50 riiki eksportiv Thermory: Eestile on oluline üha rohkem puitu väärindada, mitte palki eksportida
Puidusektoris on rasked ajad, kus majanduslangus ja üha kasvavad sisendhinnad on vähendanud ettevõtete kasumlikkust ning nõudlus jääb alla pakkumisele. Ehkki sektor on eelnevalt investeerinud palju tootmismahu suurendamisse, keskendutakse praegu enamasti tootmise efektiivsusele ja säästlikele lahendustele, ütleb Thermory tegevjuht Simmo Soomets.
Mis väljakutsetega puidusektor praegu veel silmitsi seisab, kuidas keerulisel ajal majanduslikult ellu jääda ja millised on tulevikuväljavaated, selgub alljärgnevast intervjuust.
Kuidas hindate Eesti puidusektori hetkeolukorda ja millised on Teie arvates suurimad väljakutsed, millega sektor praegu silmitsi seisab?
Puidusektoris on väga erinevaid ettevõtteid ning spetsiifikast tulenevalt läheb neil eri aegadel erinevalt. Kui üldistada, siis viimasel paaril aastal on enamusel selgelt vähenenud käibed ja hüppeliselt kukkunud kasumid.
Ettevõtted on varasemalt palju investeeritud mahukasvu, kuid hetkel jääb nõudlus selgelt alla pakkumisele. Seetõttu on vähenenud ka marginaalid ja müügi tegemiseks tuleb kõvasti pingutada.Eestis annab tunda ka sisendhindade tõus – energia, tööjõud, tooraine ja nüüd ka maksud. Hetkel ongi investeeringud pigem asendusinvesteeringud, mitte mahu kasvatamiseks.
Sektoris üldisemalt oodatakse majanduse üldist taastumist, eelkõige ehitusmahtude taastumist.
Milliseid arenguid näete lähiaastatel puidutööstuses?
Eestis on kogu tööstuse olukord muutunud viimastel aastatel keerulisemaks ja puidutööstus ei ole siin erand. Energia on kallis ja kindlus tuleviku suhtes madal. Vahepealne kõrge inflatsioon on viinud ka palgaootused väga kõrgeks. Et ajale vastu pidada on vaja tegeleda pidevalt toote omahinna alandamisega, automatiseerimise ja digitaliseerimisega. Selle kõigega me just praegu tegeleme.
Lisaks ehitusmaterjalile oleme üha rohkem pööranud tähelepanu väärtusahelas edasi liikumisele – meie portfellis on tänaseks sise- ja välisaunad, tünnisaunad, saunatooted, väikemajad. Ehk ahelas oleme me liikunud mõlemale poole – kasvatanud investeeringuid saeveskitesse, aga liigume ka lõpptarbijale toodetega lähemale. Leian, et Eestile on oluline üha rohkem puitu väärindada, mitte eksportida palki või vähese lisandväärtusega puitu.
Aasta Puitehitis 2023 konkursil parim elamuarenduste ja avalike hoonete kategoorias: Pelgulinna Riigigümnaasium. Hoone välisfassaadi ehitusel on kasutatud Thermory puitu.
Arvestades seda, et 90% teie tootmisest läheb ekspordiks, millised rahvusvahelised turud on hetkel Thermory jaoks kõige lootustandvamad ja kas plaanite laieneda ka uutele turgudele?
Kui Euroopas algas sõda, siis kogu Euroopa turg muutus hetkega väga alalhoidlikuks. Selle mõju on osaliselt hakanud küll leevenema, aga Euroopa turud on endiselt keerulised. Puidusektori müük oleneb sellest, kuidas läheb ehitussektoril ja ehitatakse jätkuvalt vähe.
Lootustandvamad turud on kauged turud, kuhu oleme üha rohkem eksporti kasvatanud. Lähiturgudest on meile olulisim Soome, kuna see on nii Siparila (värvitud laudised peamiselt) kui ka saunamaterjalide põhiturg. Kaugetest turgudest on väga oluline USA, kus on meil ka enda tütarettevõte koos ladude ja suure müügitiimiga. Lisaks näeme, et kasvamas on Austraalia ja UK turud.
Kuidas kirjeldaksite termotöödeldud puidu praegust ülemaailmset nõudlust ja kuidas see on mõjutanud Thermoryt?
Termopuit kogub tuntust ja seda kasutatakse üha laiemalt, sest see sobib hästi nii ekstreemselt soojadesse kui ka külmadesse kliimadesse. Kui temperatuur muutub, siis puit ei mängi oma dimensioonides nii palju ja peab ilmastikule hästi vastu. Aga see on omakorda toonud ka konkurente meile juurde, näiteks Covidi pandeemia ajal investeeriti palju tootmisvõimsustesse üle ilma.
Hetkel on pakkumine ületamas nõudlust, sest tegijaid on palju. Ka Thermory käive on langenud, kuigi kogused on tegelikult kasvanud. Seda seetõttu, et tarbija otsib soodsamaid lahendusi –viimasel paaril aastal ongi rohkem ostetud näiteks mändi ja kuuske, mis on soodsam.
