Ettevõtja varustuskindluse toetus
Toetame energiakriisist tingitud varustushäirete ennetamist
Toetust saab kasutada Ukraina sõjaga kaasnenud energiakriisist tingitud võimalike varustushäirete ennetamiseks uuele energiaallikale üleminekul ja varustuskindluse tagamiseks tehtavateks investeeringuteks.
Toetust rahastatakse Euroopa Liidu taasterahastu “NextGenerationEU” vahenditest.
Seoses meetme eelarve täitumisega sulgesime taotluste vastuvõtu 12.05.2025 kell 16:00.
Menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras kuni eelarve ammendumiseni.
14.02.2025 jõustunud toetuse määruse muudatusega muutusid toetuse tingimused soodsamaks: toetuse osakaal on soodsam, lisandus täiendav abi liik ning projekte on võimalik ellu viia kuni 31.03.2026.
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Toetust saab taotleda Eestis registreeritud äriühing
- Ettevõtja taotlusele eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt on taotleja põhitegevusalal vähemalt 100 000 eurot
- Sektorid, mille ettevõtted toetust taotleda ei saa
Mille jaoks toetust saab
- energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku salvestusseadme ostmine
- energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamine
- tõhusa kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamine ning seadmete soetamine koos liitumistasuga
- ehitusprojekti eelprojekti koostamiseks
- elektrifitseerimiseks
- tegevused, milleks toetust ei saa kasutada
Toetatav investeeringuobjekt peab asuma Eestis.
Kõik projekti tegevused peavad olema seotud meetme eesmärgiga, milleks on fossiilkütustelt üleminek taastuvenergia allikatele suurendades seeläbi ettevõtja varustuskindlust.
Toetuse osakaal
Toetuse osakaal sõltub ettevõtte asukohast, suurusest, toetuse abil tehtavast tegevusest ja abi liigist:
Mis minu ettevõttes muutub?
Energia varustuskindlus suureneb
Uus lisanduv energiaallikas
Võimalikud eneriga varustushäired ennetatud
Taotluse ettevalmistamine
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Taotlusvormi näidis (sisaldab taotluse täitmise juhiseid)
Valmista ette taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:
Hankeplaan riigihankekohuslasest taotleja puhul
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusele tuleb lisada veel:
- Kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss
- Leping kaugkütte pakkujaga kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
- Kaugküttevõrgu tõend kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
- Omandiõigust tõendavad dokumendid kui omandiõigus ei ole kinnistusraamatu kohaselt taotleja kasuks
- Projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused kui toetust taotletakse ehitustöödeks
- Ehitusprojekt (mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile) kui toetust taotletakse ehitustöödeks
Taotluse esitamine
NB! Toetuse taotlemine on lõppenud.
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas:
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
Taotluse valikukriteeriumid:
Projekti elluviimine
Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Kui teenuse või asja eeldatav maksumus on käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, tuleb võtta vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt.
Aruandlus
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!
Projekti etapid
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Taotlusvormi näidis (sisaldab taotluse täitmise juhiseid)
Valmista ette taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:
Hankeplaan riigihankekohuslasest taotleja puhul
Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotlusele tuleb lisada veel:
- Kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss
- Leping kaugkütte pakkujaga kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
- Kaugküttevõrgu tõend kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
- Omandiõigust tõendavad dokumendid kui omandiõigus ei ole kinnistusraamatu kohaselt taotleja kasuks
- Projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused kui toetust taotletakse ehitustöödeks
- Ehitusprojekt (mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile) kui toetust taotletakse ehitustöödeks
NB! Toetuse taotlemine on lõppenud.
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas:
Taotluse hindamine
Taotluse valikukriteeriumid:
Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Kui teenuse või asja eeldatav maksumus on käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, tuleb võtta vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt.
Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!
Abiks taotlejale
Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.
Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU (RRF)
“ei kahjusta oluliselt” juhend
Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)
Toetusmeetme määruse seletuskiri
Hinnapakkumiste võtmise juhend
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“
Tänasest, 15. maist saavad kõik ettevõtted kandideerida Eesti suurimal ettevõtluskonkursil „Eesti parimad ettevõtted 2025“. Silmapaistvaid ettevõtteid saab iga Eesti inimene ka ise soovitada. Konkursi eesmärk on tunnustada kõrge lennuga Eesti ettevõtteid ja tõsta esile ettevõtlikkust. Kandideerida ja ettevõtteid soovitada saab 6. juulini, võitjad kuulutatakse välja 1. novembril toimuval auhinnagalal.Ettevõtluskonkurss liidab endas kahte konkurssi: Konkurss „Ettevõtluse auhind“ toimub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu eestvedamisel. Parimad ettevõtted selgitatakse välja seitsmes kategoorias: aasta eksportöör, aasta tööstuse digitaliseerija, aasta innovaator, aasta välisinvestor, aasta pereettevõte, aasta turismiedendaja, aasta kestlikkuse edendaja. „Ettevõtluse auhinna raames tunnustame tipptegijaid valdkondades, mis tõstavad Eesti konkurentsivõimet ning mille kaudu
Siim Kinnas, EISi tehnoloogiasiirde arendusjuht Tekst ilmus Postimehe arvamusrubriigis 28.04.2025 Kallimaks kui kullakoormaid tuleb tarkust tunnistada, ütleb eesti vanasõna. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, on see tänapäeval veel rohkem tõsi kui toona, mil see mõte välja käidi. Infoajastul on väärtuslikuks osutunud mitte ainult tarkus ise, vaid ka näiteks need andmed ja teadmised, mida selle tarkuseni jõudmiseks koguti ning kuidas seda ettevõtluses, ühiskonnas, valitsemises jne kasulikult kasutusele võtta. Maailma intellektuaalomandiorganisatsiooni WIPO hinnangu (2017) kohaselt loovad intellektuaalomand ja muu immateriaalne vara väärtusahelates toodetavatele ja kaubeldavatele toodetele keskmiselt kaks korda rohkem väärtust kui materiaalne kapital. Nii ei olegi ime, et investeerimispank
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) kutsub ettevõtteid kandideerima järgmisesse tippinnovaatorite programmi, mis aitab viia innovatsioonijuhtimise uuele tasemele. Tegemist on 8-kuulise arenguprogrammiga, mille käigus töötavad osalejad rahvusvaheliste tippkoolitajate ja kogenud mentorite toel välja oma ettevõtte innovatsioonistrateegia. „Muutuv maailm nõuab rohkem kui kohanemist – vaja on visiooni, strateegiat ja loovust. Tippinnovaatorite programm on loodud ambitsioonikatele ettevõtetele, kes tahavad oma äripotentsiaali täielikult avada ning viia ellu läbimõeldud ja strateegilist innovatsiooni. Tegemist ei ole lihtsalt koolitusega – see on arenguhüpe,“ sõnas EISi innovatsiooniteenuste ja iduettevõtluse valdkonna juht Eve Peeterson. EISi tippinnovaatorite programmi aitavad läbi viia koolitus- ja arendusettevõte BDA Consulting ja teadus- ja ärilinnak
Eesti eksport on taas kasvukursil. Et seda kasvu veelgi tagant tõugata saavad Tallinnas järgmisel nädalal kokku Eesti majanduses oluliste sektorite tipptegijad üle maailma. Esmakordselt toimub Eestis rahvusvaheline ekspordikonverents Smart North Summit, kuhu kutsume ka sind, hea ettevõtja. Smart North Summit’i mõte on tutvustada maailma mõjukatele ettevõtetele ja otsustajatele Eestit: meie julgust, innovatsiooni ja usaldusväärsust. Teisalt aga tuua Eesti ettevõtetele maailm füüsiselt koju kätte, sest Eestis saavad kokku kolme kriitilise olulisusega sektori, roheenergeetika, kaitsetööstuse ning IKT eksperdid ja otsustajad Euroopast ja USA-st Lähis-Ida, Aafrika ja Aasiani välja. Oma kogemust tulevad jagama ning uusi partnerlussuhteid looma juhid ettevõtetest Marubeni Corporation (Jaapan), Sinai
29.-30. aprillil kohtusid Tallinnas Euroopa ekspordiagentuuride esindajad, et kahepäevase sündmuse käigus jagada omavahel parimaid praktikaid riiklike eksporditeenuste arendamiseks ja pakkumiseks, ekspordi kasvatamiseks ning rahvusvahelise koostöö edendamiseks. Tänavust kohtumist, mis oli arvult juba 92., korraldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). Sündmus on EISi ekspordi osakonna lähiturgude regiooni juhi ja tänavuse kohtumise ühe eestvedaja Tiina Tuisu sõnul võimalus rahvusvaheliselt kogemusi, töövõite ja ka ebaõnnestumisi jagada ning seeläbi üksteiselt õppida. “Otsest igapäevast koostööd me küll organisatsioonidena ei tee, aga oleme välisriikide kolleegidega suhtluses täheldanud, et rõõmud ja mured on meil suhteliselt sarnased,” toonitas Tiina Tuisk. Kuidas tagada eksporditeenuste asjakohasus ja tulemuslikkus võimekate eksportööride