Fookusvaldkondade juhtimine
Toetame teadmus- ja tehnoloogiamahukat ettevõtlust digilahenduste, tervisetehnoloogiate, toidu- ja puiduressursside, teisese toorme ja maapõueressursside väärindamise ning nutikate energialahenduste valdkondades.
Kuidas saame sind aidata?
Koondame TAIE valdkondade info ja teadmised
Planeerime tegevusi TAIE teekaartidega seatud sihtide saavutamiseks
Nõustame ettevõtjaid ja korraldame võrgustumisüritusi
TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Fookusvaldkondade puhul on eesmärk ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööst tekkiva sünergia ja ressursside koondamise kaudu võimendada fookusvaldkondade arengut ning panust Eesti arenguvajaduste lahendamisel. EISi fookuses on ambitsioonikad ettevõtted, kes tegutsevad TAIE fookusvaldkondades.
305
mln € fookusvaldkondi toetatud
550+
toetatud projekti
44 000€
keskmine lisandväärtus töötaja kohta
Fookusvaldkonnad
Digilahendused igas eluvaldkonnas fookusvaldkonna eesmärk on uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega IT süsteemide, toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine toetamaks valdkondlikku arengut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Läbi avaliku sektori meetmete näeb riik vajadust anda hoogu juurde ettevõtetele ja projektidele, kus luuakse uuenduslikke meetodeid ja innovaatilisi digitehnoloogiaid. Kokkuvõttes annavad fookusvaldkonna arengusse panuse tehnoloogilised arendused, mille väljakutse lahendamine ja arendamine väljendub teadus ja arendustegevusena olgu selleks tehisintellekt, digitaalne kaksik või küberfüüsilised süsteemid. Valdkonnal on määratletud prioriteetsed arengusuunad ja arenguks vajalikud tegevused.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused valdkonna eesmärk on luua mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoius rakendatavaid teenuseid ja tooteid, mis peavad olema tõenduspõhised. Selleks on oluline toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu ning terviseandmete nutikat kasutamist. Tegemist on teadusmahuka ettevõtlusega, mis hõlmab laia spektrit tegevusi, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete (sh tarkvaraliste meditsiiniseadmete) tootmist ja arendamist, diagnostika-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi tervishoius ning ennetus- ja tervist toetavaid lahendusi.
Toiduressursside väärindamise valdkonna peamine eesmärk on leida teaduspõhiseid lahendusi toidu tootmisel tekkivate kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide kasutamiseks uute toodete tootmisel. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid näiteks merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses ja taimse valgu kasutamisel. Lisaks on vaja luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses uute pakendite mõjuga toidule.
Puit on Eesti jaoks oluline looduslik ressurss, mille väärindamisahel hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni. Seega on oluline hoogustada valdkonna teadus- ja arendustegevust, eesmärgiga maksimeerida puidutoorme kasutust ning luua pikaajaliselt kestvaid tooteid. Puiduressursside väärindamise fookusvaldkonnas on eelisarendatavaks puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul eraldatakse puidust väärtuslikke ained, et neid kasutada uute biopõhiste toodete tootmiseks. Oluline suund on ka teaduspõhine metsakasvatus, et kasvatada kohalikku puidutooret parimas kasvukeskkonnas. Strateegilise tähtsusega on lisaks puidu kui teisese toorme ja jäätmete uuenduslike kasutamise lahenduste arendamine.
Kohalike maapõueressursside fookusvaldkonna eesmärgiks on luua teadus-arendustegevuse ja ettevõtluse toel maapõues olevatele materjalidele ja maapõue omadustele kõrgemat väärtust sise- ja eksporditurgudel arvestades kestliku arengu reegleid ja elurikkuse säilitamise vajadust. Valdkonna arendamisel toetatakse esmase toorme sh fosforiidi, põlevkivi, metallimaakide ja turba uuringuid, kestlikke rakendusvõimalusi ning kasutuselevõttu keemiatööstuses. Samuti on olulised arendustegevused, mis aitavad leida uuenduslikke viise kuidas kasulikult ja loodust säästes rakendada geotermaalenergiat, põhjavett ning kasutusele võtta mineraalseid kaevandus- ja väärindada tootmise kõrvalsaaduseid.
Teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna eesmärk on võimendada ringmajandust ning hoogustada teaduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiate loomet. Eelisarendatavateks on lahendused, mis võimaldavad pikendada materjalide ja toodete kasutusiga, tooteid korduskasutada, jäätmeid materjalina taaskasutusele võtta või luua jäätmetele turul kõrgemat lisandväärtust. Strateegilise tähtsusega on fookusvaldkonnas ka teisese toorme- ja jäätmevoogude uudsete seiremeetodite arendamine ning vastavate andmemetoodikate kasutamine ringmajandusliku ärimudelile üleminekul.
