Toetame reaalajamajanduse tervikprotsessi arendusi
Eesmärk on toetada reaalajamajanduse tervikprotsessi lahenduse arendus.
Taotlusvoor on avatud 23.09.2024 kell 9:00 kuni 08.11.2024 kell 16:00 (pikenes 1 nädala võrra!)
Infotunni 30.09.24 materjalid on SIIN.
Eelnõustamine on kohustuslik! Eelnõustamine jätkub.
Eelnõustamisele saab registreerida kuni 05.11.2024 kell 16.00 (selleks, et jõuaks eelnõustamised läbi viia ja sobivusel ka taotluse esitada).
Teised avatud reaalajamajanduse toetused:
Kliendi tundmise andmevahetusteenus prototüübi arendamise toetus
E-kviitungi prototüübi väljatöötamise toetus
Äritarkvara lahenduste toetus
Andmepõhise aruandluse prototüübi arendamise toetus
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule
- Toetust saab taotleda riigiabina (grupierandi määruse alusel) või vähese tähtsusega abina (VTA). Vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ületa jooksva ja kahe viimase majandusaasta jooksul saadud abi 300 000 eurot.
Mille jaoks toetust saab?
Toetame innovatsiooniarendusena reaalajamajanduse tervikprotsesside väljatöötamist, mis vastab järgmistele tingimustele:
- sisaldab reaalajamajanduse lahenduste tervikprotsessi andmete tekkimisest, standardiseerimisest kuni nende taaskasutamiseni
- hõlmab vähemalt kolme erinevat reaalajamajanduse lahendust
- partnerina on arendusse kaasatud vähemalt üks reaalajamajanduse lahenduse tervikprotsessi arenduse osaline
- on kasutajamugav eri kasutajarühmadele ja tagatud on lahenduse kasutusvõimalus erinevates infotehnoloogilistes vahendites
- pakub lisaväärtust, andes võimaluse luua uusi teenuseid
- tegevus peab toetama e-arvete laialdasemat kasutuselevõttu;
- peab sisaldama lahendust, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse, et maandada turvalisusega seotud riskid.
Mis ettevõttes muutub?
tervikprotsesside arendamine
reaalajamajanduse lahendused pakuvad lisaväärtust
e-arve laialdasem kasutuselevõtt
Mis on reaalajamajanduse tervikprotsess?
Reaalajamajanduses on võimalikud mitmesugused andmevahetuse tarneahelad, mis moodustavad ühe tervikprotsessi.
Neil kõigil on kolm ühist osa:
1) standardiseeritud ja kvaliteetsed ettevõtlusandmed luuakse ettevõtjas (näiteks e-arved, e-tellimused, digitaalne tootepass, transpordidokumendid);
2) ettevõtja jagab oma andmeid äriprotsessi käigus küberturvaliselt, privaatselt ja koostalitusvõimeliselt, näiteks esitab riigile aruandeid, sh kestlikkuse aruandeid;
3) pärast kvaliteetsete ja standardiseeritud ettevõtlusandmete jagamist on neid andmeid võimalik väärindada, st pakkuda samale ettevõtjale tagasi lisaväärtust jagatud andmeid taaskasutades või luues uusi teenuseid, et ettevõtja saaks teha andmetele tuginevaid äriotsuseid.
Andmetarneahel koosneb tavapäraselt mitmest lülist ja andmete vahetamise käigus lisandub algsele tehinguinfole uusi andmeid. Näiteks andmed tooraine kohta, tööjõukulu andmed, laoseisu andmed, tellimuse andmed, saatelehe ja transpordi andmed, müügiandmed, jäätmete andmed jms,
mis kõik annavad kvaliteetsel kujul lähteandmed aruandlusandmete koondamiseks. Lisandub andmeid ka muude kulude kohta, näiteks ladustamise kulude andmed, kvaliteediandmed jms.
Et vähendada ettevõtja halduskoormust ja tagada ettevõtte senisest tulemuslikum juhtimine, on oluline standardiseerida ettevõtlusandmed andmetarneahela igas lülis ning jälgida andmetarneahela protsesse – nende jälgimine on võtmetähtsusega, sest võimaldab läbipaistvalt ja
ühistel alustel seada asjakohased mõõdikud.
Tervikliku andmetarneahela andmeid omakorda aga on võimalik kasutada selleks, et töötada välja uusi teenuseid või ettevõttesiseseid uuenduslikke protsesse ja süsteeme.
Tehtavale arendusele esitatavad tingimused
Tehtav arendus peab olema innovaatiline, sisaldama reaalajamajanduse komponente ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.
