Fookusvaldkondade juhtimine
Toetame teadmus- ja tehnoloogiamahukat ettevõtlust digilahenduste, tervisetehnoloogiate, toidu- ja puiduressursside, teisese toorme ja maapõueressursside väärindamise ning nutikate energialahenduste valdkondades.
Kuidas saame sind aidata?
Koondame TAIE valdkondade info ja teadmised
Planeerime tegevusi TAIE teekaartidega seatud sihtide saavutamiseks
Nõustame ettevõtjaid ja korraldame võrgustumisüritusi
TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Fookusvaldkondade puhul on eesmärk ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööst tekkiva sünergia ja ressursside koondamise kaudu võimendada fookusvaldkondade arengut ning panust Eesti arenguvajaduste lahendamisel. EISi fookuses on ambitsioonikad ettevõtted, kes tegutsevad TAIE fookusvaldkondades.
305
mln € fookusvaldkondi toetatud
550+
toetatud projekti
44 000€
keskmine lisandväärtus töötaja kohta
Fookusvaldkonnad
Digilahendused igas eluvaldkonnas fookusvaldkonna eesmärk on uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega IT süsteemide, toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine toetamaks valdkondlikku arengut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Läbi avaliku sektori meetmete näeb riik vajadust anda hoogu juurde ettevõtetele ja projektidele, kus luuakse uuenduslikke meetodeid ja innovaatilisi digitehnoloogiaid. Kokkuvõttes annavad fookusvaldkonna arengusse panuse tehnoloogilised arendused, mille väljakutse lahendamine ja arendamine väljendub teadus ja arendustegevusena olgu selleks tehisintellekt, digitaalne kaksik või küberfüüsilised süsteemid. Valdkonnal on määratletud prioriteetsed arengusuunad ja arenguks vajalikud tegevused.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused valdkonna eesmärk on luua mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoius rakendatavaid teenuseid ja tooteid, mis peavad olema tõenduspõhised. Selleks on oluline toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu ning terviseandmete nutikat kasutamist. Tegemist on teadusmahuka ettevõtlusega, mis hõlmab laia spektrit tegevusi, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete (sh tarkvaraliste meditsiiniseadmete) tootmist ja arendamist, diagnostika-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi tervishoius ning ennetus- ja tervist toetavaid lahendusi.
Toiduressursside väärindamise valdkonna peamine eesmärk on leida teaduspõhiseid lahendusi toidu tootmisel tekkivate kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide kasutamiseks uute toodete tootmisel. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid näiteks merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses ja taimse valgu kasutamisel. Lisaks on vaja luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses uute pakendite mõjuga toidule.
Puit on Eesti jaoks oluline looduslik ressurss, mille väärindamisahel hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni. Seega on oluline hoogustada valdkonna teadus- ja arendustegevust, eesmärgiga maksimeerida puidutoorme kasutust ning luua pikaajaliselt kestvaid tooteid. Puiduressursside väärindamise fookusvaldkonnas on eelisarendatavaks puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul eraldatakse puidust väärtuslikke ained, et neid kasutada uute biopõhiste toodete tootmiseks. Oluline suund on ka teaduspõhine metsakasvatus, et kasvatada kohalikku puidutooret parimas kasvukeskkonnas. Strateegilise tähtsusega on lisaks puidu kui teisese toorme ja jäätmete uuenduslike kasutamise lahenduste arendamine.
Kohalike maapõueressursside fookusvaldkonna eesmärgiks on luua teadus-arendustegevuse ja ettevõtluse toel maapõues olevatele materjalidele ja maapõue omadustele kõrgemat väärtust sise- ja eksporditurgudel arvestades kestliku arengu reegleid ja elurikkuse säilitamise vajadust. Valdkonna arendamisel toetatakse esmase toorme sh fosforiidi, põlevkivi, metallimaakide ja turba uuringuid, kestlikke rakendusvõimalusi ning kasutuselevõttu keemiatööstuses. Samuti on olulised arendustegevused, mis aitavad leida uuenduslikke viise kuidas kasulikult ja loodust säästes rakendada geotermaalenergiat, põhjavett ning kasutusele võtta mineraalseid kaevandus- ja väärindada tootmise kõrvalsaaduseid.
Teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna eesmärk on võimendada ringmajandust ning hoogustada teaduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiate loomet. Eelisarendatavateks on lahendused, mis võimaldavad pikendada materjalide ja toodete kasutusiga, tooteid korduskasutada, jäätmeid materjalina taaskasutusele võtta või luua jäätmetele turul kõrgemat lisandväärtust. Strateegilise tähtsusega on fookusvaldkonnas ka teisese toorme- ja jäätmevoogude uudsete seiremeetodite arendamine ning vastavate andmemetoodikate kasutamine ringmajandusliku ärimudelile üleminekul.
