Vaata peasisu

30-aastase ettevõtte algus: „Peterburist rongiga toodud 6 tsisternitäit siirupit müüdi kohalikule magusatootjale 10-kordse hinnaga ja selle rahaga osteti tehas“

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
28. oktoober 2024
10 min

Need, kes sõidavad Tallinnast Pärnusse või saartele, teavad hästi, kuhu poole Ääsmäel suunda hoida, et õigesse kohta jõuda. Vähem inimesi teab, et sealsamas teede ristumiskoha lähedal keset põlde asub 10 miljonilise aastakäibega ja oma tooteid 60  riiki eksportiva eduka snäkitootja Balsnacki tehas. 

„Kui Ääsmäe koolis tunnid lõppesid, tulid lapsed peale tunde tehasesse ema juurde, uksed olid siis kõik lahti ja istusid liini äärde. Ühe käega tegid koolitööd ja teise käega võtsid liinilt kartulikrõpsu,“ meenutab sel aastal Ettevõtluse auhinna konkursil top 5 eksportööri hulka jõudnud snäkitootja Balsnacki arendusjuht Reigo Rusing naerdes ettevõtte algusaastaid. 

Täna on olukord tehasesse pääsemise ja toiduohutuse kontrolli osas sootuks teine, äärmiselt karm. Tehas on piiratud suletud raudväravaga, mida saab avada ainult kaardiga ehk võõrad niisama sisse jalutada ei saa. Järgmise sammuna tuleb end tehase kontoris digitaalselt äpis registreerida koos nime ja isikukoodiga, et hiljem oleks Põllumajandus- ja Toiduametil võimalik väga täpselt kontrollida, kes tehases viibis, kaua seal viibis ja kus ringi liikus. Kogu tehast katavad seetõttu ka valvekaamerad. 

„Toiduohutusega nalja ei ole, meid kontrollitakse väga tihedalt ja põhjalikult,“ ütleb Rusing. „Ilma kehtiva toiduohutussertifikaadita ei toimuks mingit müüki Eestis ega välismaal.“ 

Järgmise sammuna pakitakse sind korralikult sisse – jalanõudele lähevad kilesussid, selga kittel, kätte kilekindad ja pähe kaitsemüts. Ja kui sul on habe, tuleb seegi maskiga katta. Kuid see pole veel kõik – enne tehase tuuri tuleb veel ka käed desovahendiga korralikult ära pesta.

Balsnacki arendusjuht Reigo Rusing (sinises kitlis) tutvustamas tehase laoruumi.

Snäkisõbra paradiis 

Kui kõik ohutusalased nõuded on täidetud ja pääsed tootmisruumi, avaneb imeline vaatepilt – ühel liinil jooksevad juustu-sibula ja küüslauguleivad, teisel kartulivahvlid ja seinte ääres ootavad pakkimist suurtes, ülisuurtes kottides kõigile tuntud snäkid nagu popkorn, kamapallid, piraadikrõpsud ja maisikepikesed. Tõeline snäkisõbra paradiis. 

„See hoone, kus praegu viibime, ehitati 80ndatel, kui tehas tegeles marjade külmutamisega ja müügiga. Mingil hetkel sellest loobuti ja valiti teine suund,“ selgitab tehase arendusjuht ja juhatab tehase teises otsas asuvasse toormelattu, kus maast laeni riiulitel ootavad oma järge industriaalsetes kogustes maitseained, pakendid, õlid, leivakuivikud jne jne. 

Tooraine tuleb Balsnackil põhiliselt ikkagi Eestist. „Nii palju, kui kannatab osta, siis kohalikku. Jahu, rapsiõli, leib ja teeme koostööd ka kohalike talumeestega,“ loetleb Rusing. 

Aga näiteks kartulihelvest ei saa tema sõnul kuidagi Eestist osta. „Sest seda siin nii suurtes kogustes ei toodeta ja kvaliteet peab kartulihelbel olema alati hästi stabiilne. Mitte just kõrge või madal, vaid stabiilne, sest muidu sa ei suuda hoida seda snäkki tarbija jaoks ühesugusena. Kartulihelves tuleb meil Poolast, kus selle tehas on umbes Paide linna suurune,“ märgib Rusing. 

