Vaata peasisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Arengu Sihtasutuse

Toetame kliendi tundmise andmevahetusteenus prototüübi arendusi

Eesmärk on toetada läbi kliendi tundmise andmevahetusteenuse või muude masinloetavate andmete vastuvõtmise ja töötlemise prototüübi arendusi.

Taotlusvoor on avatud 23.09.2024 kell 9:00 kuni 01.11.2024 kell 16:00

Infotunni materjalid SIIN.

Eelnõustamine on kohustuslik!

Teised avatud reaalajamajanduse toetused:

E-kviitungi prototüübi väljatöötamise toetus
Äritarkvara lahenduste toetus
Uudse lahenduse tervikprotsessi väljatöötamise toetus
Andmepõhise aruandluse prototüübi arendamise toetus

 

Nimi
Reaalajamajanduse kliendi tundmise andmevahetusteenus prototüübi arendamise toetus
Suurim toetus
100 000
Omafinantseering
50-75%
Kogu toetussumma
1 880 000
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik
  • Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses §-s 2 nimetatud kohustatud isik, välja arvatud hasartmängu korraldajad
  • Toetust saab taotleda riigiabina (grupierandi määruse alusel) või vähese tähtsusega abina (VTA). Vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ületa jooksva ja kahe viimase majandusaasta jooksul saadud abi 300 000 eurot.

Mille jaoks toetust saab?

Toetame eksperimentaalarendusena kliendi tundmise andmevahetusteenuse või muude masinloetavate andmete vastuvõtmise ja töötlemise prototüübi väljatöötamist, mis vastab järgmistele nõuetele:

  • on võimekus võtta X-tee vahendusel vastu ajatempliga varustatud masinloetavaid standardiseeritud andmeid ja neid töödelda
  • sisaldab Riigi Infosüsteemi Ameti nõusolekuteenust, mis võimaldab riigi käes olevaid andmeid füüsilisel isikul ja juriidilisel isikul jagada kindla teenusepakkujaga.
  • sisaldab üht või mitut reaalajamajanduse lahendust
  • pakub lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid
  • tegevus peab toetama e-arvete laialdasemat kasutuselevõttu;
  • peab sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riskid.

Toetuse osakaalud

Mis ettevõttes muutub?

kontrollida oma klientide ja äripartnerite isikusamasust

hinnata oma klientide ja äripartnerite sobivust ärisuhtega

selgitavad välja võimalike ebaseaduslike kavatsuste riski

Infotund 30.09.2024

Infotunni slaidid.

Mis on "tunne oma klienti"

Kliendi tundmise andmevahetusteenuse all mõistetakse “Tunne oma klienti” (ehk TOK) protsessi rakendamist (inglise keeles tuntud kui Know Your Customer ehk KYC protseduur). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses § 2 on nimetatud kohustatud isikud, kes tegelevad igapäevatöös oma klientide andmetega, rakendades muu hulgas põhimõtet „tunne oma klienti“ – Eestis kasutusel ka lühendiga TOK (edaspidi ka tunne oma klienti või TOK) protsessiga ning vajavad tuge masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse loomiseks.

TOK rakendamine tähendab protsessi, mille käigus juriidilised isikud:
a) kontrollivad oma klientide ja äripartnerite isikusamasust ja
b) hindavad nende sobivust ärisuhtega ning
c) selgitavad välja võimalike ebaseaduslike kavatsuste riski.

TOK protsessikäigus kohustatud isikud teostavad kliendi suhtes hoolsusmeetmeid, sealhulgas isiku, tegelike kasusaajate ja ärisuhte eesmärki ja olemust ning samuti riskitegureid, mis nõuavad kliendisuhtes tugevdatud hoolsusmeetmete kasutamist näiteks riikliku taustaga isiku kontrollimisel, samuti võetakse eri juhtudel kasutusele eri sanktsioone, et järgida rahapesuvastaseid ning terrorismivastase võitlusega seonduvaid seaduseid ja regulatsioone (vt
reaalajamajanduse kodulehte). Selle prototüübi väljatöötamise eesmärk on leida, kõrvaldada ja võidelda rahapesu, korruptsiooni ja terrorismi otsese või kaudse rahastamise vastu ning takistada ja piirata koostööd riikide või organisatsioonidega, mille suhtes kehtivad rahvusvahelised
sanktsioonid.

Praegu kontrollivad kohustatud isikud klientide ja äripartnerite andmeid igaüks omal moel.

Kuna ühesugune lähenemine ja standard puudub, siis:
a) ühtesid ja samu andmeid kogutakse üha uuesti ja uuesti,
b) palju andmeid kogutakse paberile ning
c) saadud andmed ei ole masinloetavad.

Riigil on olemas suurem osa TOK põhimõtte rakendamiseks vajalikke andmeid, kuid need pole juurdepääsetavad ega masinloetavana kättesaadavad. Masinloetavate andmete vastuvõtmise ja töötlemise võimekust toetav arendus aitaks parandada andmekvaliteeti ning vähendada ettevõtjate
halduskoormust.

Tehtavale arendusele esitatavad tingimused

Tehtav arendus peab olema teadus- ja arendustegevus, sisaldama reaalajamajanduse komponenti ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.

  • uudsus – teadus- ja arendusprojekti eeldatav tulemus on alati uus teadmine, mitte loodud uued või oluliselt täiustatud tooted või protsessid. Uudsuse hindamisel tuleb arvesse võtta konteksti ning olemasolevaid teadmisi. Juhul, kui tegevuse käigus saadud teadmised on vastava valdkonna või majandusharu jaoks uued, siis on tegemist teadus- ja arendustegevusega. Kopeerimine ja jäljendamine teadus- ja arendustegevuse alla ei kuulu, kuna sellisel viisil omandatud teadmistel puudub uudsuse komponent;
  • loomingulisus – teadus- ja arendustegevus peab põhinema algupärastel käsitlustel ja hüpoteesidel, mille abil täiendatakse seniseid teadmisi. Loomingulisuse tagamiseks on teadus- ja arendustegevuse lahutamatuks osaks inimesepoolne panus. Uute meetodite väljatöötamine üldiste ülesannete täitmiseks kuulub teadus- ja arendustegevuse määratluse alla (on loominguline), samas kui korralisi tegevusi teadus- ja arendustegevusteks ei loeta;
  • ettemääramatu tulemusega – teadus- ja arendustegevuse lõpptulemus on alati ettemääramatu, projekti alguses ei ole võimalik kindlaks määrata soovitud eesmärkide saavutamise kulu (sh raha- ja ajakulu) ega seda, kas eesmärke on üldse võimalik mingil määral saavutada
  • süstemaatilisus – teadus- ja arendustegevus põhineb süstemaatiliselt korraldatud ametlikul tegevusel. Teadus- ja arendusprojektil on kindlaks määratud finants- ja inimressursis, tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile ning nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse;
  • korratav või ülekantav – kuna teadus- ja arendustegevuse eesmärk on luua uusi teadmisi, ei saa uurimistöö tulemused jääda varjatuks. Teadus- ja arendusprojekti tegemise protsess ja tulemused peavad olema süstemaatiliselt dokumenteeritud, et tekiks võimalus uute teadmiste siirmiseks ja kasutuselevõtuks ning võimaldada teistel osapooltel uurimistöö tulemusi oma tegevustes korrata või kasutada. Ülekantavuse tõendamiseks on võimalik näiteks tulemused avaldada teaduskirjanduses või kasutada intellektuaalomandi kaitset.

Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL
Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside),
digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele
osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.

 

Eelnõustamine

  • Eelnõustamine on kohustuslik! Võtke ühendus (Kristiina Niilits; [email protected]; 7386 009)
  • Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust.

Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.

Arenda ise või osta teenust

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu

Kirjuta projektiplaan

Kirjutage projektiplaan, juhend SIIN.

Taotluse esitamine

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid (saavad kättesaadavaks septembris):

  • Taotlusvormi näidis
  • Projektiplaani vorm SIIN.
  • Eelarve vorm SIIN
  • Finantsprognooside vorm SIIN
  • Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
  • taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud) taotluse esitamise majandusaasta
  • bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
  • Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
  • Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

 

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.

Hindamiskreteeriumite alusel

50%
projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud taotleja kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust ning seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks piisavalt kuluefektiivsed

Hindamismetoodika

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.

Hindamiskreteeriumite alusel

Projekti elluviimine

Projekti elluviimine

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)

Aruandluse esitamine

Aruande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

Projekti teekond

Infotunni slaidid.

Kliendi tundmise andmevahetusteenuse all mõistetakse “Tunne oma klienti” (ehk TOK) protsessi rakendamist (inglise keeles tuntud kui Know Your Customer ehk KYC protseduur). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses § 2 on nimetatud kohustatud isikud, kes tegelevad igapäevatöös oma klientide andmetega, rakendades muu hulgas põhimõtet „tunne oma klienti“ – Eestis kasutusel ka lühendiga TOK (edaspidi ka tunne oma klienti või TOK) protsessiga ning vajavad tuge masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse loomiseks.

TOK rakendamine tähendab protsessi, mille käigus juriidilised isikud:
a) kontrollivad oma klientide ja äripartnerite isikusamasust ja
b) hindavad nende sobivust ärisuhtega ning
c) selgitavad välja võimalike ebaseaduslike kavatsuste riski.