Energeetikalahenduste fookusvaldkonna eesmärk on luua teaduspõhiseid lahendusi, mis võimaldaksid toota, salvestada ja kasutada energiat keskkonnahoidlikult. Fookusvaldkonnas on eelisarendatavateks arendustegevused, mis aitavad toota energiat kliimaneutraalselt, parandavad energiaefektiivsust või tõstavad varustuskindlust. Energeetikalahenduste all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui transpordiga seotud energiatarbe tehnilisi lahendusi sõltumata sellest kas neid rakendatakse energia genereerimisel, salvestamisel, muundamisel, ülekandel, süsteemide juhtimisel või energia lõpptarbimisel.
Fookusvaldkonnad
Digilahendused igas eluvaldkonnas fookusvaldkonna eesmärk on uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega IT süsteemide, toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine toetamaks valdkondlikku arengut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Läbi avaliku sektori meetmete näeb riik vajadust anda hoogu juurde ettevõtetele ja projektidele, kus luuakse uuenduslikke meetodeid ja innovaatilisi digitehnoloogiaid. Kokkuvõttes annavad fookusvaldkonna arengusse panuse tehnoloogilised arendused, mille väljakutse lahendamine ja arendamine väljendub teadus ja arendustegevusena olgu selleks tehisintellekt, digitaalne kaksik või küberfüüsilised süsteemid. Valdkonnal on määratletud prioriteetsed arengusuunad ja arenguks vajalikud tegevused.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused valdkonna eesmärk on luua mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoius rakendatavaid teenuseid ja tooteid, mis peavad olema tõenduspõhised. Selleks on oluline toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu ning terviseandmete nutikat kasutamist. Tegemist on teadusmahuka ettevõtlusega, mis hõlmab laia spektrit tegevusi, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete (sh tarkvaraliste meditsiiniseadmete) tootmist ja arendamist, diagnostika-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi tervishoius ning ennetus- ja tervist toetavaid lahendusi.
Toiduressursside väärindamise valdkonna peamine eesmärk on leida teaduspõhiseid lahendusi toidu tootmisel tekkivate kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide kasutamiseks uute toodete tootmisel. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid näiteks merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses ja taimse valgu kasutamisel. Lisaks on vaja luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses uute pakendite mõjuga toidule.
Puit on Eesti jaoks oluline looduslik ressurss, mille väärindamisahel hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni. Seega on oluline hoogustada valdkonna teadus- ja arendustegevust, eesmärgiga maksimeerida puidutoorme kasutust ning luua pikaajaliselt kestvaid tooteid. Puiduressursside väärindamise fookusvaldkonnas on eelisarendatavaks puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul eraldatakse puidust väärtuslikke ained, et neid kasutada uute biopõhiste toodete tootmiseks. Oluline suund on ka teaduspõhine metsakasvatus, et kasvatada kohalikku puidutooret parimas kasvukeskkonnas. Strateegilise tähtsusega on lisaks puidu kui teisese toorme ja jäätmete uuenduslike kasutamise lahenduste arendamine.
Kohalike maapõueressursside fookusvaldkonna eesmärgiks on luua teadus-arendustegevuse ja ettevõtluse toel maapõues olevatele materjalidele ja maapõue omadustele kõrgemat väärtust sise- ja eksporditurgudel arvestades kestliku arengu reegleid ja elurikkuse säilitamise vajadust. Valdkonna arendamisel toetatakse esmase toorme sh fosforiidi, põlevkivi, metallimaakide ja turba uuringuid, kestlikke rakendusvõimalusi ning kasutuselevõttu keemiatööstuses. Samuti on olulised arendustegevused, mis aitavad leida uuenduslikke viise kuidas kasulikult ja loodust säästes rakendada geotermaalenergiat, põhjavett ning kasutusele võtta mineraalseid kaevandus- ja väärindada tootmise kõrvalsaaduseid.
Teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna eesmärk on võimendada ringmajandust ning hoogustada teaduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiate loomet. Eelisarendatavateks on lahendused, mis võimaldavad pikendada materjalide ja toodete kasutusiga, tooteid korduskasutada, jäätmeid materjalina taaskasutusele võtta või luua jäätmetele turul kõrgemat lisandväärtust. Strateegilise tähtsusega on fookusvaldkonnas ka teisese toorme- ja jäätmevoogude uudsete seiremeetodite arendamine ning vastavate andmemetoodikate kasutamine ringmajandusliku ärimudelile üleminekul.
Energeetikalahenduste fookusvaldkonna eesmärk on luua teaduspõhiseid lahendusi, mis võimaldaksid toota, salvestada ja kasutada energiat keskkonnahoidlikult. Fookusvaldkonnas on eelisarendatavateks arendustegevused, mis aitavad toota energiat kliimaneutraalselt, parandavad energiaefektiivsust või tõstavad varustuskindlust. Energeetikalahenduste all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui transpordiga seotud energiatarbe tehnilisi lahendusi sõltumata sellest kas neid rakendatakse energia genereerimisel, salvestamisel, muundamisel, ülekandel, süsteemide juhtimisel või energia lõpptarbimisel.
Kogemuslood
Avasta rohkem
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning Lõuna-Korea Gangwon Technoparki koostöös toimunud Korea–Eesti digitaalse tervise seminar tõi Tallinnas kokku kahe riigi tervisetehnoloogia ettevõtted, haiglad, teadusasutused ja innovatsiooniorganisatsioonid. Kohtumise üks olulisemaid tulemusi oli Gangwon Technoparki ja Metroserdi kolmeaastane koostöölepe, mis loob Korea tervisetehnoloogia ettevõtetele võimaluse valideerida oma lahendusi Eesti terviseandmetel ja valmistada neid ette Euroopa turule sisenemiseks. Septermbris Nordic Hotel Forumis toimunud seminari eesmärk oli arendada koostööd mõlemas suunas: aidata Eesti tervise-, digitaalse tervise ja biofarma ettevõtetel leida Koreas partnereid, pilootprojekte ja turule sisenemise võimalusi ning pakkuda Korea ettevõtetele Eestis koostöö- ja testimiskeskkonda Euroopa turule jõudmiseks. Metroserdi tegevjuht Madis Raukas ja Gangwon
Lõuna-Korea on üks maailma suuremaid imporditud toidu turge – ainuüksi 2025. aastal ulatus riigi toiduimport 36,6 miljardi dollarini. Eesti tootjatele tähendab see suurt võimalust, kuid ka tihedat konkurentsi, sest Korea tarbija ei otsi tingimata kõige odavamat toodet, vaid tahab kiiresti mõista, mille eest tasub rohkem maksta. Korea-Eesti toidutööstuse seminaril jagasid kohalikud ettevõtted ja turueksperdid Eesti tootjatele praktilisi soovitusi, kuidas sellele nõudlikule turule siseneda ja seal silma paista. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) väliskonsultantide osakonna juht Ege Devon tõi avasõnavõtus esile, et Eesti ja Lõuna-Korea vaheline koostöö on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Eesti toiduekspordi maht Koreasse kasvas aastatel 2023-2025 ligi 15%
Juunis külastasid Euroopa Osakestefüüsika Labori (CERN) metallurgiaeksperdid Neo Performance Materialsi tootmisüksusi Sillamäel ja Narvas, et tutvuda ettevõtte tootmisvõimekuse ning võimaliku koostööga CERNi tulevaste projektide raames. Kahepäevase külastuse keskmes oli kõrge puhtusastmega nioobiumi tootmine ja töötlemine. Nioobium on oluline materjal CERNi tulevaste projektide, sealhulgas Future Circular Collideri (FCC) jaoks. FCC on CERNi kavandatav järgmise põlvkonna 91 kilomeetri pikkune osakestekiirendi, mis ehitusotsuse korral peaks tööle hakkama 2040. aastatel. Ehitamise kohta oodatakse otsust 2028. aastal. Külastusel osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) esindajad. EISi CERNi projektijuhi Robert Aare sõnul näitab külastus, et Eesti ettevõtetel on potentsiaali saada osaks
Alles hiljuti avatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) innovatsioonilaen on ettevõtetes kiiresti huvi tekitanud ning esimesed rahastusotsused on tehtud. See võimaldab Eesti tehnoloogiatel laia maailma murda. Esimeste ettevõtete seas, kes innovatsioonilaenust positiivse otsuse said, on süvatehnoloogiaettevõte GScan ja robootikaettevõte Rollo Robotics. Mõlemad tegutsevad väga erinevates valdkondades, kuid neil on üks ühine joon: nad arendavad lahendusi, millel on rahvusvaheline potentsiaal ja mille järgmine samm eeldab palju enamat kui lihtsalt head ideed. EISi juhatuse liikme Ivar Pae sõnul näitavad need kaks ettevõtet, et Eesti ettevõtetel on ambitsiooni ja ideid küll. „Kuid järgmisse arengufaasi jõudmiseks on sageli vaja just sellist rahastust, mis aitab
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Tippinnovaatorite kaheksa kuud kestnud programmi lõpetanud ettevõtete tagasisidest joonistub välja üsna selge pilt: programm andis osalejatele eelkõige süsteemi, tööriistad ja aja, et tegeleda innovatsiooniga nii, nagu igapäevatöö kõrval muidu sageli ei jõua. Ettevõtjate hinnangul aitas kaheksa kuu pikkune teekond paremini sõnastada innovatsioonistrateegiat, luua ettevõttesiseseid struktuure ja viia mitmel juhul ka päris konkreetsete muutusteni. See haakub hästi programmi algse eesmärgiga. EIS kutsus programmi ellu selleks, et aidata ettevõtetel kasvatada innovatsioonivõimekust, arendada uusi tooteid ja teenuseid ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tagasiside põhjal võib öelda, et vähemalt osalejate endi hinnangul see siht ka täideti. Tippinnovaatorite programmi neljandasse gruppi