Vaata peasisu Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU (RRF) (EST)

Ettevõtja varustuskindluse toetus

Toetame energiakriisist tingitud varustushäirete ennetamist

Toetust saab kasutada Ukraina sõjaga kaasnenud energiakriisist tingitud võimalike varustushäirete ennetamiseks uuele energiaallikale üleminekul ja varustuskindluse tagamiseks tehtavateks investeeringuteks.

Toetuse taotlemine on jooksev.

Toetust on võimalik taotleda vähese tähtsusega abina

Toetust rahastatakse Euroopa Liidu taasterahastu “NextGenerationEU” vahenditest.

Nimi
Ettevõtja varustuskindluse toetus
Suurim toetus
Kuni 300 000 mikro- ja väikeettevõttele, kuni 500 000 keskmise suurusega ja suurettevõttele
Omafinantseering
50-80%
Kogu toetussumma
20 000 000
Staatus
Avatud
Esita taotlus

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, kellel on majandustegevus vähemalt 1. jaanuarist 2021
  • Ettevõtja taotluse eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt on taotleja põhitegevusalal vähemalt 100 000 eurot
  • Sektorid, mille ettevõtted toetust taotleda ei saa

Mis minu ettevõttes muutub?

Energia varustuskindlus suureneb

Uus lisanduv energiaallikas

Võimalikud eneriga varustushäired ennetatud

Taotluse ettevalmistamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Taotlusvormi näidis  (sisaldab taotluse täitmise juhiseid)

Valmista ette taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:

Detailne eelarve

Hankeplaan riigihankekohuslasest taotleja puhul

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss
  • Leping kaugkütte pakkujaga kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
  • Kaugküttevõrgu tõend kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
  • Omandiõigust tõendavad dokumendid kui omandiõigus ei ole kinnistusraamatu kohaselt taotleja kasuks
  • Projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused kui toetust taotletakse ehitustöödeks
  • Ehitusprojekt (mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile) kui toetust taotletakse ehitustöödeks

Taotluse esitamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

ESITA TAOTLUS

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

Taotluse valikukriteeriumid:

30%
Projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi saavutamisele
40%
Taotleja võimekus projekti tegevuste elluviimiseks
30%
Projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus

Hindamise juhend

Projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Aruandlus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​​toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Projekti etapid

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Taotlusvormi näidis  (sisaldab taotluse täitmise juhiseid)

Valmista ette taotluse lisadokumendid eelnevalt ette:

Detailne eelarve

Hankeplaan riigihankekohuslasest taotleja puhul

Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)

Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss
  • Leping kaugkütte pakkujaga kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
  • Kaugküttevõrgu tõend kui toetust taotletakse kaugküttevõrguga liitumiseks
  • Omandiõigust tõendavad dokumendid kui omandiõigus ei ole kinnistusraamatu kohaselt taotleja kasuks
  • Projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused kui toetust taotletakse ehitustöödeks
  • Ehitusprojekt (mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile) kui toetust taotletakse ehitustöödeks

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas:

ESITA TAOTLUS

Taotluse hindamine

Taotluse valikukriteeriumid:

30%
Projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi saavutamisele
40%
Taotleja võimekus projekti tegevuste elluviimiseks
30%
Projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus

Hindamise juhend

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on sul ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​​toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Abiks taotlejale

Klienditeenindus

+372 627 9700

klienditeenindus@​eis.​ee

“ei kahjusta oluliselt” juhend

Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus.  „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.

Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal

Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)

Toetusmeetme määruse seletuskiri

Hinnapakkumiste võtmise juhend

 

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Fotod: Eesti meretööstus otsib rahvusvaheliselt messilt uusi koostööpartnereid

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Anne Sulling ja Dordain lepingut allkirjastamas
EE10ESA ehk Eesti tähistab tänavu 10 aastat Euroopa Kosmoseagentuuri liikmena

