Vaata peasisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Arengu Sihtasutuse

Toetame e-arve arendusi

Eesmärk on toetada ettevõtja äriprotsesside innovatsiooni e-arve arenduste kaudu.

 

E-arvete arendamise taotlusvoor sulgus 31.03.2023 kell 23:59, peale mida ei ole võimalik taotlusi enam esitada.

 

 

Nimi
E-arvete arenduse toetus
Suurim toetus
20 000
Omafinantseering
50-75%
Kogu toetussumma
977500
Staatus
Suletud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • igas suuruses Eesti äriühingutele, kes pakub e-arvete operaatorteenust, kassasüsteemi, makselahenduse või muud majandustarkvarateenust
  • Eesti äriregistris registreeritud vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamise tähtpäev
  • taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta käive oli vähemalt 40 000 eurot
  • vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 200 000 eurot.

Mis ettevõttes muutub?

ettevõtja äriprotsesside innovatsioon e-arve arenduste kaudu
üldine digitaliseerimise areng ettevõtjas
alguspunktiks ettevõtja teiste valdkondade, näiteks makselahenduse või andmepõhise aruandlussüsteemi juurutamisel

Euroopa Liidu e-arve dokumentatsioon

Euroopa Liidu direktiiv 2014/55/EL e-arveldamise osas – asub SIIN.

Aga täpsem info, standardid:

Hea infoallikas asub SIIN

Infopäev 06.06.2022

Infoptunni materjalid 06.06.2022 

E-arve üldinfo – Maarja Mänd (MKM)
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM)
Määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EIS).

Infopäeva materjalid (04.05.2022)

Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) Video

Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) Video

Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EIS) Video

Turundusnõuanne – Annika Lepp (MKM) Video

Arenduse valik

Arenduse valik

Mõelge läbi, millist arendust on vaja teha, et pakutav toode oleks edaspidi veelgi parem ja võimaldaks E-arve levikule kaasa aidata. 

Vajadusel saate teha ühe neist või kõik arendused:

  • EL e-arve standardi kasutuselevõtu arendus
  • ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga
  • digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus

Arenda ise või osta teenust

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • turutingimustel ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud

Turundustegevused on kohustuslikud.

Neid saab teha nii abikõlbliku projektimaksumuse sees olevana või omavahendite arvelt.

Juhul kui soovite projekti eelarvesse sisse panna turunduskulusid, siis projekti saate panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • turutingimustel ostetud teenuste kulud

Kirjuta projektiplaan

Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:

Projektiplaani juhend

Taotluse esitamine

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid:

Taotlusevormi näidis

Projektiplaan

Eelarve vorm

Fintantsprognooside vorm

Partnerlepingu vorm

Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)

  • ostetavate teenuste puhul lähteülesanne koos teostatavate ülesannete lühikirjeldusega
  • lähteülesnade  alusel vähemalt kaks omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja võrreldavat hinnapakkumist;
  • taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)
  • taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

 

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 20 tööpäeva.

Taotluse vastavushindamise kriteeriumid:

  • projekt vastab määruse eesmärgile;
  • taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele;
  • taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele.

Projekti elluviimine

Projekti elluviimine

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)

 

Aruandluse esitamine

Lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.

Projekti teekond

Euroopa Liidu direktiiv 2014/55/EL e-arveldamise osas – asub SIIN.

Aga täpsem info, standardid:

Hea infoallikas asub SIIN

Infoptunni materjalid 06.06.2022 

E-arve üldinfo – Maarja Mänd (MKM)
Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM)
Määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EIS).

Infopäeva materjalid (04.05.2022)

Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) Video

Toetatavad tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) Video

Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EIS) Video

Turundusnõuanne – Annika Lepp (MKM) Video

Arenduse valik

Mõelge läbi, millist arendust on vaja teha, et pakutav toode oleks edaspidi veelgi parem ja võimaldaks E-arve levikule kaasa aidata. 

Vajadusel saate teha ühe neist või kõik arendused:

  • EL e-arve standardi kasutuselevõtu arendus
  • ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga
  • digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • turutingimustel ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud

Turundustegevused on kohustuslikud.

Neid saab teha nii abikõlbliku projektimaksumuse sees olevana või omavahendite arvelt.

Juhul kui soovite projekti eelarvesse sisse panna turunduskulusid, siis projekti saate panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • turutingimustel ostetud teenuste kulud

Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:

Projektiplaani juhend

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid:

Taotlusevormi näidis

Projektiplaan

Eelarve vorm

Fintantsprognooside vorm

Partnerlepingu vorm

Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)

  • ostetavate teenuste puhul lähteülesanne koos teostatavate ülesannete lühikirjeldusega
  • lähteülesnade  alusel vähemalt kaks omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja võrreldavat hinnapakkumist;
  • taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud)
  • taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

 

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 20 tööpäeva.

Taotluse vastavushindamise kriteeriumid:

  • projekt vastab määruse eesmärgile;
  • taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele;
  • taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele.