Aga üldine trend on üha rohkem puidu kui taastuva ressursi kasutamise suunas ja mida rohkem termopuitu kasutatakse, seda parem maakerale. Lihtsalt on vaja vähem puid maha võtta ja CO2 on pikemalt lukustatud puidust toodetesse. Näeme ka seda, et arhitektid kasutavad just termopuitu hoonete keskkonna jalajälje, eelkõige betooni ja klaasi kasutuse tasakaalustamiseks ja positiivseks viimiseks.
Thermory puitu on kasutatud ka Lissabonis asuva kunstimuuseumi Centro de Arte Moderna Gulbenkian (CAM) ehitusel.
Kuidas suudab Thermory konkureerida rahvusvahelisel turul, eriti arvestades kasvavat konkurentsi ja nõudlust sertifitseeritud ja keskkonnasõbraliku puidu järele?
Thermory konkurentsieelis on väga pikk kogemus toote- ja tootmisarendusega. Me oskame töödelda eri tingimustes kasvanud puitu nii, et lõpptulemus on stabiilselt väga kvaliteetne. Suudame maailmas hästi konkureerida, sest meie toodet ja selle omadusi juba tuntakse ning me tagame edasimüüjatele stabiilsed tarned.
Paljud oskavad teha pruuni puitu, aga teatakse, et Thermory oskab teha päriselt ajas vastupidavat toodet. Teiseks oleme panustanud väga palju rahalist ja ajalist ressurssi kvaliteetbrändide ülesehitusse. Nii näiteks oleme korduvalt kohanud USA turul termopuidu sünonüümi Thermory wood – see on suurim kompliment meie tööle. Auroom on aga tõusmas maailmas väga tuntud ülikvaliteetseks saunatootjaks, seal me ekspordime ligi 100% oma toodangust. Järgmisel aastal toodame juba ca 5000 ühikut saunu.
Kuidas mõjutavad globaalsed keskkonna- ja säästlikkustrendid Thermory tegevust ning milliseid samme olete astunud jätkusuutlikkuse suurendamiseks?
Thermory põhitoode on termiliselt töödeldud puit – kasutades vaid kuumust ja veeauru, muudame puidu füüsilisi omadusi kestlikumaks. Puit peab seejärel välitingimustes oluliselt kauem vastu kui töötlemata puit. Ka meie ettevõtte slogan peegeldab seda: Leave a Lasting Impact ehk Loome kestvaid väärtusi.
Me näeme oma tegevuses, et trend on selgelt säästlikult toodetud ja ajas kestvamate toodete kasutamise suunas. Aga samas on see riigiti erinev – kui Skandinaavia on selles osas teerajaja, siis muu maailm tuleb vaiksemini järgi.
Hetke kõige olulisem mõjutaja on meil pigem seadusandlik pool. Ehk erakordselt palju on vaja sertifitseerida, tõestada ja testida. Nii näiteks ei tohi Euroopas ükskõik mil viisil töödeldud puitu enam lugeda lihtsalt puiduks – sa pead tõestama et töötlemisel ei halvendatud puidu algseid omadusi. Uute hoonete ehitamisel arvutatakse hoone jalajälg väga täpselt, mistõttu peab meie materjal olema varustatud mitmesuguste sertifikaatidega. Nende hulka kuuluvad päritolu sertifikaadid (FSC, PEFSC), keskkonnamärgis (luigemärgis), jalajälje arvutused (EPD), ning tootmise kvaliteedi, keskkonna ja tööohutuse sertifikaadid (ISO-d). Samuti vajavad arhitektid oma töös toote kohta BIM-faile (digitaalsed failid, mis sisaldavad ehitusprojekti teavet ja mudeleid, et aidata projekteerimist, ehitust ja haldust, toim). Seetõttu on vajalik teha palju ettevalmistustööd kontoris.
Astume pidevalt samme oma jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Meil on mitmeid programme, mis aitavad luua uusi tooteid tootmisjääkidest. Samuti teeme investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, nagu automaatsed liinid, tõsteseadmed, kaamerad, röntgen-seadmed ja masinloetavad andmed, et tõsta efektiivsust ja vähendada omahinda.
Hea teada:
Nimi: Thermory
Asutatud: 1997
Valdkond: puidutööstus
Põhitegevus: termiliselt töödeldud puidutooted
Ettevõtte brändid:
-Thermory: kestlikud ja vastupidavad puidutooted
-Siparila: põhjamaade välis- ja sisesektsioonide lahendused
-Auroom: disainsaunad
-VMS Timber: tünnisaunad ja glämpingu majakesed
Töötajate arv: 742 (2022); 684 (2023)
Käive: 149,27 mln eurot (2022); 122,3 mln eurot (2023)
Kasum: 10,13 mln eurot (2022); 343 649 eurot (2023)
Olulised ekspordiriigid: Soome, USA, Holland, Läti, Saksamaa, Rootsi, Taani, Belgia, Prantsusmaa