EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Fakt 1: SP500 indeksi, ehk maailma väärtuslikemate ettevõtete summaarsest väärtusest moodustab nende immateriaalne vara 90%. See tähendab, et vaid 10% nende väärtusest/varast on neil ettevõtetel betoonis, tehaste sisseseades, laoseisus, muus varas. Võrdluseks, statistikaameti andmetel moodusta immateriaalne vara Eesti ettevõtete bilanssidest kokku vaid umbes 6%.   Fakt 1: intellektuaalomandit ehk IO-d kaitsvate ettevõtete kasumlikkus ja lisandväärtus on 1,3-2 korda kõrgemad kui neil, kes seda ei tee1. IO-d kaitsvad iduettevõtted (eriti süvatehnoloogia idud) kaasavad rahastust kuni 10 korda kiiremini ja rohkem kui need, kellel kaitstud intellektuaalomandit ei ole2.  Fakt 2: ühe miljoni inimese kohta esitavad meie peamiste eeskuju-riikide (näit. Soome, Rootsi, Saksamaa jne)

Teekond kliimaneutraalsuseni pakub nii Eesti merendussektorile kui ka Tallinna Sadamale  võimalusi konkurentsieelise loomiseks, reisijate ja kaubamahu kasvuks ning uuteks ärivõimalusteks, kirjutab Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm arvamusartiklis. Eesti on osanud megatrende ära kasutada. Digiriigi arendusega suudeti luua suur konkurentsieelis, mille maine kestab siiani. Kliimaneutraalsuseni jõudmine loob Eestile ja merendussektorile uusi ärivõimalusi. Laevade tavapärane kasutusiga on ca 30-50 aastat olenevalt laevatüübist, dokkidest ja hooldustest. Tegemist on pika investeeringuga, mis tähendab, et tulenevalt keskkonnaalaste regulatsioonide survest tekib vajadus laevade ümberehitamiseks. Siinkohal on võimalus luua Eestisse laevade ümberehituse keskus ehk retrofit-hub, mis tooks Eesti riigile ja sektorile laiemalt otsest majanduskasu ja võimaldaks

Pildil ettevõtluse parimad 2023, foto Rene Riisalu Selgusid Ettevõtluse Auhinna konkursi auhinnakategooriate esikolmikud. 21 ettevõttel on võimalus saada oma kategooria parimaks ning seejärel võita tänavune aasta ettevõtte auhind. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu poolt korraldatud konkursi parimatele ettevõtetele antakse auhinnad üle 2. novembril toimuval auhinnagalal, mida kannab üle ETV.   Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursi žürii valis välja kolm parimat ettevõtet seitsmes kategoorias. Nende kategooriate võitjate ja Kaubandus-​Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli kolme võitja hulgast valitakse ühiselt välja ka aasta ettevõte.  Aasta tööstuse digitaliseerija – kategooria eesmärk on tunnustada Eesti ettevõtteid, kes on läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise saavutanud olulise protsessi- ja

EIS (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus) on juba mitmeid aastaid edendanud ringmajanduse põhimõtteid ja jätkusuutlikku ettevõtlust Eestis ning kogutud parkus pannakse töösse Tartus toimuval Zero Waste konverentsil. Konverentsil korraldatav EISi töötuba “Advantages of Innovative and Sustainable Business Models” keskendub jätkusuutlike ja ringmajandusel põhinevate ärimudelite tutvustamisele, pakkudes osalejatele väärtuslikke teadmisi ja praktilisi näiteid, kuidas uuenduslikke ja kestlikke ärimudeleid oma ettevõttes rakendada.  Konverents keskendub jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja nulljäätmete põhimõtete tutvustamisele ning toob kokku spetsialistid, ettevõtjad, teadlased ja poliitikakujundajad. Koos arutletakse, kuidas saavutada nulljäätmetele orienteeritud tulevik ja kuidas muuta olemasolevaid süsteeme keskkonnasõbralikumaks ja tõhusamaks. Konverentsi programm keskendub suures enamuses töötubadele, tekitades arutelusid, mõttevahetusi ja pakkudes

Saku Õlletehas on läbi oma toodete ning brändide tuntud pea igale eestimaalasele. Kuna kodumaine turg ei ole juba mõnda aega olnud kasvutrendis, on Saku Õlletehas läbi aastate märkimisväärselt panustanud ekspordile. Pärast peamise ekspordituru Venemaa ära kukkumist on ettevõte jõudsalt fokusseerunud uutele turgudele ning tänavu on uute ekspordiriikidena lisandunud Malta, Rumeenia ning 125-miljonilise elanikkonnaga Jaapan. Saku Õlletehase peamised eksporditurud on valdavalt Läänemere ümbruse riigid ja Euroopa suurriigid. Aastaid on Saku eksportinud oma tooteid Islandile, Saksamaale, Küprosele, Kreekasse, Hispaaniasse, Slovakkiasse, Araabia Ühendemiraatidesse ning kaugematesse riikidesse nagu Hiina ja Austraalia.  Õlletehase jaoks suurimad eksporditurud on Poola, Saksamaa, Hispaania, Soome ja Island.  Sel aastal