Anname hoogu Eesti majandusele!

Eesti vesinikutehnoloogia ettevõte Stargate Hydrogen saab Euroopa Innovatsioonifondist 20,6 miljonit eurot toetust, et kasvatada Tallinnas oma elektrolüüserite tootmisvõimekust. Tehase laiendus on jätkuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) poolt rahastatud üleeuroopalise tähtsusega projektile. Euroopa Innovatsioonifondi toetus võimaldab Stargate Hydrogenil laiendada etapiviisiliselt olemasolevat tootmist Tallinnas ning viia ettevõtte väljatöötatud tehnoloogia oluliselt suuremate tootmismahtudeni. Tootmise laiendamise tulemusel kasvab Stargate Hydrogeni elektrolüüserite komponentide tootmisvõimekus kuni 250 megavatini aastas, võimaldades ettevõttel tarnida seadmeid ka Euroopa suuremahulistele tööstuslikele vesinikuprojektidele. „Euroopa Innovatsioonifondi toetus on Stargate Hydrogeni jaoks oluline verstapost ja tugev tunnustus nii meie tehnoloogiale kui ka tootmisstrateegiale. Selle investeeringuga astume ettevõttena järgmisele tasemele ning pärast tootmise

Eesti filmiidu IRIS Casting Ecosystem sai Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt ligi 150 000 eurot, et arendada edasi automatiseeritud casting’u töövoo platvormi. Filmiidu loob digitaalse ökosüsteemi näitlejate valiku läbiviimiseks ning toob ühele platvormile kokku töötama režissöörid, produtsendid, casting’u-režissöörid, näitlejad ja nende agendid. IRIS Casting Ecosystemi esimene versioon saab valmis septembri keskpaigas ning seejärel antakse kasutajatele katsetamiseks. IRIS Casting Ecosystemi asutaja Ronja Kissa sõnul on meeskonna selle aasta eesmärgid uute investorite kaasamine ning esimeste maksvate klientideni jõudmine. „Suvel osalesime koos Tehnopoli meeskonnaga Cannes’i filmifestivalil ning sealsed kohtumised ja vestlused tegid väga selgeks, et loomevaldkonna tehnoloogiad arenevad väga kiiresti ning heast ideest ja

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse liige ja e-residentsuse programmi juht Liina Vahtras võttis vastu Eesti Vabariigi peaministri Kristen Michali ettepaneku asuda majandus- ja tööstusministri ametikohale. Sellega seoses lõpetab Vahtras alates tänasest oma töö EISis. E-residentsuse juhina alustas ta 2023. aasta juunis, EISi juhatuse liige sai temast 2025. aasta juulis. EISi juhatus arutab lähiajal, kuidas Vahtrase seniste ülesannete täitmist jätkata. Liina Vahtras on pikaajalise strateegilise kommunikatsiooni, e-riigi arendamise ja iduvaldkonna taustaga tippjuht, kellel on enam kui 25 aasta pikkune avaliku ja erasektori töökogemus nii info- kui ka finantstehnoloogia vallast. Tal on e-riigi tehnoloogiate ja teenuste juhtimise magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist (TalTech).

Rantelon OÜ arendab koos Artec Design OÜ ja Sirius Microwave OÜ-ga mikrolainetel töötavat FPV (First Person View ehk piloodivaatega) drooni juht- ja raadiosidesüsteemi. Projekti kogumaksumus on 2 470 388 eurot, millest 1 850 805 eurot (75 protsenti) tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kaudu. Arenduse eesmärk on luua senisest segamiskindlam ja kompaktsem juht- ja raadiosidesüsteem, mis edastab juht- ja videosignaali kõrgematel sagedustel ning peab vastu ka elektroonilise sõjapidamise tingimustes. Projekti käigus valmivad drooni paigaldatav kõik-ühes juht- ja raadiosidemoodul ning operaatori poolel kasutatav sagedusmuundur. Töö tulemusena peab valmima töötav prototüüp, mis on katsetatud sihtkeskkonnale lähedastes tingimustes ja jõuab tehnoloogilise

Eesti ettevõte Cybernetica alustas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) Minerva projekti kolmandat etappi. Enam kui viis aastat kestnud koostöö jõuab sellega uude faasi: kui seni keskenduti peamiselt masinõppe võimaluste uurimisele ja tarkvara arendamisele, siis nüüd luuakse reaalajas töötav küberturvalisuse lahendus, mida saab paigaldada otse kosmosesõiduki pardale. Minerva dünaamiline ohutuvastussüsteem on eraldiseisev küberturvalisuse moodul, mis paigutatakse kosmosesõiduki sidesüsteemi ja pardaarvuti vahele. Selle ülesanne on avastada võimalikud küberohud enne, kui pahatahtlikud käsud jõuavad pardaarvutini. Projekt toimub ESA üldise tehnoloogia toetusprogrammi GSTP raames ja kestab 2029. aastani. Uuringutest reaalse seadmeni Cybernetica koostöö ESAga Minerva projektis algas 2020. aasta aprillis. Esimeses etapis uuriti, kuidas kasutada