Projekti elluviimine

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)

 

Lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.

Abiks taotlejale

Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.

Valige siseriiklike programmide logod.

Toetusest teavitamine

Toetusmeetme määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Aasta eksportöör Nortal: kui meie klientidel läheb hästi, läheb ka meil hästi

Möödunud aasta tõi Eesti tehnoloogiaettevõttele Nortal märkimisväärset edu ja rahvusvahelist tunnustust. Majanduslangusest hoolimata kasvas ettevõtte müügitulu 224 miljoni euroni, millest 196 miljonit tuli ekspordist. Mis peitub edu taga ja millisena näeb äsja Ettevõtluse auhinna konkursil aasta eksportööri tiitli saanud Nortal tulevikku, selgitab Nortal Eesti juht Ats Albre. “See, et oleme olnud võimelised kasvama keerulises majanduskeskkonnas, on suur tunnustus meie tiimile,” ütleb Albre. Nortali kasvustrateegia on olnud tema sõnul mitmekihiline: osa kasvust on tulnud ettevõtete ostmise kaudu, kuid suur osa edust on saavutatud ka orgaanilise laienemisega. 2023. aastal ostis Nortal rahvusvahelise tarkvaraarendaja Questers, mis liideti tütarettevõtte Pwrteams alla, ja hiljuti ka

Ettevõtluse auhind 2024: Digitaliseerimise tipud nopivad oma sammude vilju

Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta tööstuse digitaliseerija nominendid astusid äri muutvaid samme olude sunnil, kuid nopivad nüüd automatiseerimise vilju. Digisammud aitavad lahendada töötajate puudust ja kasvatada tootlikkust. Esimene nominent Mistra-Autex teenib 90% käibest autodele interjöörimaterjalide tootmisega ja nende tooteid leiab nii pakiruumist kui ka salongist, alates Volvodest ja lõpetades Mercedese ning Porschega. Ülejäänud üheksa protsenti käibest moodustab üks välismaine vaikusekabiinide tootja ja viimase ühe protsendi seas on näiteks vaibad, mille peal viimastel kahtedel suveolümpiamängudel on medaleid püüdnud sportvõimlejad. „Vaip meie poolt, viimistlus ühe Soome ettevõtte poolt. See on imepisike osa meie ärist, aga selline ohoo-osa,“ räägib Mistra-Autexi omanik Priit Tamm. Mistra-Autex

Digitaliseerimise meistriklass andis Plaat Detailile uue suuna ja aitas ettevõtte protsessid põhjalikult ümber kujundada

Plaat Detail OÜ, spetsialiseerunud lamineeritud mööblikomponentide tootmisele, seisab silmitsi paljudele tootmisettevõtetele tuttavate väljakutsetega: keerulised protsessid, käsitsi haldus ja aegunud tööviisid. Kui ettevõte otsustas liituda EIS-i digitaliseerimise meistriklassiga, oli nende eesmärgiks leida lahendus eritootmise planeerimise ja tootmisinfo kättesaadavuse probleemidele. Kuid selle asemel, et keskenduda ainult konkreetsele tootmisprobleemile, avanes meistriklassis võimalus kaardistada ja uuendada kogu ettevõtte töökorraldus. Ettevõtte finants- ja arendusjuhi Annika Valksaare sõnul oli toona tootmine valdavalt paberil. Töökäsud liikusid mööda tootmisüksuseid käsitsi, mis tekitas infotõrkeid ja ebamugavusi. Kuigi ettevõte oli juba loonud mobiilirakenduse tööajaarvestuseks, oli selge, et paberipõhine tootmisjuhtimine ei suutnud enam toetada Plaat Detaili kasvuambitsioone. Ettevõte vajas kaasaegset ERP

Kati Kusmin: peame arendama oma tooteid ja viima need laia maailma

Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest oli tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks.  Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt.  „Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand

Digiteekaardi toetus on jälle avatud

Alates 18. märtsist on avatud jälle digitaliseerimise teekaardi toetus, mille kogueelarve on 5 miljonit eurot. Eesmärk on suurendada ettevõtete teadlikkust nende digitaliseerituse, automatiseerituse ja küberturvalisuse hetkeolukorrast ning luua koos tasuvusarvestusega investeerimisplaan. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul seisneb digitaliseerimise olulisus Eesti majandusse suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse loomises. „Enne digitaliseerimisega alustamist ja investeeringute tegemist on ettevõtjal oluline aga omada terviklikku ülevaadet oma võimalustest, ehk et millised on tema äri protsessid ja kõige sobivamad tehnoloogilised lahendused nende digitaliseerimiseks. Selle teadmise digitaliseerimise teekaart ettevõtjale ka annab.“ Teekaardi tehnoloogiliste lahenduste hulka kuuluvad näiteks ressursside planeerimise tarkvara ERP ja tootmise rakendussüsteem MES lahendused, raalprojekteerimise ja -tootmise (CAD/CAM) lahendused;

Tagasi üles