TOK protsessikäigus kohustatud isikud teostavad kliendi suhtes hoolsusmeetmeid, sealhulgas isiku, tegelike kasusaajate ja ärisuhte eesmärki ja olemust ning samuti riskitegureid, mis nõuavad kliendisuhtes tugevdatud hoolsusmeetmete kasutamist näiteks riikliku taustaga isiku kontrollimisel, samuti võetakse eri juhtudel kasutusele eri sanktsioone, et järgida rahapesuvastaseid ning terrorismivastase võitlusega seonduvaid seaduseid ja regulatsioone (vt
reaalajamajanduse kodulehte). Selle prototüübi väljatöötamise eesmärk on leida, kõrvaldada ja võidelda rahapesu, korruptsiooni ja terrorismi otsese või kaudse rahastamise vastu ning takistada ja piirata koostööd riikide või organisatsioonidega, mille suhtes kehtivad rahvusvahelised
sanktsioonid.

Praegu kontrollivad kohustatud isikud klientide ja äripartnerite andmeid igaüks omal moel.

Kuna ühesugune lähenemine ja standard puudub, siis:
a) ühtesid ja samu andmeid kogutakse üha uuesti ja uuesti,
b) palju andmeid kogutakse paberile ning
c) saadud andmed ei ole masinloetavad.

Riigil on olemas suurem osa TOK põhimõtte rakendamiseks vajalikke andmeid, kuid need pole juurdepääsetavad ega masinloetavana kättesaadavad. Masinloetavate andmete vastuvõtmise ja töötlemise võimekust toetav arendus aitaks parandada andmekvaliteeti ning vähendada ettevõtjate
halduskoormust.

Tehtav arendus peab olema teadus- ja arendustegevus, sisaldama reaalajamajanduse komponenti ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.

  • uudsus – teadus- ja arendusprojekti eeldatav tulemus on alati uus teadmine, mitte loodud uued või oluliselt täiustatud tooted või protsessid. Uudsuse hindamisel tuleb arvesse võtta konteksti ning olemasolevaid teadmisi. Juhul, kui tegevuse käigus saadud teadmised on vastava valdkonna või majandusharu jaoks uued, siis on tegemist teadus- ja arendustegevusega. Kopeerimine ja jäljendamine teadus- ja arendustegevuse alla ei kuulu, kuna sellisel viisil omandatud teadmistel puudub uudsuse komponent;
  • loomingulisus – teadus- ja arendustegevus peab põhinema algupärastel käsitlustel ja hüpoteesidel, mille abil täiendatakse seniseid teadmisi. Loomingulisuse tagamiseks on teadus- ja arendustegevuse lahutamatuks osaks inimesepoolne panus. Uute meetodite väljatöötamine üldiste ülesannete täitmiseks kuulub teadus- ja arendustegevuse määratluse alla (on loominguline), samas kui korralisi tegevusi teadus- ja arendustegevusteks ei loeta;
  • ettemääramatu tulemusega – teadus- ja arendustegevuse lõpptulemus on alati ettemääramatu, projekti alguses ei ole võimalik kindlaks määrata soovitud eesmärkide saavutamise kulu (sh raha- ja ajakulu) ega seda, kas eesmärke on üldse võimalik mingil määral saavutada
  • süstemaatilisus – teadus- ja arendustegevus põhineb süstemaatiliselt korraldatud ametlikul tegevusel. Teadus- ja arendusprojektil on kindlaks määratud finants- ja inimressursis, tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile ning nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse;
  • korratav või ülekantav – kuna teadus- ja arendustegevuse eesmärk on luua uusi teadmisi, ei saa uurimistöö tulemused jääda varjatuks. Teadus- ja arendusprojekti tegemise protsess ja tulemused peavad olema süstemaatiliselt dokumenteeritud, et tekiks võimalus uute teadmiste siirmiseks ja kasutuselevõtuks ning võimaldada teistel osapooltel uurimistöö tulemusi oma tegevustes korrata või kasutada. Ülekantavuse tõendamiseks on võimalik näiteks tulemused avaldada teaduskirjanduses või kasutada intellektuaalomandi kaitset.

Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL
Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside),
digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele
osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.

 

  • Eelnõustamine on kohustuslik! Võtke ühendus (Kristiina Niilits; [email protected]; 7386 009)
  • Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust.

Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.

Arenda ise või osta teenust

  • Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
  • Mõtle läbi kulud.

Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:

  • töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:

  • ostetud teenuste kulud
  • litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
  • üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu

Kirjutage projektiplaan, juhend SIIN.

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid (saavad kättesaadavaks septembris):

  • Taotlusvormi näidis
  • Projektiplaani vorm SIIN.
  • Eelarve vorm SIIN
  • Finantsprognooside vorm SIIN
  • Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
  • taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud) taotluse esitamise majandusaasta
  • bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
  • Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
  • Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

 

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.

Hindamiskreteeriumite alusel

50%
projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud taotleja kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust ning seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks piisavalt kuluefektiivsed

Hindamismetoodika

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.

