Eesti ettevõte Alunaut on tuntud kvaliteetsete alumiiniumpaatide tootjana, mille suurem osa toodangust liigub välisturgudele. Ettevõtte juht Mark Muru ütleb, et nende peamised eksporditurud on praegu Saksamaa, Holland ja Šveits, kuid huvi tuntakse ka teistest riikidest. „Aeg-ajalt annavad endast märku ka huvilised Rootsist ja Norrast,“ kirjeldab Muru. „Praegu hoiame kindlasti oma fookuse eelkõige Saksamaal, kuna seal on tekkinud võimalusi meie jaoks uutele turusegmentidele sisenemiseks.“ Messid andsid turulepääsu ja enesekindluse Muru sõnul sai ettevõte välisturgudele laienemiseks olulise tõuke Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) abil Eesti ühisstendiga rahvusvahelistel messidel osalemisest. „Hanseboot ja Boot messidel ühisstendil osalemise kaudu tekkis meile võimalus turule pääsemiseks ning

President Alar Karis viibis möödunud nädalal Chicagos, et tutvustada Eesti tugevusi tehisintellekti, digilahenduste ja Atlandi-ülese koostöö valdkonnas. Koos Eesti tehnoloogiaettevõtetest koosneva äridelegatsiooniga kohtus ta ülikoolide ja ettevõtete esindajatega, et arutada tehisintellekti vastutustundlikku arendamist ja koostöövõimalusi Eesti ning USA vahel. Visiidi korraldasid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja Eesti Suursaatkond Washingtonis. Visiit toimus ajal, mil president Karis on korduvalt kutsunud demokraatlikke riike võtma juhtrolli tehisintellekti tuleviku kujundamisel. Ta on rõhutanud, et valitsused peaksid leidma viisi, kuidas suunata uut tehnoloogiat inimeste hüvanguks, ning eelistama digitaalse iseseisvuse asemel koostööd ja vastastikust sõltuvust. „Eesti tugevus seisneb meie võimes kiiresti uuendada, teha koostööd üle piiride ja

Eesti tehnoloogiaettevõte Bamboo Group OÜ sõlmis Dubais toimunud maailma suurimal tehnoloogiamessil GITEX Global 2025 kaks olulist koostöölepet, mis avavad ettevõttele uusi võimalusi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika turul. Need kokkulepped rõhutavad ühtlasi Eesti tehnoloogiaettevõtete kasvavat rolli rahvusvahelistes digitaliseerimisprojektides, kus hinnatakse innovatsiooni, paindlikkust ja kõrget tehnilist kompetentsi. Üks leping sõlmiti Dubai teede- ja transpordiametiga (RTA), et arendada välja digilahendusi mereühenduste teenuste moderniseerimiseks. Koostöö eesmärk on hinnata ja piloteerida tehnoloogiaid, mis muudavad veetranspordi kasutamise mugavamaks, lihtsustavad piletisüsteemi ning toetavad uue põlvkonna laevade rakendamist. Kohtumisele RTAga jõuti tänu Eesti ühisstendile, mida korraldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) koos välisministeeriumiga ning mida rahastati Euroopa Liidu taasterahastu

Eesti ettevõtjad tunnevad, et nende rahvusvahelist konkurentsivõimet pärsivad ebastabiilne maksukeskkond, ülereguleeritus ja liigne bürokraatia. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kohtumisel Eesti eksportivate ettevõtjatega arutati, mida peaks Eesti tegema teisiti, et ekspordis samm edasi astuda. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sügisene kohtumine paarikümne Eesti eksportiva ettevõtjatega tõi lavale ausa arutelu ettevõtete väljakutsetest ja võimalustest. Oma kogemusest rääkisid BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk, Nortali kaitsevaldkonna asepresident Marko Kaseleht, YOOKi tegevjuht Katre Kõvask ja EISis eksporti vedanud Eva-Kristiina Ponomarjov. Ettevõtjate sõnul vajab Eesti ekspordipoliitika selgemat fookust, pikaajalisemat plaani ja suuremat paindlikkust kiiresti muutuvas maailmas. Riik on täpselt sellised sihid omale ka seadnud. Maksud,

Turundus on investeering, mitte kulu. Kultuuritundlikult ja läbimõeldult tegutsedes on see välisturgudel uste avaja, osa ekspordistrateegiast, lausus EISi ekspordiosakonna rahvusvahelise turunduse valdkonna juht ja arvamuskonkursi Tark Turundus žüriiliige Kadri Gröön. Eesti turundusmaastikul püsib visalt uskumus „hea toode müüb end ise.“ Kadri Grööni sõnul võib see väide koduturul vahel isegi paika pidada, kuid rahvusvahelises B2B kontekstis on see pigem õhkõrn lootus kui toimiv strateegia. „Globaalsel areenil konkureerivad kümned sarnased tooted ja teenused. Ilma sihitud, kultuuritundliku turunduseta jäävad ka tugevad lahendused enamjaolt nähtamatuks,“ sõnas Gröön.   Seega oluline on kohaliku kultuuri tundmine, olgu see seotud ärikommete, meediatarbimise, keelekasutuse või väärtushinnangutega. “Ilma kultuurilise tunnetuseta võib kampaania

Välisministeerium on viimasel aastal avanud oma saatkondade juures ettevõtluskeskused, mille eesmärk on aidata meie ettevõtteid uutel turgudel. Ettevõtluskeskused on avatud Londonis, Pariisis, Riias, Washingtonis, Soulis ja Singapuris – neile lisanduvad veel Berliin ja Kopenhaagen. Välisministeeriumi äridiplomaatia juhi Priit Kallakase sõnul tuleb ekspordilepingute saamiseks välisturule kohale minna, luua isiklikke suhteid ja tõestada, et oled usaldusväärne partner. „Seal on märkimisväärne vahe, kas kutsud potentsiaalse partneri hotelli fuajeesse või saatkonna juurde ettevõtluskeskusesse. See on ruum, mis kinnitab automaatselt, et tegemist on soliidse ja usaldusväärse partneriga ning kannab samal ajal toetavat sõnumit Eestist kui riigist, kus luuakse maailmatasemel tehnoloogiaid,“ sõnas Kallakas. Ettevõtluskeskus Singapuris. (foto: