Eesti – Norra koostööprogramm “Green ICT"
Toetame ettevõtjate jätkusuutlikku arengut
Programmi eesmärgiks on toetada Eesti ettevõtjate jätkusuutlikku arengut ja lisandväärtuse kasvu. Toetuse abil suurendame Eesti ja Norra innovatsioonialast ärikoostööd ning ettevõtete lisandväärtust ressursisäästu edendavate projektide abil, mille tulemusena väheneb süsihappegaaside emissioon ning energiatarbimine, kasvab toetuse saajate iga-aastane käive ja ärikasum ning luuakse uusi töökohti.
Toetuse taotlemine on lõppenud.
Programmi tulemuste mõju hindamise tulemused:
mõju hindamise lõpparuanne (est) ja kokkuvõte (eng)
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Toetus on mõeldud Eestis registreeritud ettevõtjatele.
- Projekti partnerina võib kaasata juriidilisi isikuid Eestist ja Norrast, sh ettevõtjad, mittetulundusühingud, assotsiatsioonid, ülikoolid, klastrid jt.
- Partnerlusprojekti elluviimise eelduseks on partnerlusleping. Partnerluslepingu olemasolul saavad partnerid teha abikõlblikke kulusid ja rahaliselt panustada projekti finantseerimisse.
- Projektide elluviimisele rakenduvad riigiabist tulenevad tingimused ja kohustused.
Mis on toetuse andmise eesmärk?
Ressursside säästmine
Suurem kasum
Uued töökohad
Toetasime projekte kolmes valdkonnas
Projektid on suunatud tööstusettevõtete digitaliseerimise, tootearenduse ja ressursisäästlike lahenduste arendamise toetamiseks ja uudsete rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks.
Oluline oli lahenduste ressursisäästlikkus ning suunatus süsihappegaaside emissioonide ja energiatarbimise vähendamisele.
Projektid on suunatud erinevate IKT-l põhinevate toodete ja teenuste arendamiseks, näiteks transport, energeetika jm. Ka võib IKT olla horisontaalne komponent tööstuse ja rohetehnoloogiate ning tervisetehnoloogiate projektides.
Lahendused aitavad kaasa infotehnoloogilistele arendustegevustele tervishoiusektoris. Toetatakse näiteks personaalmeditsiini valdkonna tegevusi uute IKT-toodete ja teenuste arendamiseks, mis on disainitud koostöös lõpptarbijatega.
Oluline on projektide sotsiaalmajanduslik mõju: suurem kasum ja uued töökohad.
Norway Grants
Loe rohkem infot finantsmehhanismi Norway Grants kohta:
Norway Grants rakendusmäärus (inglise keeles)
Info- ja kommunikatsiooninõuded (inglise keeles)
Loe rohkem infot teiste Eestis elluviidavate Norway Grants programmide kohta Riigi Tugiteenuste Keskuse Norra toetuste kodulehel.
teised Eestis elluviidavad Norway Grants programmid
Toetuse taotlemine
Toetuse taotlemine on lõppenud.
Taotluse hindamine
Esitatud taotlusi hindasid sihtasutus ja hindamiskomisjon. Taotluse hindamisel võeti arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest. Hindamiskomisjoni ettepaneku põhjal teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatus rahastamise või mitterahastamise otsuse. Peale otsuse tegemist sõlmiti toetuse saajatega projektileping, milles täpsustati projekti elluviimisega seonduvad detailid, näiteks vahearuannete ja lõpparuande esitamise kuupäevad
Aruandlus
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu.
Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme sulle alati toeks!