Innovatsiooni defineeritakse Oslo käsiraamatu kohaselt kui uut või oluliselt täiustatud toodet/teenust või protsessi või nende kombinatsiooni, mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest või protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele või tehtud kasutajale kättesaadavaks. Toote/teenuse innovatsioon hõlmab olulisi muudatusi toote/teenuse disainis, komponentides, tingimustes, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes. TAI juhendi kohaselt iseloomustavad innovatsiooni neli dimensiooni: teadmine, uudsus, rakendamine ning väärtuse loomine.
- teadmine (ingl knowledge) – innovatsioon põhineb teadmistepõhisel tegevusel, olemasoleva või uue, sh teadus- ja arendustegevuse tulemusel saadava teadmise rakendamisel;
- uudsus (ingl novelty) – innovatsiooni tulemuseks on uus või oluliselt täiustatud toode/teenus või protsess, võrreldes seni kasutusel olevaga. Uudsus võib väljendada nii tehnilises lahenduses kui ka kasutaja subjektiivses tunnetuses, sh kasutajakogemuses;
- rakendamine (ingl implementing) – innovatsiooniks saab nimetada ainult selliseid tooteid/teenuseid või protsesse, mis on kasutusele võetud või kasutajale kättesaadavaks tehtud. Rakendamine eristab innovatsiooni teistest tegevustest, sh uute ideede
genereerimisest, prototüüpimisest või leiutistest; - väärtuse loomine (ingl value creation) – innovatsiooni kaudne eesmärk on alati väärtuse loomine (väärtuse säilitamine või kasvatamine), mis toob kasu innovatsiooni rakendavale asutusele, kogukonnale või indiviidile. Väärtuse säilitamine ja kasvatamine ei ole tagatud, sest innovatsiooni väljundid on ebakindlad ja ebaühtlased.
Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks:
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside), digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.
Eelnõustamine
- Eelnõustamine on kohustuslik! Registreerige palun antud veebilehe üleval osas.
- Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks oleks hea esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust. Kui projektiplaani ei ole veel, siis registreerige eelnõustamisele ikka, räägime eelnõustamisel teemad läbi.
Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.
Arenda ise või osta teenust
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu
Kirjuta projektiplaan
Kirjutage projektiplaan, juhend SIIN
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid (saavad kättesaadavaks varsti):
- Taotlusvormi näidis
- Projektiplaani vorm SIIN.
- Eelarve vorm SIIN
- Finantsprognooside vorm SIIN
- Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
- Partneri info vorm SIIN
- Partnerlepingu vorm SIIN
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud) taotluse esitamise majandusaasta
- bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.
Hindamiskreteeriumite alusel
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Aruandluse esitamine
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Projekti teekond
Reaalajamajanduses on võimalikud mitmesugused andmevahetuse tarneahelad, mis moodustavad ühe tervikprotsessi.
Neil kõigil on kolm ühist osa:
1) standardiseeritud ja kvaliteetsed ettevõtlusandmed luuakse ettevõtjas (näiteks e-arved, e-tellimused, digitaalne tootepass, transpordidokumendid);
2) ettevõtja jagab oma andmeid äriprotsessi käigus küberturvaliselt, privaatselt ja koostalitusvõimeliselt, näiteks esitab riigile aruandeid, sh kestlikkuse aruandeid;
3) pärast kvaliteetsete ja standardiseeritud ettevõtlusandmete jagamist on neid andmeid võimalik väärindada, st pakkuda samale ettevõtjale tagasi lisaväärtust jagatud andmeid taaskasutades või luues uusi teenuseid, et ettevõtja saaks teha andmetele tuginevaid äriotsuseid.
Andmetarneahel koosneb tavapäraselt mitmest lülist ja andmete vahetamise käigus lisandub algsele tehinguinfole uusi andmeid. Näiteks andmed tooraine kohta, tööjõukulu andmed, laoseisu andmed, tellimuse andmed, saatelehe ja transpordi andmed, müügiandmed, jäätmete andmed jms,
mis kõik annavad kvaliteetsel kujul lähteandmed aruandlusandmete koondamiseks. Lisandub andmeid ka muude kulude kohta, näiteks ladustamise kulude andmed, kvaliteediandmed jms.
Et vähendada ettevõtja halduskoormust ja tagada ettevõtte senisest tulemuslikum juhtimine, on oluline standardiseerida ettevõtlusandmed andmetarneahela igas lülis ning jälgida andmetarneahela protsesse – nende jälgimine on võtmetähtsusega, sest võimaldab läbipaistvalt ja
ühistel alustel seada asjakohased mõõdikud.