Energeetikalahenduste fookusvaldkonna eesmärk on luua teaduspõhiseid lahendusi, mis võimaldaksid toota, salvestada ja kasutada energiat keskkonnahoidlikult. Fookusvaldkonnas on eelisarendatavateks arendustegevused, mis aitavad toota energiat kliimaneutraalselt, parandavad energiaefektiivsust või tõstavad varustuskindlust. Energeetikalahenduste all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui transpordiga seotud energiatarbe tehnilisi lahendusi sõltumata sellest kas neid rakendatakse energia genereerimisel, salvestamisel, muundamisel, ülekandel, süsteemide juhtimisel või energia lõpptarbimisel.
Fookusvaldkonnad
Digilahendused igas eluvaldkonnas fookusvaldkonna eesmärk on uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega IT süsteemide, toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine toetamaks valdkondlikku arengut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Läbi avaliku sektori meetmete näeb riik vajadust anda hoogu juurde ettevõtetele ja projektidele, kus luuakse uuenduslikke meetodeid ja innovaatilisi digitehnoloogiaid. Kokkuvõttes annavad fookusvaldkonna arengusse panuse tehnoloogilised arendused, mille väljakutse lahendamine ja arendamine väljendub teadus ja arendustegevusena olgu selleks tehisintellekt, digitaalne kaksik või küberfüüsilised süsteemid. Valdkonnal on määratletud prioriteetsed arengusuunad ja arenguks vajalikud tegevused.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused valdkonna eesmärk on luua mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoius rakendatavaid teenuseid ja tooteid, mis peavad olema tõenduspõhised. Selleks on oluline toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu ning terviseandmete nutikat kasutamist. Tegemist on teadusmahuka ettevõtlusega, mis hõlmab laia spektrit tegevusi, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete (sh tarkvaraliste meditsiiniseadmete) tootmist ja arendamist, diagnostika-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi tervishoius ning ennetus- ja tervist toetavaid lahendusi.
Toiduressursside väärindamise valdkonna peamine eesmärk on leida teaduspõhiseid lahendusi toidu tootmisel tekkivate kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide kasutamiseks uute toodete tootmisel. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid näiteks merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses ja taimse valgu kasutamisel. Lisaks on vaja luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses uute pakendite mõjuga toidule.
Puit on Eesti jaoks oluline looduslik ressurss, mille väärindamisahel hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni. Seega on oluline hoogustada valdkonna teadus- ja arendustegevust, eesmärgiga maksimeerida puidutoorme kasutust ning luua pikaajaliselt kestvaid tooteid. Puiduressursside väärindamise fookusvaldkonnas on eelisarendatavaks puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul eraldatakse puidust väärtuslikke ained, et neid kasutada uute biopõhiste toodete tootmiseks. Oluline suund on ka teaduspõhine metsakasvatus, et kasvatada kohalikku puidutooret parimas kasvukeskkonnas. Strateegilise tähtsusega on lisaks puidu kui teisese toorme ja jäätmete uuenduslike kasutamise lahenduste arendamine.
Kohalike maapõueressursside fookusvaldkonna eesmärgiks on luua teadus-arendustegevuse ja ettevõtluse toel maapõues olevatele materjalidele ja maapõue omadustele kõrgemat väärtust sise- ja eksporditurgudel arvestades kestliku arengu reegleid ja elurikkuse säilitamise vajadust. Valdkonna arendamisel toetatakse esmase toorme sh fosforiidi, põlevkivi, metallimaakide ja turba uuringuid, kestlikke rakendusvõimalusi ning kasutuselevõttu keemiatööstuses. Samuti on olulised arendustegevused, mis aitavad leida uuenduslikke viise kuidas kasulikult ja loodust säästes rakendada geotermaalenergiat, põhjavett ning kasutusele võtta mineraalseid kaevandus- ja väärindada tootmise kõrvalsaaduseid.
Teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna eesmärk on võimendada ringmajandust ning hoogustada teaduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiate loomet. Eelisarendatavateks on lahendused, mis võimaldavad pikendada materjalide ja toodete kasutusiga, tooteid korduskasutada, jäätmeid materjalina taaskasutusele võtta või luua jäätmetele turul kõrgemat lisandväärtust. Strateegilise tähtsusega on fookusvaldkonnas ka teisese toorme- ja jäätmevoogude uudsete seiremeetodite arendamine ning vastavate andmemetoodikate kasutamine ringmajandusliku ärimudelile üleminekul.
Energeetikalahenduste fookusvaldkonna eesmärk on luua teaduspõhiseid lahendusi, mis võimaldaksid toota, salvestada ja kasutada energiat keskkonnahoidlikult. Fookusvaldkonnas on eelisarendatavateks arendustegevused, mis aitavad toota energiat kliimaneutraalselt, parandavad energiaefektiivsust või tõstavad varustuskindlust. Energeetikalahenduste all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui transpordiga seotud energiatarbe tehnilisi lahendusi sõltumata sellest kas neid rakendatakse energia genereerimisel, salvestamisel, muundamisel, ülekandel, süsteemide juhtimisel või energia lõpptarbimisel.