Tänavu täitub 10 aastat Eesti saamisest Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmeks. Eesti kosmosetegevusi juhtiv Kosmosebüroo, mis kuulub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) koosseisu, plaanib väärikat tähtpäeva tähistada kogu 2025. aasta vältel mitmete ürituste ja tegevustega. 4. veebruaril 2015 allkirjastas väliskaubandus-​ ja ettevõtlusminister Anne Sulling Eurooopa Kosmoseagentuuriga liitumislepingu. Selle sündmuse tähistamiseks korraldab Kosmosebüroo Eesti kosmosekogukonnale 4. veebruaril kell 18.00 vastuvõtu Draamateatri 4. korruse Maalisaalis. Pidulike sõnavõttude järel ootab ühine etenduse „Solaris“ vaatamine. 6. veebruaril linastub Apollo kinos dokumentaalfilm „ESTCube-2.X: kümme aastat tähtedeni“, mis räägib kosmoseprojekti katsumusi täis teekonnast. 21. ja 22. mail toimub Eestis ESA finantskomitee kohtumine, mis toob Tallinnasse Euroopa Kosmoseagentuuri kõrged ametnikud ja eksperdid. 1. septembril

Eesti stend MATKA 2025 messil
Fotod: Eesti viis oma parimad pakkumised Põhjamaade suurimale reisimessile

16.–19. jaanuarini toimub Helsingis Põhjamaade suurim turismimess MATKA, kus Eesti ettevõtjad ja turismipiirkonnad tutvustavad soomlastele selle aasta põnevaid reisipakkumisi. Kui Tallinn on Soome külastajate arvu poolest kriiside eelse taseme juba saavutanud, siis selleks aastaks ootab Eesti turismisektor rohkem Soome külastajaid ka pealinnast väljapoole. “MATKA mess on aasta tähtsündmus, kus korraga kõige rohkem Eesti turismiettevõtjaid oma peamiste välisklientidega vahetult kokku puutub,” ütles EISi turismijuht Anneli Lepp. „Eestisse reisimine on paljudele soomlastele sama loomulik nagu oma maakodu külastamine. Eesti turismisektor teeb kõik, et soomlased tunneksid end siin koduselt, nagu hea naabri juures peabki,“ iseloomustas Anneli Lepp Soome turu olulisust ja lisas: „Reisimise

Tekstiilijäätmetest ehitusplaat
Eesti teeb maailmas revolutsiooni: kõik tekstiilijäätmed lähevad peagi taaskasutusse

Ida-Virumaale Sillamäe tööstusparki on rajamisel kahe jalgpalliväljaku suurune tööstusala, kus hakkavad tööle tehased, mis sorteerivad ja kasutavad ära kõik Eestis tekkivad rõiva- ja tekstiilijäätmed. Väärtuslikumat osa saab taaskasutada tekstiilikiuna, väheväärtuslikumast toota nii Eestis kui ka eksporditurgudel konkurentsivõimelisi ehitusmaterjale. Investeeringu suurus on ligikaudu 100 miljonit eurot, EIS toetab projekti Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest 39 miljoni euroga. Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on selline investeering väga oodatud, sest kõigis omavalitsustes peab nüüd olema korraldatud tekstiilijäätmete eraldi kogumine. „Tekstiilijäätmed on üks raskemini töödeldavaid jäätmeliike ning kogu Euroopa otsib praegu lahendusi, et neid suurtes kogustes väärindada. Saame olla uhked, et meie kohalikud ettevõtjad võtsid selle

Eesti ettevõtjad BAU messil
Eesti on Euroopa suurim puitmajade eksportija, astuda soovitakse järgmine samm

Sel nädalal osalevad 11 Eesti ettevõtet koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) Saksamaal Münchenis toimuval maailma juhtival ehitusvaldkonna messil BAU. BAU fookuses on arhitektuur, materjalid ja süsteemid. Messi külastab umbkaudu 200 000 inimest, kelle seas on nii arhitekte, insenere, müügimehi, tootjaid, edasimüüjaid, arendajaid, ostjaid kui investoreid. Eesti ühisstendil osalejate seas on mitmeid puiduga toimetavaid ettevõtteid. Kuigi Eesti on juba täna näiteks puitmajade eksportimises Euroopa esimene – ekspordikäive on ca pool miljardit eurot, mis on poole suurem maht meile järgnevatest Poolast ja Leedust, ning kogu Euroopa turust on Eesti käes ligi veerand – püütakse Saksamaal jalga ukse vahele saada veelgi laiemalt. “Tehaseline

Kaupade eksporti kasvatasid novembris kodumaised tooted

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta novembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3%, import jäi samale tasemele. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 166 miljonit eurot, mis on 53 miljoni võrra väiksem kui aasta varem. Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets selgitas, et novembris kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu 6%, samas kui reeksport vähenes 2%. „Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis kasvas novembris kahe protsendipunkti võrra ning moodustas sellest 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid,“ tõi Leppmets välja. Novembris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid

Tagasi üles