ole. Vestluse alguses meenutab Bergmann, et eelmine aasta oli nende jaoks stabiliseerumise aasta. „Praegu on oktoobri keskpaik ja oleme ületanud selle numbri, mis meil eelmise aasta lõpus (105 mln eurot) vastu vaatas. Oleme uue rekordi kursil,“ saab ta käibe kohta öelda. Uued tooted ja suurem müük

Välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto õnnitleb ABB juhti Jukka Partikainenit
Mõjukaimad välisinvestorid on Ericsson, ABB ja GPV

Eesti välisinvesteeringute keskus andis 30. aastapäeva tähistamiseks välja tiitlid kõige mõjukamatele välisinvesteeringutele, mis on Eestisse aastate jooksul tehtud. Investeeringute mahtu, ettevõtte tegevusnäitajaid, regionaalset panust ja riigile toodavat tulu arvestavas analüüsis tõusid teiste seast esile Ericsson, ABB ja GPV, keda pärjati mõjukaima välisinvesteeringu tiitliga „Outstanding Foreign Investment Award“.    Välisinvesteeringute keskuse juhi Joonas Vänto sõnul on kõik kolm tunnustuse pälvinud ettevõtet jätnud Eestisse väga suure majandusmõjuga jalajälje. „Ainuüksi asjaolu, et meil on võimalik uutele Eestist huvitatud investoritele rääkida, et sellised võimsad ettevõtted nagu ABB, Ericsson ja GPV on Eestis tugevalt kanda kinnitanud, aitab meie tööstussektoril jõudsalt edasi areneda,“ sõnas Vänto.  

Tippinvestorid kogunevad süvatehnoloogia- ja kaitsetööstusettevõtetega tutvumiseks Tallinna
Tippinvestorid kogunevad süvatehnoloogia- ja kaitsetööstusettevõtetega tutvumiseks Tallinna

3.-4. oktoobril jõuab esmakordselt Eestisse Euroopa suurim tehnoloogiaettevõtjate ja -investorite kogukond Tech Tour. Eksklusiivne rahvusvaheline üritustesari viib valdkonna tippinvestorid kokku hoolika eelvalikuprotsessi läbinud hilisemas arengufaasis iduettevõtetega. Tallinnas toimuv sündmus keskendub süvatehnoloogia- ja kaitsetööstuse ettevõtetele. Neljakümne osaleva iduettevõtte seas on ka 16 Eesti ettevõtet. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on rahvusvahelise investorürituste sarja Eestisse jõudmine oluline märk meie ettevõtluskeskkonna tugevusest. „Panustame riigina samuti süvatehnoloogia ja kaitsetööstuse valdkonna arengusse, investeerides SmartCapi juurde loodud kaitsefondi. Need investeeringud võiksid samuti julgustada erainvestoreid paigutama oma finantse Eesti kaitsetööstuse iduettevõtetesse,“ lausus Keldo. Tech Touri investorkohtumine Eestis leiab aset Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Startup Estonia ja välisinvesteeringute keskuse

Välisinvesteeringute keskus plaanib Eestisse tuua pea 3 miljardi euro väärtuses investeeringuid

Täna kolmekümne tegutsemisaasta täitumist tähistav Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse välisinvesteeringute keskus loodab oma uue strateegia kohaselt maandada Eestisse aastaks 2030 kokku 2,8 miljardi euro väärtuses välisinvesteeringuid ning luua igal aastal ligikaudu 1000 kõrge lisandväärtusega töökohta. Välisinvesteeringute keskuse juhi Joonas Vänto sõnul on uue strateegiaperioodi erilises fookuses targad tööstuslahendused. „Välisinvesteeringute keskuse kaudu jõuab Eestisse ligikaudu 10-15% kõigist siia tulevatest välisinvesteeringutest. Otsime just neid kohti siinsetes väärtusahelates, kuhu uute tegijate toomine aitaks Eesti majandusel võimalikult jõudsalt ja targalt kasvada. Seame strateegias kesksele kohale regionaalse mõõtme, et elavdada majandust ka keskustest eemal ning paneme suurt rõhku just teadus- ja arendustegevuse mahukatele investeeringutele,“ rääkis

Tagasi üles