Tervikliku andmetarneahela andmeid omakorda aga on võimalik kasutada selleks, et töötada välja uusi teenuseid või ettevõttesiseseid uuenduslikke protsesse ja süsteeme.
Tehtav arendus peab olema innovaatiline, sisaldama reaalajamajanduse komponente ja toetama e-arve laialdasemat kasutuselevõttu.
Innovatsiooni defineeritakse Oslo käsiraamatu kohaselt kui uut või oluliselt täiustatud toodet/teenust või protsessi või nende kombinatsiooni, mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest või protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele või tehtud kasutajale kättesaadavaks. Toote/teenuse innovatsioon hõlmab olulisi muudatusi toote/teenuse disainis, komponentides, tingimustes, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes. TAI juhendi kohaselt iseloomustavad innovatsiooni neli dimensiooni: teadmine, uudsus, rakendamine ning väärtuse loomine.
- teadmine (ingl knowledge) – innovatsioon põhineb teadmistepõhisel tegevusel, olemasoleva või uue, sh teadus- ja arendustegevuse tulemusel saadava teadmise rakendamisel;
- uudsus (ingl novelty) – innovatsiooni tulemuseks on uus või oluliselt täiustatud toode/teenus või protsess, võrreldes seni kasutusel olevaga. Uudsus võib väljendada nii tehnilises lahenduses kui ka kasutaja subjektiivses tunnetuses, sh kasutajakogemuses;
- rakendamine (ingl implementing) – innovatsiooniks saab nimetada ainult selliseid tooteid/teenuseid või protsesse, mis on kasutusele võetud või kasutajale kättesaadavaks tehtud. Rakendamine eristab innovatsiooni teistest tegevustest, sh uute ideede
genereerimisest, prototüüpimisest või leiutistest; - väärtuse loomine (ingl value creation) – innovatsiooni kaudne eesmärk on alati väärtuse loomine (väärtuse säilitamine või kasvatamine), mis toob kasu innovatsiooni rakendavale asutusele, kogukonnale või indiviidile. Väärtuse säilitamine ja kasvatamine ei ole tagatud, sest innovatsiooni väljundid on ebakindlad ja ebaühtlased.
Reaalajamajanduse lahendused on tehnoloogilised lahendused, millel on võimekus standardiseeritud, struktureeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt, kas reaalajas või ajakohaselt vahetada. Reaalajamajanduse lahendused on näiteks:
a) e-arved,
b) e-kviitungid,
c) andmepõhised aruanded (sh kestlikkuse aruandlus ja eelistatult XBRL GL (XBRL Global Ledger Taxonomy Framework) andmevahetusstandardi kasutamine),
d) e-veoselehed,
e) standardiseeritud toote ja teenuse digitaalsete koodide (digitaalsete tootepasside), digiinformatsiooni ja digitaalsete kataloogide kasutuselevõtt,
f) reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele ning
g) masinloetavate andmete vastuvõtuvõimekuse lahendused.
- Eelnõustamine on kohustuslik! Registreerige palun antud veebilehe üleval osas.
- Eelnõustamise sisukaks läbiviimiseks oleks hea esitada eeltäidetud projektiplaan, mis sisaldab eelkaardistust. Kui projektiplaani ei ole veel, siis registreerige eelnõustamisele ikka, räägime eelnõustamisel teemad läbi.
Projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahendusstsenaariumide kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust, projekti eelarvet koos kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti rahastamise kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal ning riskianalüüsi koos olulisemate riskide ja nende maandamise tegevustega.
Arenda ise või osta teenust
- Leidke endale parim lahendus, kas teete arendustegevused ise, ostad teenusepakkujalt teenust või kombinatsioon kahest eelnevast.
- Mõtle läbi kulud.
Enda ettevõtte meeskonnaga arendused ise tehes, saate projekti panna järgmised kulud:
- töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
Teenusepakkujaid kasutades, saate projekti panna järgmised kulud:
- ostetud teenuste kulud
- litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud
- üksnes projekti tarbeks ostetud nõustamisteenuste kulu
Kirjutage projektiplaan, juhend SIIN
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid (saavad kättesaadavaks varsti):
- Taotlusvormi näidis
- Projektiplaani vorm SIIN.
- Eelarve vorm SIIN
- Finantsprognooside vorm SIIN
- Hankeplaan (juhul kui taotleja/partne on riigihankekohuslane) SIIN
- Partneri info vorm SIIN
- Partnerlepingu vorm SIIN
- taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne (juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel saabunud) taotluse esitamise majandusaasta
- bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 40 tööpäeva.
