Uudised

Esmakordselt läbiviidud kaitsefookusega rakendusuuringute programmi (RUP) taotlusvoorust said riigi toetuse üheksa Eesti kaitsetööstuse ettevõtte projekti. Toetust kogumahus 3,7 miljonit eurot kasutatakse uuenduslike ja kõrge kaitseväärtusega toodete arendamiseks, mis on ka globaalselt konkurentsivõimelised. Arendusprojektide kogumaht on 6,43 miljonit eurot, millest Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) toetus moodustab 3,67 miljonit eurot. Projektid on erinevatest valdkondadest, kuid peamiselt seotud droonide kasutuse ja tõrjega. Samas arendatakse ka näiteks autonoomset navigeerimistehnoloogiat mehitamata maismaasõidukitele ja tehisintellekti sisaldavat küberkaitselahendust, mis võimaldab simuleerida ründeoperatsioone kontrollitud keskkonnas. Majandus ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on riigi prioriteet Eesti kaitsevõime suurendamine, mille lahutamatuks osaks on siinse kaitsetööstuse toetamine ja kiirem arendamine.

Eesti süvatehnoloogiaettevõtted sõlmisid esimesel poolaastal 13 investeerimistehingut kogumahuga 88,3 miljoni eurot, mida on üle poole Eesti idusektori kaasatud rahast. Valdkondadest on praegu erilise tähelepanu all kaitsetööstus. Startup Estonia andmetel tegutseb Eesti idusektoris 183 süvatehnoloogia ettevõtet ning nende käive kasvas tänavu esimesel poolaastal 190 miljoni euroni, mida on 11% võrra rohkem kui mullu samal ajal. Startup Estonia teadusmahuka iduettevõtluse projektijuht Mariann Proos tõi välja, et teadus- ja tehnoloogiamahukatest valdkondadest on praegu erilise tähelepanu all kaitsetööstus, kuid vähem tähtsad ei ole ka kosmose- ja energialahendused ning tervise- ja biotehnoloogiad. Samuti ei ole peatunud tehisintellekti arendamise hoog. “Eesti väiksuse tõttu on meie võimalused

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avas täna üliõpilaste insenerivaldkonna arendusprojektide toetuse uue vooru. Eesmärk on julgustada tudengeid koos ettevõtetega arendama uudseid tehnoloogilisi lahendusi. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul soodustavad tudengite ja ettevõtete koostööprojektid kõrge lisandväärtusega ettevõtluse arengut: „Inseneeriatudengeid toetades saame pakkuda tudengitele praktilist kogemust ning ettevõtted saavad omakorda juurdepääsu raamist väljas ideedele ja potentsiaalsetele tulevastele töötajatele. Tegu on juba neljanda toetusvooruga ja varasem kogemus näitab, et noorte inseneride ja ettevõtete koostöös sündivad lahendused võivad viia uute tehnoloogiate väljatöötamiseni, millest saab kasu nii tööstus kui ka ühiskond laiemalt.” EISi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul saavad toetusele kandideerida tudengite tiimid, kes

Reedel toimunud Tervisekogukonna Kärajatel allkirjastati kavatsuste kokkulepe, mis koondab riigi ja erasektori jõud, et tuua toimivad terviseteenused ja digilahendused kiiremini inimeste kasutusse.   Patsientide jaoks tähendab see sujuvamat raviteekonda ning rohkem tulemuspõhiseid ja kasutajasõbralikke digilahendusi. Tervishoius töötavad spetsialistid saavad juurde ennetust ja ravi toetavaid lahendusi, mis jätavad rohkem aega patsientidega tegelemiseks. Majanduse ja teaduse seisukohalt tähendab kokkulepe suuremat koostööd, rohkem rakendusuuringuid ja uute töökohtade tekkimist.  Kärajad tõid kokku avaliku ja erasektori osapooled, et arutada terviseinnovatsiooni tulevikku ja koostöövõimalusi. „Terviseinnovatsioonil on suur potentsiaal Eesti majanduse arengu kiirendamiseks läbi kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste ekspordi,“ rääkis oma ettekandes Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

Eesti kiibitehnoloogia kompetentsikeskus teeb järgmise sammu oma arengus, avades avalikkusele uue kogukonnalehe Kiip.ee, mis ühendab Eesti süvatehnoloogia ettevõtted, teadlased ja huvilised. Leht pakub platvormi, kuhu on jagatud valdkondlikud uudised, sündmused ning rahastusvõimalused, ning loob otsetee koostööks nii riiklike kui rahvusvaheliste partneritega, toetades seeläbi Eesti ettevõtete tugevamat positsioneerimist tehnoloogiamaastikul. „Kiibikeskus ei ole pelgalt projekt – see on kasvav ökosüsteem, mis toetab Eesti ettevõtteid nende kiipide arendusteekonnal. Meie eesmärk on pakkuda praktilist tuge ja luua koostöövõimalusi, mis viivad ideed reaalse tooteni,“ ütles Andres Mellik, kiibikeskuse programmijuht Metroserdi rakendusuuringute keskusest. Kiibikeskuse projektijuht Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses (EIS) ja TalTechi professor Jaan Raik lisas:

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute toetuste toel alustatakse uuenduslike ja kõrge lisandväärtusega globaalselt konkurentsivõimeliste toodete arendamisega. Rakendusuuringute programm (RUP) kuulutas välja kaheksanda taotlusvooru tulemused, mille põhjal said toetust 15 Eesti ettevõtet. Arendustööd alustatakse sel korral mahus enam kui 26 miljonit eurot, millest EISi toetus moodustab 16,1 miljonit. Projektid on väga erinevatest valdkondadest, alustades kütuseelementidest ja lõpetades haridustehnoloogiaga. Ühe ettevõttena sai toetust TBD Pharmatech, mille juhatuse liikme Andrus Tasa sõnul võimaldab toetus neil luua ravimiarenduses unikaalne platvorm. „Ravimiarenduse globaalne turumaht on meeletu ning loob Eesti ettevõtetele huvitavaid ärivõimalusi. Mitte ainult uute ravimite arendamiseks, vaid ka kõrgtehnoloogiliste teenuste osutamiseks ravimiarendajatele. Tänu