Kogemuslood
Avasta rohkem
Kui Bon Vegani esimene saadetis Eesti maitsepärmi India poole teele läks, oli see hetk, mida ettevõttes oli kaua oodatud. Selle verstapostini ei viinud üks hea müügikõne ega üks kontakt, vaid rohkem kui aasta tööd, pikkade läbirääkimistega kohanemist ja õigete partnerite leidmist. Olulist rolli mängisid selles ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) India ekspordinõunik, ärivisiidid Indiasse ning Eesti saatkond New Delhis, kelle toel jõudis Eesti väike taimne toidutootja maailma ühele suurimale turule, ütleb Bon Vegani tegevjuht Karin Miller. Või nagu Miller ise LinkedIn-is postitas, kui esimene saadetis konteineriga teele läks: „This is a sight we have longed to see for some
Mitmes Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) teenuses osalenud Eesti iduettevõte HotelBuddy Technology OÜ lõi möödunud aasta lõpus käed Prantsuse hotelligrupiga Accor, mis opereerib hotelle rohkem kui 110 riigis. „Arvestades, et Accoril on üle maailma ligi 6000 hotelli, on see meie jaoks lähiajal kindlasti oluline fookus. Samas ei unusta me ka oma seniseid kliente – täna töötame peamiselt sõltumatute hotellide ja väiksemate hotelligruppidega,“ räägib HotelBuddy tegevjuht Kadi Saadlo. HotelBuddy läbis edukalt Accori grupi turvatestimise. „Tegu ei olnud kindlasti lihtsa ega kiire protsessiga. Läbisime selle ühegi ettekirjutuseta, mis on meie teada üsna haruldane tulemus ning kinnitab meie lahenduse kõrget kvaliteeti ja turvalisust,“ sõnab Saadlo. HotelBuddy
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) pakub alates 4. maist innovatsioonilaenu, mis on mõeldud ettevõtetele innovatiivsete toodete ja teenuste arendamiseks, nende turule viimiseks ning vajalike investeeringute tegemiseks, kui tavapäraste rahastusvõimaluste leidmine on keeruline. Uut laenu saab ettevõtja taotleda kuni viis miljonit eurot. „Tehnoloogiasektoris on konkurents tihe ning edu saavutavad need, kes suudavad kiiresti arendada, katsetada ja turule jõuda. Eesti järgmine kasvuhüpe sünnib just ettevõtete julgusest uuendada. Tulevikku vaatav riik peab tagama, et sellised tugevad ideed ei jääks rahastuse puudumise taha, vaid liiguksid kiiremini prototüübist tootmisse ja sealt välisturgudele. Innovatsioonilaen tuleb appi, kui turupõhisest rahastusest üksi ei piisa,” ütles majandus- ja tööstusminister
Kliimaministeerium osales koos Eesti energiatööstuse ettevõtetega kõrgetasemelisel ärimissioonil Lõuna-Koreas, et arendada rahvusvahelist koostööd ja ärisuhteid puhta energia, kliimarahastuse ja innovatsiooni valdkonnas. Visiit toimus koostöös Välisministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS). Täna lõppenud visiidi eesmärk oli edendada Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, luua uusi ärikontakte Aasia ühel olulisemal turul ning tugevdada koostööd puhta energia ja kliimainnovatsiooni vallas. “Kliima- ja majanduspoliitika ei ole ammu enam energeetikapoliitikast eraldiseisev. Targad valikud energeetikas tagavad majanduse konkurentsivõime. Nii Eesti kui ka Korea on mõistnud, et majanduslikku edu saavutavad need riigid ja ettevõtted, kes suudavad kiiresti arendada ja rakendada puhtaid tehnoloogiaid. Seega on meil kahe riigi vahel palju koostöövõimalusi,” sõnas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse liikme Mari-Liis Küppari
EISi Brüsseli esinduse uus juht Kristel Oitmaa aitab Eesti ettevõtetel paremini mõista ja kasutada Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevusega seotud võimalusi, olgu selleks rahastus, strateegiline info, rahvusvaheline koostöö või ligipääs olulistele võrgustikele. Intervjuus räägibki Kristel sellest, mida EISi Brüsseli esindus päriselt teeb, milline on tema roll ning mida võiks üks Eesti ettevõte teha, et Euroopa tasandil paremini pildile saada. Kui EISi ekspordinõunikud keskenduvad turule sisenemisele, siis Kristel toetab Eesti ettevõtteid Euroopa tasandi strateegilise keskkonna mõtestamisel ning aitab neil kasutada Euroopa võimalusi teadlikult ja tulemuslikult, tagades, et nad oleksid õigeaegselt informeeritud Euroopa prioriteetide, rahastusvõimaluste ja koostöösuhete kujunemisest ning oskaksid neid enda