Balsnacki toodete pakendirull.

Küsimusele, et mis on üldse chipsi ja snäki vahe, vastab Rusing: 

„Chipsi ja snäki vahe on see, et chipsil on võetud toores kartul, löödud see viiludeks ja fritüüritud 4-6minutit, ehk kuni vesi sealt välja voolab, et jääks krõbe. Ja snäkk on tehtud makaronilaadsest toorainest mis koosneb kahest kuni neljast komponendist, näiteks kartulimass ja teda praetakse mõni sekund,“ selgitab Rusing. 

„Kõik päriselt kahjulikud asjad, mida me igapäevaselt tarbime, tekivadki tegelikult pika praadimise käigus. Ehk siis snäki eelis on see, et temas on alati 30-35% vähem rasva kui on chipsides ja alati võiks ju eelistada seda, kus on vähem rasva ja mida on vähem fritüüritud,“ ütleb ta.  

„Aga meil Eestis on chipsid jaekettides kallimad ja snäkid odavamad, kuigi võiks ju mõelda, et need, kus on vähem rasva, võiksid olla rohkem hinnatud.“ 

Proovisid minna üle biolagunevale pakendile 

Balsnack, mis kasutab aastas ligi 70 tonni plastikpakendeid, on lähiminevikus proovinud minna üle ka biolagunevatele pakenditele. 

„Kindlasti on see tulevik,“ usub Rusing, kelle sõnul tänane tehnoloogia seda siiski nende toodete puhul veel ei võimalda. 

„Mõned aastad tagasi ütles meie pakendipartner, et nüüd kõik lähevad üle biolagunevatele pakenditele ja meie peaks ka. Et näiteks Soomes on seda tehtud ja tarbijad ootavad seda. Meie jaoks oleks see tähendanud miljoni eurost kulu. Mingi aeg hiljem võtsimegi siis nendega ühendust ja ütlesime, et meil on nüüd uus toode ja prooviks siis biolagunevat pakendit. Sealt tuli vastus, et ei-ei, me ikkagi lõpetasime selle ära, sest tootjatel hakkas see biolagunev pakend juba laos lagunema,“ meenutab Rusing. „Ehk kvaliteediprobleem oli suur.“ 

„Meie tahame ka olla rohelised, loomulikult. Kui keegi tuleks täna uksest sisse ja ütleks, et näed, see pakend annab sulle säilivuse, see on öko, hind on sobiv, hakake pakkima, me võtaks ta kohe vastu. Aga me teeme ikkagi õli sisaldavat toodet ja see vajab päeva lõpuks kaitset päikese ja temperatuuri eest, mida tänased biolagunevad pakendid veel pikalt pakkuda ei suuda. Klient tahab täna aasta säilivust.“ 

Balsnacki menukaim toode – kartulivahvel.

Riigi toeta oleks keeruline 

Reigo Rusingu sõnul on nad viimastel aastatel panustanud väga palju ettevõtte tööprotsesside muutmisesse, kus riik on olnud suureks toeks. 

„Me oleme väga palju asju teinud täna tegelikult tänu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele – kas me räägime messidel käimisest, ekspordi edendamisest või me räägime digitaliseerimise gruppidest. Minul oli enne Balsnacki oma IT-firma ja kuigi mu isa kutsus mind kogu aeg siia tööle, siis ma ütlesin, et mina siia kapsapõldude vahele ei tule,“ naerab ettevõtte arendusjuhina ja juhatuse liikmena töötav Rusing. 