PÕHITOETUSSKEEMI JA VÄIKEPROJEKTIDE ARUANDLUSE VORMID JA JUHISED:
Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks
TÄIENDAVATE TEGEVUSTE VOORU ARUANDLUSE VORMID JA JUHISED:
Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks
Projekti vahe- ja lõpparuande näidisvorm
Välispartneri kulude auditeerimise vorm auditi teostajale
Välispartneri kulude kontrollnimekiri
Raporti vorm avalik-õiguslikust juriidilisest isiku kulude kontrollimiseks
Reisikulude lihtsustamise põhimõtted ja reisi kokkuvõtte vorm
Projekti etapid
Toetuse taotlemine on lõppenud.
Esitatud taotlusi hindasid sihtasutus ja hindamiskomisjon. Taotluse hindamisel võeti arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmekogudest. Hindamiskomisjoni ettepaneku põhjal teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatus rahastamise või mitterahastamise otsuse. Peale otsuse tegemist sõlmiti toetuse saajatega projektileping, milles täpsustati projekti elluviimisega seonduvad detailid, näiteks vahearuannete ja lõpparuande esitamise kuupäevad
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu.
Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme sulle alati toeks!
PÕHITOETUSSKEEMI JA VÄIKEPROJEKTIDE ARUANDLUSE VORMID JA JUHISED:
Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks
TÄIENDAVATE TEGEVUSTE VOORU ARUANDLUSE VORMID JA JUHISED:
Juhend hinnapakkumiste võtmiseks ja lähteülesande koostamiseks
Projekti vahe- ja lõpparuande näidisvorm
Välispartneri kulude auditeerimise vorm auditi teostajale
Välispartneri kulude kontrollnimekiri
Raporti vorm avalik-õiguslikust juriidilisest isiku kulude kontrollimiseks
Reisikulude lihtsustamise põhimõtted ja reisi kokkuvõtte vorm
Abiks taotlejale
- Programm, toetus, ettevõtete nõustamine:
Anari Lilleoja
Green ICT programmijuht
+372 627 9452
- Üritused:
Tiiu Treier
teemajuht
+372 627 9404
Loe lähemalt taotlusvoorude tingimuste kohta:
Täiendavate tegevuste taotlusvooru tingimused ja kord (2022 rahastatud projektid)
Varasemalt rahastatud projektidele kehtivad tingimused:
I põhitoetusskeemi tingimused ja kord (2020 rahastatud projektid)
II põhitoetusskeemi tingimused ja kord (2021 rahastatud projektid)
Väikeprojektide vooru tingimused ja kord (2022 rahastatud projektid)
Toetuse saamisest tuleb avalikkust teavitada. Teavitusviisid sõltuvad, kui suur on saadud toetus ning kas projekti on kaasatud Norra partner või mitte.
Norra finantsmehhanismi raames rahastatavate projektide logod
Vaata kõigi toetust saanud projektide nimekirja RTK kodulehelt
II põhitoetusvoorus toetatud projektid
I põhitoetusvooru projektidega saab tutvuda toetatud projektide andmebaasis:
Toetatud projektide andmebaasi
Eesti tehnoloogiaettevõte Roofit.Solar, mis on tuntud oma esteetiliste ja energiatõhusate integreeritud päikesekatuste poolest, on jõuliselt laienemas üleilmsele turule. Nende lahendused on esindatud juba 25 riigis ja 95% nende toodetest läheb ekspordiks, kuid nüüd on fookus suunatud veelgi suurematele sihtturgudele – eeskätt Põhja-Ameerikasse. Ettevõtte tegevjuht Andres Anijalg selgitab, mis oli ettevõtte eelmise aasta ekspordimahu kasvu taga ja millised on ettevõtte tulevikuplaanid. Pool müügist tuleb kuuelt eksportturult Roofit.Solari tegevjuht Andres Anijalg kinnitab, et ettevõtte peamised eksporditurud on Saksamaa, Austria, Šveits (DACH regioon), Ühendkuningriik ning nüüd üha rohkem ka USA ja Kanada. “Need turud moodustavad umbes poole meie kogumüügist, kuna sealne nõudlus meie
