Eesti ettevõte Alunaut on tuntud kvaliteetsete alumiiniumpaatide tootjana, mille suurem osa toodangust liigub välisturgudele. Ettevõtte juht Mark Muru ütleb, et nende peamised eksporditurud on praegu Saksamaa, Holland ja Šveits, kuid huvi tuntakse ka teistest riikidest. „Aeg-ajalt annavad endast märku ka huvilised Rootsist ja Norrast,“ kirjeldab Muru. „Praegu hoiame kindlasti oma fookuse eelkõige Saksamaal, kuna seal on tekkinud võimalusi meie jaoks uutele turusegmentidele sisenemiseks.“ Messid andsid turulepääsu ja enesekindluse Muru sõnul sai ettevõte välisturgudele laienemiseks olulise tõuke Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) abil Eesti ühisstendiga rahvusvahelistel messidel osalemisest. „Hanseboot ja Boot messidel ühisstendil osalemise kaudu tekkis meile võimalus turule pääsemiseks ning

Eesti tööjõuturu rahvusvahelistumine ei ole enam trend — see on igapäev. Personalivaldkonna küsimus ei ole enam “Kas me oleme mitmekeelsed?”, vaid:  Kui hästi me suudame mitmekeelset meeskonda kaasata? Kuidas tagada, et kõik töötajad saaksid oma potentsiaali rakendada?  Praktilised kogemuslood Eesti ettevõtetest ja ühest ülikoolist näitavad selgelt, et meil on ühised väljakutsed ja üksteiselt õppides on meil võimalus need eriilmeliselt lahendada.  Enda kogemust jagasid Karl Storz, Fujitsu, Eesti Energia ja TalTechi personalijuhid 4. novembril toimunud PARE Harjumaa klubi sündmusel. Karl Storz Video Endoscopy Estonia    Karl Storz Video Endoscopy Estonia meeskonnas on tööl 13 erineva emakeelega töötajat.  Väljakutsed  Lahendusfookus  + tootmise koolitajad on ametikoht, mitte “kõrvalt juhendamine” + juhendid muutuvad visuaalsemaks + isetekkeline keelekümblus tootmises + kultuuriline teadlikkus on osa töökultuurist  Karl Storz Video Endoscopy Estonia on selge näide, et mitmekeelsus vajab süsteemsust – mitte juhust. Fujitsu Estonia   Fujitsu on Rahvusvaheline ettevõte, mis on Eestis tegutsenud alates 1991. aastast. ~300 töötajat, töökeeli praegu 6 (varasemalt 9).  Olenevalt osakonnast on vajalik vähemalt ühe järgneva keele oskus: eesti, inglise, soome, rootsi, norra, taani, (läti, leedu või saksa) keel.  Personalitiim täheldas, et ka individuaalsete tasuliste keelekursuste pakkumine ei tähenda, et inimesed keelt reaalselt kasutama hakkaks. Seetõttu loobuti laiapõhjalisest keeleõppesse investeerimisest.  Täna keskendutakse sellele, et: + töö- ja eraelu oleks tasakaalus + kaugtöö toimiks + kaasatus tekiks loomulikult + mitmekeelne töö ei muutuks “kohustuseks”  Eesti keelt kasutatakse peamiselt üritustel ja igapäevasuhtluses, tutvustused on sageli inglise keeles.  Fujitsu kogemus näitab, et keelelised valikud peavad lähtuma päris vajadusest, mitte heast soovist. Enefit (Eesti Energia)   Enefitis töötab 4726 töötajat ning mitmekeelsus mõjutab seal kõiki protsesse:  + koostööd -> eesmärk: tugevamad suhted, meeskond + protsesside kulgemise tempot -> töötaja on konkurentsivõimelisem + dokumendihaldust -> suurem kaasatus + siseveebi / info jagamist -> väiksem töötajate voolavus + koolitusi ja keeleõpet -> motivatsioon ka iseseisvalt õppida + ürituste korraldust -> positiivne mõju moraali/kultuuri 

