Tänavu täitub 10 aastat Eesti saamisest Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmeks. Eesti kosmosetegevusi juhtiv Kosmosebüroo, mis kuulub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) koosseisu, plaanib väärikat tähtpäeva tähistada kogu 2025. aasta vältel mitmete ürituste ja tegevustega. 4. veebruaril 2015 allkirjastas väliskaubandus-​ ja ettevõtlusminister Anne Sulling Eurooopa Kosmoseagentuuriga liitumislepingu. Selle sündmuse tähistamiseks korraldab Kosmosebüroo Eesti kosmosekogukonnale 4. veebruaril kell 18.00 vastuvõtu Draamateatri 4. korruse Maalisaalis. Pidulike sõnavõttude järel ootab ühine etenduse „Solaris“ vaatamine. 6. veebruaril linastub Apollo kinos dokumentaalfilm „ESTCube-2.X: kümme aastat tähtedeni“, mis räägib kosmoseprojekti katsumusi täis teekonnast. 21. ja 22. mail toimub Eestis ESA finantskomitee kohtumine, mis toob Tallinnasse Euroopa Kosmoseagentuuri kõrged ametnikud ja eksperdid. 1. septembril

16.–19. jaanuarini toimub Helsingis Põhjamaade suurim turismimess MATKA, kus Eesti ettevõtjad ja turismipiirkonnad tutvustavad soomlastele selle aasta põnevaid reisipakkumisi. Kui Tallinn on Soome külastajate arvu poolest kriiside eelse taseme juba saavutanud, siis selleks aastaks ootab Eesti turismisektor rohkem Soome külastajaid ka pealinnast väljapoole. “MATKA mess on aasta tähtsündmus, kus korraga kõige rohkem Eesti turismiettevõtjaid oma peamiste välisklientidega vahetult kokku puutub,” ütles EISi turismijuht Anneli Lepp. „Eestisse reisimine on paljudele soomlastele sama loomulik nagu oma maakodu külastamine. Eesti turismisektor teeb kõik, et soomlased tunneksid end siin koduselt, nagu hea naabri juures peabki,“ iseloomustas Anneli Lepp Soome turu olulisust ja lisas: „Reisimise

Ida-Virumaale Sillamäe tööstusparki on rajamisel kahe jalgpalliväljaku suurune tööstusala, kus hakkavad tööle tehased, mis sorteerivad ja kasutavad ära kõik Eestis tekkivad rõiva- ja tekstiilijäätmed. Väärtuslikumat osa saab taaskasutada tekstiilikiuna, väheväärtuslikumast toota nii Eestis kui ka eksporditurgudel konkurentsivõimelisi ehitusmaterjale. Investeeringu suurus on ligikaudu 100 miljonit eurot, EIS toetab projekti Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest 39 miljoni euroga. Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on selline investeering väga oodatud, sest kõigis omavalitsustes peab nüüd olema korraldatud tekstiilijäätmete eraldi kogumine. „Tekstiilijäätmed on üks raskemini töödeldavaid jäätmeliike ning kogu Euroopa otsib praegu lahendusi, et neid suurtes kogustes väärindada. Saame olla uhked, et meie kohalikud ettevõtjad võtsid selle

Sel nädalal osalevad 11 Eesti ettevõtet koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) Saksamaal Münchenis toimuval maailma juhtival ehitusvaldkonna messil BAU. BAU fookuses on arhitektuur, materjalid ja süsteemid. Messi külastab umbkaudu 200 000 inimest, kelle seas on nii arhitekte, insenere, müügimehi, tootjaid, edasimüüjaid, arendajaid, ostjaid kui investoreid. Eesti ühisstendil osalejate seas on mitmeid puiduga toimetavaid ettevõtteid. Kuigi Eesti on juba täna näiteks puitmajade eksportimises Euroopa esimene – ekspordikäive on ca pool miljardit eurot, mis on poole suurem maht meile järgnevatest Poolast ja Leedust, ning kogu Euroopa turust on Eesti käes ligi veerand – püütakse Saksamaal jalga ukse vahele saada veelgi laiemalt. “Tehaseline

Eesti puitmajasektori ettevõtted on tuleviku osas optimistlikud, olgugi, et 2024. aasta oli vähese välisnõudluse tõttu majanduslikult keerukas ja sama tõotab tulla ka 2025. aasta. Optimismi tekitab Puitmajaliidu tegevjuhi Annika Kadaja sõnul Euroopa kliimaeesmärkidest tingitud kasvav nõudlus puidust ehitamise järele, mis on uus kasvuvõimalus Eesti ettevõtetele, aidates täita ka sektori miljardi euro suurust ekspordikäibe ambitsiooni. „Sektori optimistlikku väljavaadet toetab Euroopa seatud kliimaeesmärkidest välja kasvav tugevam nõudlus puidust ehitamisele ja energiatõhusatele ning kestlikele lahendustele ehk just sellistele lahendustele, mida Eesti majatehased pakuvad,“ jagas Annika Kadaja. Sihtriikides on juba välja töötatud või koostamisel ehitussektorit suunavad strateegiad: näiteks süsinikujalajälje arvutamine ja arvestamine ehituses, kohaliku