Anname hoogu Eesti majandusele!

Rootsi on olnud üks olulisemaid Eesti eksporditurge alates taasiseseisvumisest 1991. aastal. Mitmed Eesti ettevõtted erinevatest sektoritest on Rootsi klientidega koostööd teinud juba üle kolme aastakümne. Uued võimalused on esile kerkinud seoses Ukraina sõjaga. Rootsi liitus NATOga 2024. aastal ning on sellest ajast alates läbinud kogu kaitsesektori ulatusliku kasvu ja ümberkujundamise. Rootsi kaitse-eelarve on 2020. aastast 2025. aastaks kahekordistunud – 59,8 miljardilt Rootsi kroonilt 138 miljardi kroonini (ehk ca 12,5 miljardi euroni). See enam kui 78 miljardi kroonine kasv tähendab sõjalise kaitsevõime tugevdamist. Kasvu on soodustanud halvenenud julgeolekuolukord ning uus kaitsepoliitiline otsus perioodiks 2021–2025, mis näeb ette ajateenijate arvu suurendamist ja

Eesti ettevõte Alunaut on tuntud kvaliteetsete alumiiniumpaatide tootjana, mille suurem osa toodangust liigub välisturgudele. Ettevõtte juht Mark Muru ütleb, et nende peamised eksporditurud on praegu Saksamaa, Holland ja Šveits, kuid huvi tuntakse ka teistest riikidest. „Aeg-ajalt annavad endast märku ka huvilised Rootsist ja Norrast,“ kirjeldab Muru. „Praegu hoiame kindlasti oma fookuse eelkõige Saksamaal, kuna seal on tekkinud võimalusi meie jaoks uutele turusegmentidele sisenemiseks.“ Messid andsid turulepääsu ja enesekindluse Muru sõnul sai ettevõte välisturgudele laienemiseks olulise tõuke Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) abil Eesti ühisstendiga rahvusvahelistel messidel osalemisest. „Hanseboot ja Boot messidel ühisstendil osalemise kaudu tekkis meile võimalus turule pääsemiseks ning

Eesti tööjõuturu rahvusvahelistumine ei ole enam trend — see on igapäev. Personalivaldkonna küsimus ei ole enam “Kas me oleme mitmekeelsed?”, vaid:  Kui hästi me suudame mitmekeelset meeskonda kaasata? Kuidas tagada, et kõik töötajad saaksid oma potentsiaali rakendada?  Praktilised kogemuslood Eesti ettevõtetest ja ühest ülikoolist näitavad selgelt, et meil on ühised väljakutsed ja üksteiselt õppides on meil võimalus need eriilmeliselt lahendada.  Enda kogemust jagasid Karl Storz, Fujitsu, Eesti Energia ja TalTechi personalijuhid 4. novembril toimunud PARE Harjumaa klubi sündmusel. Karl Storz Video Endoscopy Estonia    Karl Storz Video Endoscopy Estonia meeskonnas on tööl 13 erineva emakeelega töötajat.  Väljakutsed  Lahendusfookus  + tootmise koolitajad on ametikoht, mitte “kõrvalt juhendamine” + juhendid muutuvad visuaalsemaks + isetekkeline keelekümblus tootmises + kultuuriline teadlikkus on osa töökultuurist  Karl Storz Video Endoscopy Estonia on selge näide, et mitmekeelsus vajab süsteemsust – mitte juhust. Fujitsu Estonia   Fujitsu on Rahvusvaheline ettevõte, mis on Eestis tegutsenud alates 1991. aastast. ~300 töötajat, töökeeli praegu 6 (varasemalt 9).  Olenevalt osakonnast on vajalik vähemalt ühe järgneva keele oskus: eesti, inglise, soome, rootsi, norra, taani, (läti, leedu või saksa) keel.  Personalitiim täheldas, et ka individuaalsete tasuliste keelekursuste pakkumine ei tähenda, et inimesed keelt reaalselt kasutama hakkaks. Seetõttu loobuti laiapõhjalisest keeleõppesse investeerimisest.  Täna keskendutakse sellele, et: + töö- ja eraelu oleks tasakaalus + kaugtöö toimiks + kaasatus tekiks loomulikult + mitmekeelne töö ei muutuks “kohustuseks”  Eesti keelt kasutatakse peamiselt üritustel ja igapäevasuhtluses, tutvustused on sageli inglise keeles.  Fujitsu kogemus näitab, et keelelised valikud peavad lähtuma päris vajadusest, mitte heast soovist. Enefit (Eesti Energia)   Enefitis töötab 4726 töötajat ning mitmekeelsus mõjutab seal kõiki protsesse:  + koostööd -> eesmärk: tugevamad suhted, meeskond + protsesside kulgemise tempot -> töötaja on konkurentsivõimelisem + dokumendihaldust -> suurem kaasatus + siseveebi / info jagamist -> väiksem töötajate voolavus + koolitusi ja keeleõpet -> motivatsioon ka iseseisvalt õppida + ürituste korraldust -> positiivne mõju moraali/kultuuri 

President Alar Karis viibis möödunud nädalal Chicagos, et tutvustada Eesti tugevusi tehisintellekti, digilahenduste ja Atlandi-ülese koostöö valdkonnas. Koos Eesti tehnoloogiaettevõtetest koosneva äridelegatsiooniga kohtus ta ülikoolide ja ettevõtete esindajatega, et arutada tehisintellekti vastutustundlikku arendamist ja koostöövõimalusi Eesti ning USA vahel. Visiidi korraldasid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja Eesti Suursaatkond Washingtonis. Visiit toimus ajal, mil president Karis on korduvalt kutsunud demokraatlikke riike võtma juhtrolli tehisintellekti tuleviku kujundamisel. Ta on rõhutanud, et valitsused peaksid leidma viisi, kuidas suunata uut tehnoloogiat inimeste hüvanguks, ning eelistama digitaalse iseseisvuse asemel koostööd ja vastastikust sõltuvust. „Eesti tugevus seisneb meie võimes kiiresti uuendada, teha koostööd üle piiride ja

1. novembri õhtul tunnustati „Eesti parimad ettevõtted 2025“ auhinnagalal meie kõige silmapaistvamaid ettevõtteid. Aasta ettevõtte tiitliga pärjati inseneri- ja tootmisettevõte Tech Group, kes arendab ja toodab keerulisi ja kalleid tootmisliine, mida müüakse otse Euroopa auto-, kiibi- ja fotoonikatööstustele. „Oleme nutikate masinate loomise ettevõte ja meie valdkond on nii põnev, nagu inseneride kommipood,“ ütles galaõhtul Tech Groupi tegevjuht Martin Sutrop. „Meid viib edasi ära tegemise mentaliteet ja seda hindavad ka meie kliendid. Olen väga tänulik kõigile meie ettevõtte inimestele, samuti partnerite võrgustikule. Kutsun üles suurelt mõtlema ja leidma jätkuvalt võimalusi, kuidas asju ära teha, mitte õigustusi, miks neid ei saa teha.“