Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis kooskõlastusele ettepaneku suunata 23,8 miljonit eurot Eesti kaitsetööstuse toodete ja teenuste arenduseks. Toetusmeede aitab sektoril 2030. aastaks mitmekordistada ekspordimahtusid pakkudes kaasfinantseerimist kaitsetööstusettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse projektidele. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo hinnangul on sellised investeeringud olulised nii Eesti kaitsetööstuse arendamiseks ja kasvatamiseks kui ka kaitsevõime tugevdamiseks. Ministri sõnul on kaitsetööstus järjest olulisem innovatsiooni ja majanduskasvu edendaja. „Innovatsioon ja uute toodete arendamine on möödapääsmatud kaitsevõime tõstmisel. Tootearenduse toetus on üks osa riigi väärtuspakkumisest kaitsetööstusele, mille eesmärgiks on sektori ekspordimahu ja tulude märkimisväärne suurendamine aastaks 2030. See omakorda loob kõrge lisandväärtusega töökohti ning aitab kaasa teiste majandussektorite kasvule,

„Olen turundajana töötanud kahes täiesti erinevas maailmas. Ühes neist olid globaalsed brändid, mille maine oli aastakümnetega üles ehitatud. Neil oli olemas kõik – tugev brändilugu, emotsionaalne kapital ja selge koht tarbija peas,“ kirjutab Rödl & Partner Baltikumi turundusjuht Evelyn Andruškevitšus arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud eksporditeemalises loos. Turundus tähendas pigem orkestratsiooni kui leiutamist: kohanda sõnumid kohaliku kultuuri järgi ja ära riku harmooniat. Inimesed tahtsid seda brändi juba enne, kui mina kampaania avaldasin. Teine maailm oli hoopis teistsugune. Töötasin Eesti suurettevõttes, mis soovis oma B2B-teenusega laieneda Baltikumi ja Poola. Kuigi ettevõte oli koduturul turuliider, ei tähendanud see välisturul midagi. Igas riigis olid

Eesti suuremaid puidust akende ja uste tootjaid Lasita Aken on aastaid olnud tuntud eelkõige kvaliteetse käsitöö ja täpse insenerimõtte sümbioosi poolest. Ettevõtte tegevjuht Karl-Martin Rammo ütleb, et nende ekspordi kasv ei sünni kiirete võitude, vaid läbimõeldud ja kestlike otsuste toel. „Strateegiliselt toimetame täna koduturul Eestis ja lähiturgudel Soomes, Rootsis ja Lätis,“ kirjeldab Rammo. „Jätkuvate kasvuplaanidega oleme astunud samme mitmetele teistelegi välisturgudele laienemiseks, millest ehk võimsaim on Põhja-Ameerika, aga ka väiksemad Lääne-Euroopa riigid.“ Lasita Akna senised ekspordisuunad kinnitavad, et ettevõte eelistab kasvada stabiilselt, mitte riskides kiire laienemise nimel kvaliteedis järeleandmisi teha. Rohepööre kui usaldusväärsuse alus Skandinaavia turgudel on keskkonnasõbralikkus muutunud vaikimisi

Üks tuntumaid Eesti toidutootjaid, järgmisel aastal oma 80. juubelit tähistav Salvest, kasvatab jõudsalt eksporti. Kui mullu moodustas eksport ettevõtte 23,1 miljonilisest käibest 26% siis lähiaastatel loodetakse ekspordi kasvule veelgi hoogu juurde anda, mida toetavad ka plaanitavad investeeringud. Ligi aasta ettevõtet juhtinud Jaanus Aali sõnul keskendub Salvest oluliselt ekspordile. „Juba 2025 moodustab meie mahust 30% eksport. Usun, et paari järgmise aasta jooksul liigub see number 35% ja 40%-ni,“ sõnas ta. Müügikasvu prognoosib ettevõte nii Soomes, Rootsis, Inglismaal, Portugalis kui ka Araabia maades. Lisaks on fookuses ka Saksamaa, kus tuuakse 2026. aastal turule erinevaid jaekaubandustooteid. Ühelt poolt toidab enesekindlust Aali sõnul eelnevate

Eesti ettevõte Alunaut on tuntud kvaliteetsete alumiiniumpaatide tootjana, mille suurem osa toodangust liigub välisturgudele. Ettevõtte juht Mark Muru ütleb, et nende peamised eksporditurud on praegu Saksamaa, Holland ja Šveits, kuid huvi tuntakse ka teistest riikidest. „Aeg-ajalt annavad endast märku ka huvilised Rootsist ja Norrast,“ kirjeldab Muru. „Praegu hoiame kindlasti oma fookuse eelkõige Saksamaal, kuna seal on tekkinud võimalusi meie jaoks uutele turusegmentidele sisenemiseks.“ Messid andsid turulepääsu ja enesekindluse Muru sõnul sai ettevõte välisturgudele laienemiseks olulise tõuke Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) abil Eesti ühisstendiga rahvusvahelistel messidel osalemisest. „Hanseboot ja Boot messidel ühisstendil osalemise kaudu tekkis meile võimalus turule pääsemiseks ning

Eesti ettevõtjad tunnevad, et nende rahvusvahelist konkurentsivõimet pärsivad ebastabiilne maksukeskkond, ülereguleeritus ja liigne bürokraatia. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kohtumisel Eesti eksportivate ettevõtjatega arutati, mida peaks Eesti tegema teisiti, et ekspordis samm edasi astuda. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sügisene kohtumine paarikümne Eesti eksportiva ettevõtjatega tõi lavale ausa arutelu ettevõtete väljakutsetest ja võimalustest. Oma kogemusest rääkisid BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk, Nortali kaitsevaldkonna asepresident Marko Kaseleht, YOOKi tegevjuht Katre Kõvask ja EISis eksporti vedanud Eva-Kristiina Ponomarjov. Ettevõtjate sõnul vajab Eesti ekspordipoliitika selgemat fookust, pikaajalisemat plaani ja suuremat paindlikkust kiiresti muutuvas maailmas. Riik on täpselt sellised sihid omale ka seadnud. Maksud,