 „Aga ühel hetkel läks elu ikkagi nii, et müüsin oma ettevõtte maha ja investeerisin kogu kapitali siia. Ja see digitaliseerimine ja see IT, mida me siin kapsapõldude vahel teeme, see on 10 korda põnevam, kui see, mis ma kunagi tegin.“ 

„Kui palju me nuputame, kuidas see protsess teha esiteks ülimalt töökindlaks ja lihtsaks ning pärast kõike seda veel ka digitaliseerida. Kuidas toore sisse tuleb, kuidas seda ladustatakse, kuidas tootmisesse läheb, kuidas toode valmis saab ehk kuidas kogu seda protsessi teha selliselt, et me muuhulgas teaks ka päriselt toote omahinda, tänu millele ma tean, mis hinnaga see välja müüa. See kõik on olnud uskumatult keeruline ja riigi tugi on siin olnud suur,“ selgitab ta. 

Balsnacki pakendiliin.

„See lävepakk, kus me hetke seisame, see on näiteks olnud digitaliseerimisel üks uskumatult keeruline asi. Ehk kuidas juurutada ja välja mõelda, et kaup läheb siit üle tootmisesse ja mis sealt tagasi tuleb, kes võib seda teha ja kuidas see kirja läheb ning kuidas sealjuures kõik andmed õigeks jäävad,“ märgib Rusing lao ja tootmise vahel seistes. 

Tema sõnul on ka messidel käimine äärmiselt oluline, ükskõik, kas alles alustad eksportimisega või soovid teha ekspordihüpet. „Messidel käimine ja see meeletu kontaktide kokku kogumine tagabki selle, et lõpuks kolistad sa kõik need ämbrid ära. Ja selle tulemusena viid sa kogu oma arengu sellele tasemele, et üha rohkem hakkavad sinu kokkulepped püsima ning sul tekivad partnerid, kellega sa ei ole seda ärisuhet tuksi keeranud,“ ütleb Rusing, kelle sõnul osaleb Balsnack aastas 4-6 messil, mis katavad kõik nende jaoks olulised regioonid. „Esimesed 100 superdiili ja kontakti, mis sa saad kuskilt messidelt, need kirjuta julgelt korstnasse.“ 

„Ma olen Eesti riigi fänn ja kuigi osad ütlevad, et meil on riigis need või teised asjad nii halvasti, aga mina ütlen, et Balsnacki ei eksisteeriks riigi sellise toetuseta, see on kindel. Meile on antud raha kasvamiseks – 10 aastat on sind kantud justkui käte peal, et jää ellu, jää ellu, jälle aitame, toetame messidel käimist ja otsi uued kontaktid – see on tõesti väga aidanud,“ märgib Rusing. Tema arvates on ilma ekspordita, ainult Eesti turul pigem väga raske elus püsida. 

Laost tootmisruumi tagasi liikudes tuletab Rusing meelde, et jälle tuleb käsi desovahendiga puhastada. 

Miljon vahvlit kuus 

Tootmisruumis näitab arendusjuht kahe mitukümmend aastat vana tootmisliini peale, milledel jooksevad üksteise järel Balsnacki kõige menukamad tooted –  juustu- ja sibulamaitselised kartulivahvlid. „Tegelikult on nendest algsetest liinidest alles ainult raamid, kõik muu oleme kaasajastanud,“ selgitab ta ja lisab, et kui liinid töötaksid kuu aega järjest 24/7, on need võimelised tootma miljon vahvlipakki kuus. 

Rusingu juhatusel liigutakse järgmisesse tootmisruumi, kus mõnel suuremal kinosõbral võtaks ilmselt õnnepisarad silmi – igal pool on üleelusuuruses kilekotid, mis on äärest ääreni täis erinevaid popkorne. Ruumi keskel aga töötab väsimatult popkorni valmistamise liin, mille lõpuosa meenutab meenutab kangesti karusselli. Selle karusselli ülesanne on, tuleb välja, pakendada popkorn võrdselt nendesse pakenditesse, mis poodi müügile lähevad. 

Popkorni pakenditesse jaotamise liin.