Rohepööre tingib kasvava vajaduse laevade rohetehnoloogiatele üleviimiseks. Eesti riik ja ettevõtted on selleks sammuks valmis, plaanides luua Eestisse laevade ümberehituskeskuse ehk Estonian Marine Greentech & Retrofit Hub´i, mis hakkab teenindama nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi merendusettevõtteid. Lisaks toetab riik 25 miljoni euroga laevade keskkonnasäästlikumaks muutmist. Et regulatsioonidega sammu pidada, vajavad laevad lähiaastatel kohta, kus saaks paigaldada vesiniku- või elektrilahendusi, süsiniku kogumissüsteeme või rakendada kõige kaasaegsemaid tarkvaralahendusi. Neid võimalusi Estonian Marine Greentech & Retrofit HUB pakkuma hakkabki. Rohepööre on Eesti Merendusklastri juhi Ragmar Saksingu sõnul tohutu võimalus, sest turg vajab kiiresti uusi lahendusi. „Meil on pikaajalise globaalse kogemusega ettevõtted, kes oskavad
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tippinnovaatorite programm (TIP), mida aitab läbi viia koolitusfirma BDA Consulting, aitab ettevõtetel jõuda innovatsioonis uuele tasemele. Tänaseks viis kuud väldanud koolitusprogrammis osaleb 10 ambitsioonikat ettevõtet, kes soovivad arendada tulevikukindlaid strateegiaid ja tugevamat innovatsioonikultuuri. Kandideerimine on avatud ka järgmiseks hooajaks, registreeri oma ettevõtte huvi siin. Kuna programmi üks keskseid tegevusi on innovatsioonistrateegia loomine, siis uurisime kahelt sel hooajal osalevalt ettevõttelt, miks lisaks äristrateegiale innovatsioonistrateegiat vaja on ning kuidas selle loomine programmi käigus on edenenud. Oma kogemusi jagavad Sven Sillamäe, taristuehitusettevõtte Verston Eesti innovatsioonijuht, ja Kristjan Keert, katuste ja fassaadilahenduste tootja Ruukki Baltikumi üksuse endine juht, kes pärast
Veel nädala jooksul saavad Eesti ettevõtjad taotleda toetust proportsionaalselt juba tehtud teadus- ja arenduskuludelt. Toetuse suurus on 50 protsenti 2024. aasta teisel poolel teadus-arendustegevusega seotud töötajate eest makstud tulumaksust. Asjaajamine on bürokraatiavaba, toetuse arvestus käib Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal ning kuna ei ole vaja eraldi projektiplaani ega täiendavat dokumentatsiooni, võtab taotlemine vähem kui pool tundi. Kuna toetus põhineb juba tehtud kuludel, ei kaasne toetuse saamisega täiendavat aruandlust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Toetuse eesmärk on soodustada ettevõtteid stabiilselt investeerima teadus- ja arendustegevusse, mis võimaldab ettevõtetel suurendada tootlikust ja luua kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Varcus Solutions OÜ arendab virtuaalreaalsuse (VR)
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetab koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) erialaliitudesse arendusnõunike palkamist. Kuni 28. veebruarini avatud taotlusvoorust on võimalik saada toetust kuni 51 000 eurot. Toetus on mõeldud erialaliitudele arendusnõunike palkamiseks, kompenseerides kahe aasta jooksul kuni 50% nende palgakulust. Nõunike ülesanne on suunata liidu liikmesettevõtteid panustama enam arendustegevustesse nagu toote- ja protsessiarendus, et muuta oma tööd efektiivsemaks ja tõsta tootlikkust. Arendusnõunik on vähemalt magistrikraadiga (eelistatult doktorikraadiga) erialaspetsialist, kes omab varasemat kogemust teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni elluviimisel ning tunneb erialaliitu kuuluvate ettevõtete ja üldisemalt sektori eripärasid. EIS toetab erialaliitudes arendusnõunike palkamist teistkordselt. Eelmisel perioodil toetust saanud erialaliidud toovad