Toetame e-veoselehe arendusi
Toetame digipööret transpordi ja logistikasektori ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu
Taotlusvoor on suletud, taotlusi sai esitada 31.05.2022 kell 9:00 – 29.07.2022 kell 16:00
Enne taotluse esitamist on kohustuslik läbida eelnõustamine.
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik
- projekt olema suunatud maanteetranspordi või veoteenuse dokumendi koostamise või andmevahetus teenuse pakkumisele
- vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 200 000 eurot
- temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust
- majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud
- maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud
- maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded on esitatud
- ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust
- ei ole raskustes ettevõtja
Mille jaoks toetust saab?
Toetatavad tegevused on
1. tegevuste planeerimiseks vajalik eelkaardistus
2. e-veoselehe platvormi ja andmevahetusteenuse loomine ja arendamine
3. tegevuse tulemuste turundamine.
Mis ettevõttes muutub?
elektroonilise kaubaveoteabe andmevahetusplatvormi väljaarendamine
e-veoselehe andmevahetusteenuse loojaks saamine
osaline digipööres transpordi ja logistikasektori ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu
16. juunil 2022 - Infopäev
16. juunil
11.00- 12.50 E-veose infopäev toimus üle veebi Teamsi keskkonna kaudu
- E-veoselehe toetusmeetmed ja ootused tulemustele – Maarja Mänd (MKM)
- Realajamajanduse tegevused: fookus e-veoseleht – Sirli Heinsoo (MKM)
- Eurooopa Komisjoni arengud eFTI valdkonnas – Eva Killar (MKM)
- eFTI ootused e-veoselehe platvormidele etappide kaupa– Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
- Toetuse rakendamine, määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EIS) video
16. mai infopäeva materjalid.
Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) video
Reaalajamajanduse tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) video
Ülevaade transporditeemade arengutest ja eFTIst – Eva Killar (MKM) video
eFTI nõuete analüüsi tutvustus – Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EIS) video
17. juunil 2022 - Töötuba
Teenusedisaini töötuba meetme “e-veoselehe arendamise toetus” taotlejatele
9.30-13.00 toimub üle veebi ZOOMi keskkonna kaudu.
Töötoa sisuks on eFTI platvormide arendajatega teenusplatvormi klienditeekonna koostamine – riigiasutuste ja juurdepääsupunkt/NAP’iga andmevahetuse korraldamise protsessi lähem arutelu ja selle toimimise analüüs.
Väljundiks on selge arusaam, mida platvorm tegema peab eFTI väljundite mõistes.
Eelnõustamine
Tule eelnõustamisele.
Eelnõustamine on enne taotluse esitamist kohustuslik.
Eelnõustamisel esitab taotleja vahendusasutusele teabe planeeritava eelkaardistuse ja projektiplaani kohta.
Võta ühendust:
Kristiina Niilits
[email protected]
7386 009
Arenda ise või osta teenust
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud
Turundustegevused on toetatavad järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Eelkaardistus – mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, arenguvajaduste kirjeldust ja võimalikke lahendusstsenaariume.
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
- esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 45 tööpäeva.
Taotluse hindamiskriteeriumid:
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Aruandluse esitamine
Vahearuande – ja lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Projekti teekond
16. juunil
11.00- 12.50 E-veose infopäev toimus üle veebi Teamsi keskkonna kaudu
- E-veoselehe toetusmeetmed ja ootused tulemustele – Maarja Mänd (MKM)
- Realajamajanduse tegevused: fookus e-veoseleht – Sirli Heinsoo (MKM)
- Eurooopa Komisjoni arengud eFTI valdkonnas – Eva Killar (MKM)
- eFTI ootused e-veoselehe platvormidele etappide kaupa– Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
- Toetuse rakendamine, määruse tingimused, taotlemise dokumendid, E-toetuse keskkond – Kristiina Niilits (EIS) video
16. mai infopäeva materjalid.
Üldinfo – Maarja Mänd (MKM) video
Reaalajamajanduse tegevused – Sirli Heinsoo (MKM) video
Ülevaade transporditeemade arengutest ja eFTIst – Eva Killar (MKM) video
eFTI nõuete analüüsi tutvustus – Ulrika Hurt (Digilogistika Keskus) VIDEO
Toetuse rakendamine, määruse tingimused – Kristiina Niilits (EIS) video
Teenusedisaini töötuba meetme “e-veoselehe arendamise toetus” taotlejatele
9.30-13.00 toimub üle veebi ZOOMi keskkonna kaudu.
Töötoa sisuks on eFTI platvormide arendajatega teenusplatvormi klienditeekonna koostamine – riigiasutuste ja juurdepääsupunkt/NAP’iga andmevahetuse korraldamise protsessi lähem arutelu ja selle toimimise analüüs.
Väljundiks on selge arusaam, mida platvorm tegema peab eFTI väljundite mõistes.
eFTI nõutege lähemaks tutvumiseks:
Tule eelnõustamisele.
Eelnõustamine on enne taotluse esitamist kohustuslik.