Mida tulevik toob ehk mobiilne tehas ja kosher tooted 

Täna keskendub Balsnack peamiselt nišitöödele ja väikeste turgude teenindamisele, kus ideaaliks on Rusingu sõnul väike kett või riik. Ettevõttel on 2–3 suuremat ja 6–7 väiksemat ekspordi klienti, sealhulgas jätkuv koostöö Rootsi DollarStore’ga mis on tema sõnul väljakutse, sest Skandinaavia turg eelistab ja kaitseb alati rohkem kohalikku tootjat. Importijatel on raske nendele turgudele siseneda, Eestis on lugu pigem vastupidine. Balsnackilt on muide juba ka kosher tooteid küsitud ning esimene partii peaks valmima veel selle aastanumbri sees. 

Balsnacki ja üldse toidutootmise tulevikuplaanidest rääkides lähevad Rusingu silmad särama. „Tahame tulevikus teha mobiilsed tehased, miks mitte näiteks mobiilse kartulivahvlitehase,“ selgitab ta. 

„Kujutage ette, et me ütleme partnerile, et anna mulle 300 ruutmeetrit maad, vesi, kanal ja elekter ning ma toon teile kartulivahvli liini. Pakin selle kahe päevaga lahti ja panen tootmise püsti. Kohapeal peab võibolla olema ainult ladu, milles toodet hoida. Kogu liini juhtimine, tootmisplaanid, ostutellimused ja lao korraldus käiks distantsilt, siitsamast meie Eesti tehase kontorist ja kohapeal võiks olla ainult üks meie töötaja, kes asja kontrolliks ning kohalik tööjõud, kes liinil töötaks,“ avab Rusing oma ideed. Mobiilse tootmisliini kontseptsioon on valmimas aasta lõpuks, täisfunktsionaalne lahendus ja prototüüp aga järgmiseks aastaks. „See oleks juba äge digitaliseerimise lõpptulemus,“ leiab ta. 

Rusing ei tee ka saladust, et oma tehase tootmisüksused plaanitakse tulevikus avada ka USA-s, Suurbritannias, Dubais, Vietnamis ja Jaapanis. 

Tulevik on mobiilsed tehased, aga kuidas Balsnack üldse alguse sai?  

„Balsnacki algus oli väga lihtne – noore Eesti riigi taasiseseisvumise alguses, kui sovhoosid lõpetasid töö, toodi Peterburist rongiga 6 tsisternitäit siirupit, mis müüdi siis Eestis magusatootjale maha 10-kordse hinnaga. Ja selle rahaga ostetigi tehas,“ ütleb Balsnacki arendusjuht ja juhatuse liige Reigo Rusing tehasetuuri lõpetuseks. 

Hea teada: 

  • Balsnack International Holding AS on 1992. aastal asutatud pereettevõte ja Eesti suurim (ainus) kartulikrõpsude tootja, kelle portfellis on üle 100 erineva toote. Private label ja Balsnacki enda tooted pooleks. 
  • 2008. aastast on ainsana Eestis tootnud ka kvaliteetset linnutoitu. 
  • Viimase viie aastaga on ettevõte panustanud palju väliskaubandusse, mille tulemusena on eksport kasvanud 500% (72 riiki), moodustades praeguseks poole ettevõtte kogukäibest. 
  • Kaks tehast: snäkitehas Ääsmäel ja linnutoidutehas Keilas. Müügikontor Tallinnas. 
  • Töötajad: üle 70, osad töötanud ettevõttes 30 aastat ehk algusest peale. 
  • Hitt-toode:kartulivahvli seeria, mida müüakse miljon pakki aastas. 

Ettevõtte Balsnack külastus toimus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning Eesti Tööandjate Keskliidu poolt korraldatava Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ raames. Aasta Eksportöör 2024 Top 5 hulka jõudsid krõpsutootja Balsnack; rattaparklate tehnoloogiliste lahenduste tootja Bikeep; valvelahendusi pakkuv DefSecIntel Solutions; elektroonikaettevõte Incap ning Eesti juhtiv IT-ettevõte Nortal. 

Jaga postitust

Tagasi üles