Hindamiskreteeriumite alusel

Projekti elluviimine

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)

Aruande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

Abiks taotlejale

Kristiina Niilits

[email protected]

Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.

Valige siseriiklike programmide logod.

Toetusest teavitamine

Määruse seletuskiri

 

Toetuse määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Kati Kusmin: peame arendama oma tooteid ja viima need laia maailma

Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest oli tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks.  Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt.  „Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand

Swedbank prognoosib selleks aastaks 0,5-protsendist majanduslangust

Kui tänavu tervikuna jääb Eesti majandus veel aastases võrdluses miinusesse, siis teisel poolaastal hakkab majandus inflatsiooni aeglustumise ja inimeste ostujõu suurenemise toel siiski kasvama, usub neljapäeval oma teise kvartali majandusprognoosi avaldanud Swedbank.  “Majanduse üldise kindlustunde halvenemine on peatunud ja see näitab esimesi märke paranemisest. Swedbanki prognoosi järgi väheneb Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) sel aastal püsivhindades 0,5 protsenti ja suureneb järgmisel aastal 2,8 protsenti,” teatas pank.  Swedbanki ökonomist Tõnu Mertsina rääkis pressikonverentsil, et kuna euroala inflatsioon läheneb järk-järgult Euroopa Keskpanga seatud kahe protsendi eesmärgile, peaks Euroopa Keskpank (ECB) alustama juunis intressimäärade langetamist ning langetama neid sel aastal neljal korral. Nii peaks

Digiteekaardi toetus on jälle avatud

Alates 18. märtsist on avatud jälle digitaliseerimise teekaardi toetus, mille kogueelarve on 5 miljonit eurot. Eesmärk on suurendada ettevõtete teadlikkust nende digitaliseerituse, automatiseerituse ja küberturvalisuse hetkeolukorrast ning luua koos tasuvusarvestusega investeerimisplaan. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul seisneb digitaliseerimise olulisus Eesti majandusse suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse loomises. „Enne digitaliseerimisega alustamist ja investeeringute tegemist on ettevõtjal oluline aga omada terviklikku ülevaadet oma võimalustest, ehk et millised on tema äri protsessid ja kõige sobivamad tehnoloogilised lahendused nende digitaliseerimiseks. Selle teadmise digitaliseerimise teekaart ettevõtjale ka annab.“ Teekaardi tehnoloogiliste lahenduste hulka kuuluvad näiteks ressursside planeerimise tarkvara ERP ja tootmise rakendussüsteem MES lahendused, raalprojekteerimise ja -tootmise (CAD/CAM) lahendused;

Ekspert: Eesti ettevõtted peaks kiirendama jõupingutusi digitaliseerimiseks
Ekspert: Eesti ettevõtted peaks kiirendama jõupingutusi digitaliseerimiseks

EASi ja KredExi ühendasutuse digitaliseerimise projektijuht Joel Järvik teeb ülevaate Eesti ettevõtete hetkeseisust digitaliseerimise valdkonnas ning annab nõu, millistel trendidel tasub silma peal hoida. Joel Järviku sõnul on Eesti tervikuna olnud aktiivne digitaliseerimise edendaja. „Eristume selgelt oma edukate e-riigi lahenduste poolest. Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed, kuid tihti paindlikud ja kiirelt kohanevad, mis on oluline eelis muutuvas ärikeskkonnas. Meie inimesed on heade digioskustega ja meil on tugev startup-kultuur,” rääkis ta. Kui avalike digiteenustega oleme Euroopas esirinnas, siis Eesti ettevõtted uutest tehnoloogiatest veel täit kasu eksperdi hinnangul ei realiseeri. „Hoolimata sellest, et meil mõned tehnoloogilises mõistes silmapaistvad tegijad, on meie väikeste

Riik toetab digitiigrile uute trikkide õpetamist 800 000 euroga

EASi ja KredExi ühendasutus rahastab kaheksat reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse projekti, mis teeb ettevõtetele riigiga suhtlemise lihtsamaks. Kokku sai rahastuse kaheksa projekti toetussummas üle 800 000 euro. Reaalajamajandus on digitaalne ökosüsteem, kus andmed erinevate lahenduste vahel liiguvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud masinloetavas ja standardses vormingus võimalikult automaatselt nii ettevõttesiseselt, ettevõtetevaheliselt kui ka suhtluses riigiga. „Andmepõhine aruandlus on üks aga äärmiselt oluline osa reaalajamajandusest ilma milleta ei ole võimalik saavutada aruandluskohustusega seonduvat vähem bürokraatlikku ettevõtluskeskkonda,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo.  EASi ja KredExi ühendasutuse toetuste osakonna juhi Monica Hankovi sõnul peavad ettevõtted riigile esitama erinevaid andmeid ja koostama aruandeid, mida saaks

Tagasi üles