Uudised

Euroopa Komisjon avaldas täna, 9. juulil 2026. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli (European Innovation Scoreboard 2026), mis annab ülevaate Euroopa Liidu liikmesriikide teadus- ja innovatsioonivõimekusest ning selle arengusuundadest. Peamised järeldused Euroopa tasandil Eesti tulemus Eesti on liikmesriikide seas 11. kohal ja kuulub jätkuvalt Strong Innovator ehk tugevate innovaatorite hulka ning meie innovatsioonitase on jätkuvalt üle Euroopa Liidu keskmise. See kinnitab, et Eesti innovatsiooniökosüsteem on Euroopa võrdluses konkurentsivõimeline. Raporti järgi on Eesti peamised tugevused: Arenguruumi nähakse eelkõige järgmistes valdkondades: Miks see raport on Eesti ettevõtetele ja ökosüsteemile oluline? European Innovation Scoreboard ei ole pelgalt riikide edetabel. Euroopa Komisjon kasutab seda ühe sisendina

Enne suvist hingetõmbeaega jätkub Brüsselis töö täistuuridel. Euroopa Liidu institutsioonides kujundatakse otsuseid, mis mõjutavad Euroopa ettevõtlus- ja innovatsioonikeskkonda veel aastaid. Alates 1. juulist 2026 täidab Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ülesandeid Iirimaa, kelle juhtimisel keskendub Euroopa Liit järgmise kuue kuu jooksul mitmele Eesti ettevõtjate jaoks olulisele prioriteedile. Nende hulka kuuluvad Euroopa konkurentsivõime tugevdamine, innovatsiooni edendamine, investeeringute suurendamine, kaitsetööstuse arendamine ning järgmise pikaajalise ELi eelarve ettevalmistamine. Kuigi eesistumine kestab vaid pool aastat, kujundatakse selle jooksul mitmete algatuste poliitilised suunad, mille mõju ulatub järgmisse kümnendisse. Eesti ettevõtete jaoks tasub tähelepanu pöörata eelkõige järgmistele arengutele. Industrial Accelerator Act – Euroopa uus tööstuspoliitika Üks olulisemaid seadusandlikke

Sel nädalal toimus Tallinnas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Earth Explorer 12 kohtumine, mis tõi Eestisse enam kui 200 teadlast, kosmoseeksperti ja ettevõtete esindajat üle Euroopa. Kahepäevasel kohtumisel arutati järgmise põlvkonna Maa kaugseire teadusmissioone, mille eesmärk on parandada arusaamist kliimamuutustest ning toetada tulevikus teaduspõhiseid otsuseid. Earth Explorer on ESA teadusmissioonide programm, mille raames arendatakse satelliite Maa ökosüsteemide paremaks mõistmiseks. Tallinnas hinnati nelja kandidaadimissiooni – CryoRad, ECO, Hydroterra+ ja Keystone –, millest kaks liiguvad edasi järgmisse arendusetappi. Iga missiooni eelarve ulatub ligikaudu 350 miljoni euroni ning võimaliku orbiidile jõudmiseni 2030. aastatel. Kohtumise avasõnad pidas EISi kosmosebüroo arendusjuht Madis Võõras, kelle sõnul on sellise

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) rahastab Euroopa Liidu kaasabil seitsme loomevaldkonna tugiteenuste projekti ligi miljoni euroga, et aidata Eesti loomeettevõtetel kasvatada eksporti, leida uusi rahvusvahelisi partnereid ning tugevdada oma konkurentsivõimet välisturgudel. „Toetust saanud projektid näitavad hästi, kui lai ja mitmekesine on Eesti loomesektor – välisturgudele aitame liikuda nii muusika-, filmi-, kunsti-, arhitektuuri-, disaini-, turundus- kui ka puiduvaldkonna ettevõtetel. Oluline on, et iga projekt ei pakuks ettevõtjatele üksnes teadmisi, vaid looks ka praktilisi kontakte, koostöövõimalusi ja tuge, mis aitavad neil jõuda uute klientide ja partneriteni väljaspool Eestit,“ ütles EISi loomemajanduse teemajuht Kadi Haljand. Haljandi sõnul oli huvi toetuse vastu suur. „Kokku

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Tippinnovaatorite kaheksa kuud kestnud programmi lõpetanud ettevõtete tagasisidest joonistub välja üsna selge pilt: programm andis osalejatele eelkõige süsteemi, tööriistad ja aja, et tegeleda innovatsiooniga nii, nagu igapäevatöö kõrval muidu sageli ei jõua. Ettevõtjate hinnangul aitas kaheksa kuu pikkune teekond paremini sõnastada innovatsioonistrateegiat, luua ettevõttesiseseid struktuure ja viia mitmel juhul ka päris konkreetsete muutusteni. See haakub hästi programmi algse eesmärgiga. EIS kutsus programmi ellu selleks, et aidata ettevõtetel kasvatada innovatsioonivõimekust, arendada uusi tooteid ja teenuseid ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tagasiside põhjal võib öelda, et vähemalt osalejate endi hinnangul see siht ka täideti. Tippinnovaatorite programmi neljandasse gruppi

EY välisinvesteeringute atraktiivsuse uuringu kohaselt näevad investorid Eesti peamiste tugevustena konkurentsivõimelist maksukeskkonda, head elukvaliteeti ja turvalisust ning lihtsat asjaajamist. Samas tulevad Eesti puhul selgelt esile ka kitsaskohad, mis mõjutavad riigi konkurentsivõimet: kõrge energiahind, turu väiksus, rahastuse kättesaadavus ja makromajanduslik ebakindlus. EY korraldatud iga-aastasest uuringust selgub, et 34% välisinvestoritest näeb Eesti suurima eelisena konkurentsivõimelist maksusüsteemi, 26% head elukvaliteeti ja turvalisust, 24% asjaajamise lihtsust ning sama palju innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse taset. „Eesti äritegevuse lihtsus ja kiirus ning panus innovatsiooni eristavad meid ülejäänud Euroopast. Samas on meie lähinaabrid Läti ja Leedu jõudnud järele mitmes praktilises teguris. Näiteks taristu kvaliteeti toob naabrite puhul eelisena