Hindamiskreteeriumite alusel
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, siis toetust välja ei maksta.
Abiks taotlejale
Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.
Valige siseriiklike programmide logod.
Toetuse määrus
Käibemaksulaekumise parandamiseks esitas rahandusministeerium ettepanekud kaotada tehingute deklareerimisel 1000 euro piirmäär ja muuta e-arved kohustuslikuks. See parandaks ettevõtluskeskkonda ja vähendaks nii ettevõtjate kui maksuhalduri halduskoormust. Kui käibemaksudeklaratsioonile tehti 2014. aastal lisavorm detailsemaks arvete deklareerimiseks, siis kasvatas see maksulaekumist üle 100 miljoni euro. 1000-eurose piirmäära kaotamine on järgmine samm, et saada selge pilt tehingumahtude kohta ja takistada ebaausat konkurentsi. Praeguste võimaluste juures saavad ettevõtjad deklareerimiseks kasutada automaatseid lahendusi. „Arvete deklareerimise süsteem toob aastas eelarvesse üheksakohalise summa ebaausat konkurentsi vähendades. Tehingute 1000-eurone alammäär oli süsteemi kehtestamisel kompromiss süsteemi kriitikutega, kuid kaalukaid põhjendusi kõigi tehingute hõlmamise vastu enam ei ole,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Möödunud aasta tõi Eesti tehnoloogiaettevõttele Nortal märkimisväärset edu ja rahvusvahelist tunnustust. Majanduslangusest hoolimata kasvas ettevõtte müügitulu 224 miljoni euroni, millest 196 miljonit tuli ekspordist. Mis peitub edu taga ja millisena näeb äsja Ettevõtluse auhinna konkursil aasta eksportööri tiitli saanud Nortal tulevikku, selgitab Nortal Eesti juht Ats Albre. “See, et oleme olnud võimelised kasvama keerulises majanduskeskkonnas, on suur tunnustus meie tiimile,” ütleb Albre. Nortali kasvustrateegia on olnud tema sõnul mitmekihiline: osa kasvust on tulnud ettevõtete ostmise kaudu, kuid suur osa edust on saavutatud ka orgaanilise laienemisega. 2023. aastal ostis Nortal rahvusvahelise tarkvaraarendaja Questers, mis liideti tütarettevõtte Pwrteams alla, ja hiljuti ka
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta tööstuse digitaliseerija nominendid astusid äri muutvaid samme olude sunnil, kuid nopivad nüüd automatiseerimise vilju. Digisammud aitavad lahendada töötajate puudust ja kasvatada tootlikkust. Esimene nominent Mistra-Autex teenib 90% käibest autodele interjöörimaterjalide tootmisega ja nende tooteid leiab nii pakiruumist kui ka salongist, alates Volvodest ja lõpetades Mercedese ning Porschega. Ülejäänud üheksa protsenti käibest moodustab üks välismaine vaikusekabiinide tootja ja viimase ühe protsendi seas on näiteks vaibad, mille peal viimastel kahtedel suveolümpiamängudel on medaleid püüdnud sportvõimlejad. „Vaip meie poolt, viimistlus ühe Soome ettevõtte poolt. See on imepisike osa meie ärist, aga selline ohoo-osa,“ räägib Mistra-Autexi omanik Priit Tamm. Mistra-Autex
Plaat Detail OÜ, spetsialiseerunud lamineeritud mööblikomponentide tootmisele, seisab silmitsi paljudele tootmisettevõtetele tuttavate väljakutsetega: keerulised protsessid, käsitsi haldus ja aegunud tööviisid. Kui ettevõte otsustas liituda EIS-i digitaliseerimise meistriklassiga, oli nende eesmärgiks leida lahendus eritootmise planeerimise ja tootmisinfo kättesaadavuse probleemidele. Kuid selle asemel, et keskenduda ainult konkreetsele tootmisprobleemile, avanes meistriklassis võimalus kaardistada ja uuendada kogu ettevõtte töökorraldus. Ettevõtte finants- ja arendusjuhi Annika Valksaare sõnul oli toona tootmine valdavalt paberil. Töökäsud liikusid mööda tootmisüksuseid käsitsi, mis tekitas infotõrkeid ja ebamugavusi. Kuigi ettevõte oli juba loonud mobiilirakenduse tööajaarvestuseks, oli selge, et paberipõhine tootmisjuhtimine ei suutnud enam toetada Plaat Detaili kasvuambitsioone. Ettevõte vajas kaasaegset ERP
Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest oli tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks. Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt. „Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand