Täna tunnustati Niguliste muuseumis neljandat korda Eesti parimaid, Michelini giidi pääsenud restorane. Kunagi varem pole giidi pääsenud nii palju uustulnukaid. Ühtlasi teeb Eesti kvaliteedimärgiga restoranide arvuga silmad ette oma naabritele. „Alates tänasest on Eestil rohkem Michelini poolt tunnustatud restorane kui Lätis, Leedus või Soomes ning astume kandadele Norrale. Kõrvutades seda tulemust rahvaarvuga, on Eestis tänasest kõige rohkem Michelini restorane elaniku kohta kogu regioonis. Olemegi muutumas riigiks, mille toitu ainult reisilt lahkudes ei kiideta, vaid kuhu päriselt toiduelamuse pärast ka tullakse,“ ütles Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismijuht Anneli Lepp. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus sõlmis lepingu Micheliniga 2022. aasta veebruaris. See riiklik

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) sõlmis Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) märgilise lepingu, mis aitab Eesti ettevõtetele pakkuda 109 miljoni euro ulatuses soodsamaid laene ja laenukäenduseid. Strateegiline partnerlus loodi eesmärgiga suunata era- ja avaliku sektori investeeringuid Euroopa Liidu jaoks tähtsatesse valdkondadesse nagu rohe- ja digitaalüleminek, innovatsioon ning sotsiaalne kaasatus. Leping sõlmiti Euroopa Liidu (EL) InvestEU programmi raames ning see aitab EISil pakkuda paremaid finantsteenuseid, jagades riske EIFiga. Eesti mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks muudab see EISi finantsteenused soodsamaks. „Laenude ja käenduste soodsamaks muutmine on kindlasti hea uudis meie ettevõtjatele, mis paneb Euroopa Liidu vahendid tööle majanduse elavdamiseks,“ sõnas majandus- ja

Kuidas paistab Eesti hariduse digivõimekus kõrvaltvaatajale? Saksamaa digihariduse nõustaja ja koolitaja dr Dorothee Pietzko, kellel on ka varasem koolijuhikogemus, külastas hiljuti Eestit, et tutvuda siinsete hariduslahenduste ja EdTechi ökosüsteemiga. Intervjuus jagab ta muljeid Eesti tugevustest – nagu varajane loodusainete ja koodikirjutamise õpetus, andmepõhine koolihaldus ja vanemate kaasamine – kuid ei pelga ka kriitikat. Tema sõnul on Eesti koolides tugev digitaristu ja õpetajakeskne õpikäsitus, kuid see ei lähe kokku ootustega 21. sajandi õpilasele. Õppetöös kasutatakse vähe õpilastele mõeldud seadmeid, puudub selge visioon, kuhu digiharidusega liikuda, ja liiga palju ressursse läheb uhketele koolihoonetele. Saksa kogemusele tuginedes soovitab ta rohkem keskenduda iseseisvale, õpilaskesksele

Aeg, raha ja närvid on kolm peamist ressurssi, mis kipuvad idufirmadel kõige sagedamini nappima. Seepärast tuleb iga äriline otsus teha strateegiliselt, et vältida nende väärtuslike varade raiskamist juhuslike vigade tõttu. Alljärgnevalt toome välja viis levinumat eksimust, mida alustavad ettevõtted intellektuaalomandi (IO) valdkonnas teevad, ning jagame praktilisi soovitusi nende vältimiseks. Brändi loomine ilma kaitseta Idufirmad püüavad tihti silma paista loominguliste nimede või löövate loosungitega, mis peegeldavad nende tegevusvaldkonda ja väärtusi. Kujutlege nüüd järgmist olukorda: olete kaua ja põhjalikult töötanud oma brändi kallal, esitanud seda potentsiaalsetele klientidele ja investoritele. Kõik tundub minevat suurepäraselt, tagasiside on positiivne, info levib, huvi kasvab. Ja siis

Hiljuti Tallinnas toimunud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ekspordikonverentsil Smart North Summit esinenud Robert Huter töötas Saksamaa ettevõttes Bosch 33 aastat, pühendudes kogu selle aja ühele valdkonnale – hangetele. Robert rääkis, kuidas hangete valdkond on ajas muutunud, kuidas toimivad nüüd rahvusvahelised tarneahelad ning jagas ka soovitusi Eesti eksportivatele ettevõtetele, kuidas rahvusvaheliselt kasvada ja edu saavutada. Mis on aastate jooksul muutunud hankejuhi töös? Hanked on muutunud abifunktsioonist stiilis „lihtsalt hangi osi“ palju strateegilisemaks rolliks. Materjalide, tooraine ja komponentide hankimise kulud on aastakümnetega märkimisväärselt kasvanud. 30–40 aastat tagasi tegid ettevõtted palju ise. Nad ei ostnud ainult terast – nad lõikasid seda, tegid