Eelnõustamisel esitab taotleja vahendusasutusele teabe planeeritava eelkaardistuse ja projektiplaani kohta.
Võta ühendust:
Kristiina Niilits
[email protected]
7386 009
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud
Turundustegevused on toetatavad järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud teenuste kulud
Kirjutage projektiplaan, juhendi leiate:
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Eelkaardistus – mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, arenguvajaduste kirjeldust ja võimalikke lahendusstsenaariume.
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
- esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 45 tööpäeva.
Taotluse hindamiskriteeriumid:
Projekti elluviimine
Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Vahearuande – ja lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Abiks taotlejale
Kristiina Niilits
kristiina.niilits@eis.ee
7386 009
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
E-veoselehe arendamise toetuse saajad.
Uuri lähemalt
Möödunud aasta tõi Eesti tehnoloogiaettevõttele Nortal märkimisväärset edu ja rahvusvahelist tunnustust. Majanduslangusest hoolimata kasvas ettevõtte müügitulu 224 miljoni euroni, millest 196 miljonit tuli ekspordist. Mis peitub edu taga ja millisena näeb äsja Ettevõtluse auhinna konkursil aasta eksportööri tiitli saanud Nortal tulevikku, selgitab Nortal Eesti juht Ats Albre. “See, et oleme olnud võimelised kasvama keerulises majanduskeskkonnas, on suur tunnustus meie tiimile,” ütleb Albre. Nortali kasvustrateegia on olnud tema sõnul mitmekihiline: osa kasvust on tulnud ettevõtete ostmise kaudu, kuid suur osa edust on saavutatud ka orgaanilise laienemisega. 2023. aastal ostis Nortal rahvusvahelise tarkvaraarendaja Questers, mis liideti tütarettevõtte Pwrteams alla, ja hiljuti ka
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta tööstuse digitaliseerija nominendid astusid äri muutvaid samme olude sunnil, kuid nopivad nüüd automatiseerimise vilju. Digisammud aitavad lahendada töötajate puudust ja kasvatada tootlikkust. Esimene nominent Mistra-Autex teenib 90% käibest autodele interjöörimaterjalide tootmisega ja nende tooteid leiab nii pakiruumist kui ka salongist, alates Volvodest ja lõpetades Mercedese ning Porschega. Ülejäänud üheksa protsenti käibest moodustab üks välismaine vaikusekabiinide tootja ja viimase ühe protsendi seas on näiteks vaibad, mille peal viimastel kahtedel suveolümpiamängudel on medaleid püüdnud sportvõimlejad. „Vaip meie poolt, viimistlus ühe Soome ettevõtte poolt. See on imepisike osa meie ärist, aga selline ohoo-osa,“ räägib Mistra-Autexi omanik Priit Tamm. Mistra-Autex
Plaat Detail OÜ, spetsialiseerunud lamineeritud mööblikomponentide tootmisele, seisab silmitsi paljudele tootmisettevõtetele tuttavate väljakutsetega: keerulised protsessid, käsitsi haldus ja aegunud tööviisid. Kui ettevõte otsustas liituda EIS-i digitaliseerimise meistriklassiga, oli nende eesmärgiks leida lahendus eritootmise planeerimise ja tootmisinfo kättesaadavuse probleemidele. Kuid selle asemel, et keskenduda ainult konkreetsele tootmisprobleemile, avanes meistriklassis võimalus kaardistada ja uuendada kogu ettevõtte töökorraldus. Ettevõtte finants- ja arendusjuhi Annika Valksaare sõnul oli toona tootmine valdavalt paberil. Töökäsud liikusid mööda tootmisüksuseid käsitsi, mis tekitas infotõrkeid ja ebamugavusi. Kuigi ettevõte oli juba loonud mobiilirakenduse tööajaarvestuseks, oli selge, et paberipõhine tootmisjuhtimine ei suutnud enam toetada Plaat Detaili kasvuambitsioone. Ettevõte vajas kaasaegset ERP
Kevadel Swedbanki tööstusklientide seas läbi viidud esinduslik uuring näitab, et keeruline olukord tööstussektoris jätkub, kuid põhi on saavutatud ja tulevikku nähakse mõnevõrra lootusrikkamalt. Swedbanki uuringu ja EISi kliendiportfelli osas saab tuua mitmeid paralleele, kuna sarnased trendid kumavad välja. Samuti aitavad mitmed meie teenused leevendada uuringus tuvastatud kitsaskohti ettevõtetel. Swedbanki uuringus osalenud tööstusettevõtete käive moodustab kolmandiku kogu Eesti töötleva tööstuse käibest. „Need ettevõtted prognoosivad, et sel aastal langeb tööstussektori käive keskmiselt 1%. Suuremat käibe langust ennustavad seejuures just keskmised ja suured ettevõtted. Valdkondade lõikes on hapraimas olukorras masina- ja metalli-, elektroonika- ja mööblitööstus. Puidutööstuses prognoositakse seevastu käibe pea 5% kasvu, kuid selle
Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest oli tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks. Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt. „Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand