Anname hoogu Eesti majandusele!

Innovatsioonist räägitakse palju. Häid ideid, tehnoloogiaid ja ambitsiooni on ettevõtetes sageli rohkem, kui välja paistab. Ometi juhtub ikka ja jälle, et algatused ei jõua päriselt ellu või ei hakka tööle nii, nagu oodati. Allpool on kuus mustrit, mis tulevad eri sektorites korduvalt esile. Kui neist aru saada, on lihtsam liikuda ideetasandilt päris väärtuseni: kasutusele võetud lahenduse, selge ärilise tulemuse või toimiva muutuseni organisatsioonis. 1. Organisatsioon ei ole juurutamiseks valmis Tehnoloogia võib olemas olla, kuid valmisolek juurutada jääb nõrgaks. Puuduvad oskused ja kompetentsid, mis aitaksid muudatusi läbi viia, ning sageli pole ka piisavalt aega, et inimesi kaasata. Töötajate vastuseis ei tule

15.–18. jaanuarini toimus Helsingi messikeskuses Põhjamaade suurim turismimess Matka. Eestit esindab messil arvukas delegatsioon – kokku on kohal ligi 50 Eesti turismiettevõtet ja organisatsiooni, kes tutvustavad nii erinevaid piirkondi kui ka reisielamusi. Lisaks ettevõtete ja turismiorganisatsioonide oma stendidele tutvustab Eestit messil Visit Estonia koordineeritav ühisstend, kus on väljas nii ettevõtted kui Eesti turismipiirkonnad. Messi publikuprogrammis on mitmeid Eesti-teemalisi esitlusi, mis tutvustavad Eestit kui mitmekülgset ja aktiivset reisisihtkohta. Kavas on ettekanded rattamatkadest, purjetamisest ja golfist Eestis, samuti mõjuisiku Henna Mikkilä kogemuslood Tallinnast ja Ida-Virust. Traditsiooniliselt toimub Eesti stendis nn kaardimäng, kus messi külastajad saavad märkida paiku, mida soovivad alanud aastal Eestis

Riik avab uue toetuse, mis aitab küberturvalisuse valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel koostöös teadlastega arendada uudseid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi lahendusi. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Riigi Infosüsteemi Ameti algatatud meede suunab IT-sektorisse 1,5 miljonit eurot ning taotlusi võetakse vastu alates 12. jaanuarist. Küberturvalisuse innovatsioonitoetuse pikaajaline eesmärk on kujundada Eestis elujõuline ja teaduspõhine küberturvalisuse sektor, kus tegutsevad tulevikku vaatavad ettevõtted, kelle teenuste järele on tugev nõudlus nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. RIA teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna juhataja Lauri  Tankler tõi välja, et toetus on mõeldud eeskätt innustamiseks ettevõtetele, kes seni ei ole süsteemselt teadus- ja arendustegevusega tegelenud. „See annab võimaluse saada praktiline kogemus koostööst

Saksamaa majanduse ja tööstuse tänane seis mõjutab Eesti eksportivaid ettevõtteid eelkõige tarneahelate ja konkreetsete sektorite kaudu ja võib panna Eesti eksportivad ettevõtted paratamatult oma plaane üle vaatama, kuid mõju ei ole mustvalge. EISi Saksamaa ekspordinõunikud Tiina Kivikas ja Leana Kammertöns rõhutavad, et mõju sõltub sellest, kellele müüakse, millises väärtusahelas ollakse ja millistes liidumaades partnerid tegutsevad. Saksamaa on Eesti jaoks oluline sihtturg: 2024. aastal oli Saksamaale eksporditud kaupade väärtus 1,27 miljardit eurot ning Saksamaa oli Eesti viies kaubanduspartner. Kellel on risk suurem? Tiina Kivikase sõnul võib Saksa tööstuse nõrkus Eesti ettevõtetele tellimustes tunda anda, eriti neil, kes on otsetarnijad või seotud

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Poola ekspordinõuniku Daniel Bajeri sõnul annab äsja valminud Poola turule sisenemise strateegia Eesti ettevõtetele praktilise raamistiku, kuidas siseneda Euroopa Liidu ühte suuremasse ja kiiremini arenevasse majandusse. Strateegia on tellitud Eesti Välisministeeriumi poolt ning annab Eesti ettevõtetele strateegilise ülevaate Poola turust: riiki kirjeldatakse kui Kesk-Euroopa võtmetähtsusega logistika- ja tootmiskeskust, mille tugevusteks on makromajanduslik vastupidavus, kasvav ostujõud ja mitmekesine tööstusbaas. Strateegia koondab ülevaate Poola ärikeskkonnast, Eesti ja Poola kaubandussuhetest, regulatiivsetest ja tööjõuturu eripäradest, avaliku sektori hangetest ning hindab üheksa sihtsektori atraktiivsust Eesti eksportijate vaates. „Poola on Euroopa Liidu kuues suurim majandus ja oluline logistika- ning tootmiskeskus Kesk-Euroopas.