President Alar Karis viibis möödunud nädalal Chicagos, et tutvustada Eesti tugevusi tehisintellekti, digilahenduste ja Atlandi-ülese koostöö valdkonnas. Koos Eesti tehnoloogiaettevõtetest koosneva äridelegatsiooniga kohtus ta ülikoolide ja ettevõtete esindajatega, et arutada tehisintellekti vastutustundlikku arendamist ja koostöövõimalusi Eesti ning USA vahel. Visiidi korraldasid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja Eesti Suursaatkond Washingtonis. Visiit toimus ajal, mil president Karis on korduvalt kutsunud demokraatlikke riike võtma juhtrolli tehisintellekti tuleviku kujundamisel. Ta on rõhutanud, et valitsused peaksid leidma viisi, kuidas suunata uut tehnoloogiat inimeste hüvanguks, ning eelistama digitaalse iseseisvuse asemel koostööd ja vastastikust sõltuvust. „Eesti tugevus seisneb meie võimes kiiresti uuendada, teha koostööd üle piiride ja

1. novembri õhtul tunnustati „Eesti parimad ettevõtted 2025“ auhinnagalal meie kõige silmapaistvamaid ettevõtteid. Aasta ettevõtte tiitliga pärjati inseneri- ja tootmisettevõte Tech Group, kes arendab ja toodab keerulisi ja kalleid tootmisliine, mida müüakse otse Euroopa auto-, kiibi- ja fotoonikatööstustele. „Oleme nutikate masinate loomise ettevõte ja meie valdkond on nii põnev, nagu inseneride kommipood,“ ütles galaõhtul Tech Groupi tegevjuht Martin Sutrop. „Meid viib edasi ära tegemise mentaliteet ja seda hindavad ka meie kliendid. Olen väga tänulik kõigile meie ettevõtte inimestele, samuti partnerite võrgustikule. Kutsun üles suurelt mõtlema ja leidma jätkuvalt võimalusi, kuidas asju ära teha, mitte õigustusi, miks neid ei saa teha.“

Eesti tehnoloogiaettevõte Bamboo Group OÜ sõlmis Dubais toimunud maailma suurimal tehnoloogiamessil GITEX Global 2025 kaks olulist koostöölepet, mis avavad ettevõttele uusi võimalusi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika turul. Need kokkulepped rõhutavad ühtlasi Eesti tehnoloogiaettevõtete kasvavat rolli rahvusvahelistes digitaliseerimisprojektides, kus hinnatakse innovatsiooni, paindlikkust ja kõrget tehnilist kompetentsi. Üks leping sõlmiti Dubai teede- ja transpordiametiga (RTA), et arendada välja digilahendusi mereühenduste teenuste moderniseerimiseks. Koostöö eesmärk on hinnata ja piloteerida tehnoloogiaid, mis muudavad veetranspordi kasutamise mugavamaks, lihtsustavad piletisüsteemi ning toetavad uue põlvkonna laevade rakendamist. Kohtumisele RTAga jõuti tänu Eesti ühisstendile, mida korraldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) koos välisministeeriumiga ning mida rahastati Euroopa Liidu taasterahastu

Eesti ettevõtjad tunnevad, et nende rahvusvahelist konkurentsivõimet pärsivad ebastabiilne maksukeskkond, ülereguleeritus ja liigne bürokraatia. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kohtumisel Eesti eksportivate ettevõtjatega arutati, mida peaks Eesti tegema teisiti, et ekspordis samm edasi astuda. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sügisene kohtumine paarikümne Eesti eksportiva ettevõtjatega tõi lavale ausa arutelu ettevõtete väljakutsetest ja võimalustest. Oma kogemusest rääkisid BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk, Nortali kaitsevaldkonna asepresident Marko Kaseleht, YOOKi tegevjuht Katre Kõvask ja EISis eksporti vedanud Eva-Kristiina Ponomarjov. Ettevõtjate sõnul vajab Eesti ekspordipoliitika selgemat fookust, pikaajalisemat plaani ja suuremat paindlikkust kiiresti muutuvas maailmas. Riik on täpselt sellised sihid omale ka seadnud. Maksud,