Uudised

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium muudab suuremahuliste investeeringute toetuse ettevõtetele kättesaadavamaks. Minimaalne investeering langeb 100 miljonilt 70 miljonile eurole ning eelisarendatavate projektide lävend algab edaspidi 35 miljonist ja kaitsetööstuses 20 miljonist eurost.  Suuremahuliste investeeringute toetus on osa valitsuse majanduskasvu kavast. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse väljastatava toetuse eesmärk on tuua Eestisse uusi investeeringuid, luua kõrgema lisandväärtusega töökohti ja tugevdada Eesti tööstuse konkurentsivõimet.  „Suurinvesteeringud ei jõua meile iseenesest. Konkureerime ka naabritega, nii et peame looma tingimused, mis annavad ettevõtetele kindluse valida oma järgmise tehase, arenduskeskuse või tootmisliini asukohaks just Eesti. Lävendite langetamine annab rohkematele investoritele, sealhulgas ka kaitsetööstusele, võimaluse oma investeerimisplaane siin ellu viia,” ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.   Muudatused teevad meetme kättesaadavaks ka väiksematele projektidele, mis on Eesti majanduse jaoks mõjusad, kuid liiga suured, et kvalifitseeruda

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programmi 10. taotlusvoorus said toetuse 12 Eesti ettevõtte teadus- ja arendusprojektid kogusummas ligi 15 miljonit eurot. Toetuse abil arendatakse uusi kõrgema lisandväärtusega tehnoloogiaid, terviselahendusi, tehisintellektil põhinevaid tooteid, autonoomseid transpordilahendusi, energeetika- ja tööstustehnoloogiaid ning kaitsevõime jaoks olulisi innovaatilisi lahendusi. Rahastuse saanud projektide kogumaksumus on enam kui 24,6 miljonit eurot, millest EIS toetab ettevõtteid ligi 15 miljoni euroga. Toetuse suurus ühe projekti kohta ulatub ligikaudu 370 000 eurost 1,9 miljoni euroni. „Kui tahame Eestis kõrgemaid palku ja suuremaid sissetulekuid, vajame maailmatasemel ettevõtteid. Selliseks ei saada odavama tööga, vaid teadmiste, teaduse ja tehnoloogia toel loodud toodetega, mida suudetakse müüa kogu maailmas. Rakendusuuringute programm

Alates 27. juulist saavad kolme- ja enamalapselised vähekindlustatud pered taotleda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) kodutoetust elamistingimuste parandamiseks.  Kodutoetust saavad pered, kellel ei ole oma kodu või kelle kodu ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Näiteks kui kodus puudub pesuruum või see vajaks kaasajastamist, maja fassaadi tuleks soojustada, küttekolle ei taga piisavalt soojust või on süttimisohtlik.  Toetatakse nii perele kodu ostmist kui ka uue elamu püstitamist, samuti perele kuuluva eluruumi laiendamist ja renoveerimist. Toetus katab töid elamistingimuste kaasajastamiseks, ei kaeta kulutusi tööriistadele, kodutehnikale, mööblile vm sisustusele. Toetust saab kasutada ainult nendeks kuludeks, mis tehakse pärast toetuse saamist, erandiks on ehitusprojekti kulu ning eluruumi ost taotluse läbivaatamise ajal.  Eraisikute toetuste teenuseomanik Kersti Saar tõi varasemate voorudega võrreldes välja lihtsama asjaajamise. „Kuna toetus

Alles hiljuti avatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) innovatsioonilaen on ettevõtetes kiiresti huvi tekitanud ning esimesed rahastusotsused on tehtud. See võimaldab Eesti tehnoloogiatel laia maailma murda. Esimeste ettevõtete seas, kes innovatsioonilaenust positiivse otsuse said, on süvatehnoloogiaettevõte GScan ja robootikaettevõte Rollo Robotics. Mõlemad tegutsevad väga erinevates valdkondades, kuid neil on üks ühine joon: nad arendavad lahendusi, millel on rahvusvaheline potentsiaal ja mille järgmine samm eeldab palju enamat kui lihtsalt head ideed. EISi juhatuse liikme Ivar Pae sõnul näitavad need kaks ettevõtet, et Eesti ettevõtetel on ambitsiooni ja ideid küll. „Kuid järgmisse arengufaasi jõudmiseks on sageli vaja just sellist rahastust, mis aitab

Sel nädalal allkirjastasid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Bochumi linnapea Jörg Lukat koostöömemorandumi, millega Eesti ja Bochum tihendavad koostööd digitaalse tervise, terviseandmete, personaalmeditsiini ja tervisetehnoloogiate arendamisel. Koostöö loob Eesti ettevõtetele ja teadusasutustele uusi võimalusi ühiste arendusprojektide käivitamiseks, Saksamaa turule sisenemiseks ning Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammides osalemiseks. Memorandumi eesmärk on ühendada Eesti ja Bochumi piirkonna terviseinnovatsiooni ökosüsteemid, viia kokku ettevõtted, teadusasutused ja tervishoiuorganisatsioonid ning soodustada innovatsioonipartnerlusi, kaubandust ja investeeringuid. Koostöö rakendajateks on Bochum Economic Development koos HealthCampus Agency Bochumiga, Ruhri Ülikool Bochumis ning Eesti poolelt Tartu Biotehnoloogia Park. Esimesed prioriteetsed koostöövaldkonnad on pikaajaliste nakkusjärgsete haigusseisundite, sealhulgas pika COVID-i uurimine, ning

Fortaco Group ja HANZA Group on allkirjastanud lepingu, mille kohaselt HANZA omandab Fortacole kuuluvad terasetöötlemis- ja koosteüksused Eestis, Poolas ja Soomes. Tehing tugevdab HANZA Euroopa tootmisplatvormi ning võimaldab Fortacol veelgi selgemalt keskenduda sõidukikabiinide tootmisele. Lisaks Fortaco tehastele Poolas ja Soomes hõlmab tehing ka Fortaco Estonia üksust Narvas, mis on üks piirkonna suurimaid tööstusettevõtteid. Tehingu lõpuleviimise järel liidetakse Fortaco Estonia  tegevused HANZA väljakujunenud tootmisklastriga Eestis, luues tugevama tööstusplatvormi ning uusi võimalusi klientidele, töötajatele ja partneritele. HANZA jaoks on see ülevõtmine oluline samm „HANZA 2028“ strateegia elluviimisel ning tugevdab ettevõtte võimekust rasketehnika ja keeruliste koostetööde valdkonnas. Fortaco Grupil võimaldab tehing keskenduda veelgi