Sel nädalal allkirjastasid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Bochumi linnapea Jörg Lukat koostöömemorandumi, millega Eesti ja Bochum tihendavad koostööd digitaalse tervise, terviseandmete, personaalmeditsiini ja tervisetehnoloogiate arendamisel. Koostöö loob Eesti ettevõtetele ja teadusasutustele uusi võimalusi ühiste arendusprojektide käivitamiseks, Saksamaa turule sisenemiseks ning Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammides osalemiseks. Memorandumi eesmärk on ühendada Eesti ja Bochumi piirkonna terviseinnovatsiooni ökosüsteemid, viia kokku ettevõtted, teadusasutused ja tervishoiuorganisatsioonid ning soodustada innovatsioonipartnerlusi, kaubandust ja investeeringuid. Koostöö rakendajateks on Bochum Economic Development koos HealthCampus Agency Bochumiga, Ruhri Ülikool Bochumis ning Eesti poolelt Tartu Biotehnoloogia Park. Esimesed prioriteetsed koostöövaldkonnad on pikaajaliste nakkusjärgsete haigusseisundite, sealhulgas pika COVID-i uurimine, ning

Fortaco Group ja HANZA Group on allkirjastanud lepingu, mille kohaselt HANZA omandab Fortacole kuuluvad terasetöötlemis- ja koosteüksused Eestis, Poolas ja Soomes. Tehing tugevdab HANZA Euroopa tootmisplatvormi ning võimaldab Fortacol veelgi selgemalt keskenduda sõidukikabiinide tootmisele. Lisaks Fortaco tehastele Poolas ja Soomes hõlmab tehing ka Fortaco Estonia üksust Narvas, mis on üks piirkonna suurimaid tööstusettevõtteid. Tehingu lõpuleviimise järel liidetakse Fortaco Estonia  tegevused HANZA väljakujunenud tootmisklastriga Eestis, luues tugevama tööstusplatvormi ning uusi võimalusi klientidele, töötajatele ja partneritele. HANZA jaoks on see ülevõtmine oluline samm „HANZA 2028“ strateegia elluviimisel ning tugevdab ettevõtte võimekust rasketehnika ja keeruliste koostetööde valdkonnas. Fortaco Grupil võimaldab tehing keskenduda veelgi

2026. aasta mai majutusstatistika näitab Eesti turismisektori jätkuvat taastumist. Turismiettevõtete tubli töö ja Eesti kui sihtkoha jätkuv atraktiivsus on aidanud sektoril jõuda väga lähedale pandeemiaeelsele tasemele ning mitmes näitajas sellest juba mööduda.   Statistikaameti andmetel veedeti Eesti vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtetes 2026. aasta mais 583 605 ööd, mida oli 5,8% rohkem kui 2025. aasta mais. 2026. aasta esimese viie kuuga kogunes majutusettevõtetes kokku 2,32 miljonit ööbimist, mis on 6,2% rohkem kui aasta varem ning 2,6% rohkem kui 2019. aasta samal perioodil. Ka mai tulemus jäi 2019. aasta maile alla vaid 0,7%, mis näitab, et Eesti turismisektor on taastunud väga lähedale kriisieelsele tasemele.  Majandus- ja

Euroopa Komisjon avaldas täna, 9. juulil 2026. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli (European Innovation Scoreboard 2026), mis annab ülevaate Euroopa Liidu liikmesriikide teadus- ja innovatsioonivõimekusest ning selle arengusuundadest. Peamised järeldused Euroopa tasandil Eesti tulemus Eesti on liikmesriikide seas 11. kohal ja kuulub jätkuvalt Strong Innovator ehk tugevate innovaatorite hulka ning meie innovatsioonitase on jätkuvalt üle Euroopa Liidu keskmise. See kinnitab, et Eesti innovatsiooniökosüsteem on Euroopa võrdluses konkurentsivõimeline. Raporti järgi on Eesti peamised tugevused: Arenguruumi nähakse eelkõige järgmistes valdkondades: Miks see raport on Eesti ettevõtetele ja ökosüsteemile oluline? European Innovation Scoreboard ei ole pelgalt riikide edetabel. Euroopa Komisjon kasutab seda ühe sisendina

Enne suvist hingetõmbeaega jätkub Brüsselis töö täistuuridel. Euroopa Liidu institutsioonides kujundatakse otsuseid, mis mõjutavad Euroopa ettevõtlus- ja innovatsioonikeskkonda veel aastaid. Alates 1. juulist 2026 täidab Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ülesandeid Iirimaa, kelle juhtimisel keskendub Euroopa Liit järgmise kuue kuu jooksul mitmele Eesti ettevõtjate jaoks olulisele prioriteedile. Nende hulka kuuluvad Euroopa konkurentsivõime tugevdamine, innovatsiooni edendamine, investeeringute suurendamine, kaitsetööstuse arendamine ning järgmise pikaajalise ELi eelarve ettevalmistamine. Kuigi eesistumine kestab vaid pool aastat, kujundatakse selle jooksul mitmete algatuste poliitilised suunad, mille mõju ulatub järgmisse kümnendisse. Eesti ettevõtete jaoks tasub tähelepanu pöörata eelkõige järgmistele arengutele. Industrial Accelerator Act – Euroopa uus tööstuspoliitika Üks olulisemaid seadusandlikke

Sel nädalal toimus Tallinnas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Earth Explorer 12 kohtumine, mis tõi Eestisse enam kui 200 teadlast, kosmoseeksperti ja ettevõtete esindajat üle Euroopa. Kahepäevasel kohtumisel arutati järgmise põlvkonna Maa kaugseire teadusmissioone, mille eesmärk on parandada arusaamist kliimamuutustest ning toetada tulevikus teaduspõhiseid otsuseid. Earth Explorer on ESA teadusmissioonide programm, mille raames arendatakse satelliite Maa ökosüsteemide paremaks mõistmiseks. Tallinnas hinnati nelja kandidaadimissiooni – CryoRad, ECO, Hydroterra+ ja Keystone –, millest kaks liiguvad edasi järgmisse arendusetappi. Iga missiooni eelarve ulatub ligikaudu 350 miljoni euroni ning võimaliku orbiidile jõudmiseni 2030. aastatel. Kohtumise avasõnad pidas EISi kosmosebüroo arendusjuht Madis Võõras, kelle sõnul on sellise