Aasta eksportöör 2026: Eesti insenerimõte vallutab maailma kosmosest ookeanideni
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel inseneriteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi. Nende ettevõtete tehnoloogiline võimekus on esindatud nii NASA kosmosemissioonil, rahvusvahelistes andmekeskustes kui ka maailmameredel.
HANZA Mechanics Tartu toodang liigub tänapäeval enam kui 45 riiki üle maailma. Kuigi ettevõtte peamised eksporditurud asuvad traditsiooniliselt Põhja- ja Lääne-Euroopas, on viimastel aastatel edukalt kanda kinnitatud ka Kesk-Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias, kusjuures üheks oluliseks uueks kasvuturuks on kujunenud Poola.
„Oleme jätkanud ekspordi kasvatamist, investeerinud tootmisvõimekuse suurendamisse ning võitnud uusi projekte mitmetel välisturgudel,“ märgib HANZA Eesti klastri kommunikatsioonijuht Triin Kuusk. Edu välisturgudel on toonud ka kaalukaid rahvusvahelisi tunnustusi. Nii Saab Surveillance kui ka 3M on omistanud ettevõttele tiitli „Supplier of the Year“, mis kinnitab Tartu tehase toodangu vastavust maailma rangeimatele kvaliteedi- ja tarnekindlusstandarditele.
Taaraautomaatidest globaalsesse kosmosetööstusesse
Ettevõtte ekspordiportfell on erakordselt mitmekesine, teenindades kliente meditsiiniseadmete, põllumajandustehnoloogia ja rohetehnoloogia valdkonnas. Viimaste aastate üheks silmapaistvamaks rahvusvaheliseks projektiks on olnud taaraautomaatide tootmise kiire skaleerimine, tänu millele on Tartus toodetud seadmed praeguseks kasutusel enam kui 35 riigis, sealhulgas Austraalias, Lõuna-Aafrikas, Kanadas, Tšiilis ja Argentinas.
Kõige ehedamalt demonstreerib ettevõtte rahvusvahelist usaldusväärsust aga seotus kosmosetööstusega. „Kõnekas näide meie tehnoloogilisest võimekusest on see, et NASA Artemise II missioonis kasutatavate astronautide kõrvaklappide mikrofoni elektroonikakomponent on toodetud meie Tartu tehases,“ toob Kuusk esile. „Selliseid projekte ei võida ettevõtted iga päev ja see näitab hästi, millisel tasemel täpsust ning kvaliteeti rahvusvaheline turg tänapäeval eeldab.“
Ekspordimootoriks on automatiseerimine ja tark tootmine
Konkurentsivõime hoidmiseks globaalsetes väärtusahelates on HANZA viimase kolme aasta jooksul investeerinud tootmisvõimekuse arendamisse üle 16,5 miljoni euro, keskendudes robotiseerimisele ja digitaliseerimisele.
Kuuse sõnul peab Euroopa tööstus toime tulema geopoliitilise ebakindluse ja kasvava rahvusvahelise hinnasurvega, mistõttu otsivad kliendid partnereid, kes suudavad pakkuda üksiku tootmisetapi asemel terviklikku lahendust. „Usume, et Eesti tööstuse konkurentsivõime ei sünni odavast tööjõust, vaid teadmistest, tehnoloogiast ja võimest luua klientidele kõrget lisandväärtust,“ sõnab Kuusk ja lisab, et pikaajalised investeeringud on andnud selge võimekuse teenindada järjest keerukamaid rahvusvahelisi kliente.
Fookuses andmekeskused ja konteinerlahendused
AS-i Harju Elekter tegevjuhi Alvar Sassi sõnul jätkub nõudlus energiaseadmete järele. Kuigi börsil noteeritud grupi tütarettevõte täpseid osakaalu numbreid ettevõtte aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes jooksvalt ei avalda, on eksporditurgude nõudluse oluliseks tõukejõuks rahvusvaheliste andmekeskuste rajamine. See loob vajaduse spetsiifiliste ja töökindlate energialahenduste järele, mis ühendavad võrgu ja andmekeskuse.
Vastuseks turu vajadustele on ettevõte käivitanud uue E-house’i tootmise, kus luuakse tehasepõhiseid elektrijuhtimislahendusi. „Me paneme väga keeruka toote valmis kompaktsesse konteinerisse ja see viiakse objektile. See on plug and play – ühendad kaablid ja töötab,“ kirjeldab Sass. Selline lähenemine lahendab andmekeskuste ehitajate jaoks aja- ja tööjõumure, kuna spetsiifiline tehnoloogia laotakse objektil kokku sisuliselt valmis plokkidena, mis vähendab oluliselt kohapealse ehituse mahtu.
Harju Elektri tehase laiendus. FOTO: Harju Elekter
Kõrgem lisandväärtus avab uued turud
Ajalooliselt on Harju Elektri ekspordifookus olnud lähiturgudel, eeskätt Soomes ja Rootsis, kus ettevõte on alajaamade segmendis kasvanud üheks suuremaks tegijaks. Viimasel ajal on aga klientide ring laienenud Kesk-Euroopasse ning üksikute projektidega on jõutud ka Austraaliasse ja Singapuri.
Sassi sõnul on kaugemate turgude pildile tuleku taga toodete muutumine varasemast keerukamaks. „Meie toodete lisandväärtus on viimastel aastatel nii palju tõusnud, et transpordi osa ei ole enam takistus – me saame ka kaugemale vedada keerukamaid tooteid,“ selgitab ta. Tänapäeval ei toimi ettevõte enam pelgalt allhankijana, vaid pakub insener-tehnilisi terviklahendusi. „Klient ei tule enam oma joonistega meie juurde. Kliendil on mure ja me teeme talle lahenduse,“ märgib Sass. Insenerimaht on varasemaga võrreldes kordades kasvanud.
Pikk ajalugu ja oma tootearendus
Ettevõtte ekspordikogemus ulatub tagasi 1988. aastasse, mil alustati elektrikilpide tarnimist Soome. Alates 1997. aastast ollakse Nasdaqi börsil, mis annab tegevjuhi kinnitusel rahvusvahelistes hangetes olulise eelise ja tellijatele kindluse, et ettevõte vastab rangetele rahvusvahelistele standarditele.
Harju Elekter panustab suurte kliendipõhiste võrgulahenduste loomisesse ning tegeleb järjepidevalt oma toodete ja tehnoloogiate arendamisega. Ühe värske näitena on ettevõte Eestis arendanud uue põlvkonna elektriautode laadija kodudele ja kortermajadele, mille peamised sihtturud asuvad Põhja-Euroopas.
Kasvavad ekspordimahud ja uued tehnoloogilised lahendused on toonud kaasa ka meeskonna laienemise. Kui eelmisel aastal värvati juurde sadakond töötajat, siis järgmisel aastal on plaanis kasvatada meeskond enam kui 400 töötajani, hoides fookust inseneriteadmistel ja digitaliseerimisel.
Laevaehitus ja rohetehnoloogia veavad ekspordi kasvu
Üle 85% BLRT Grupi käibest moodustab eksport. Ettevõtte peamised sihtturud asuvad Skandinaavias ja Lääne-Euroopas, kuid haare ulatub ka Aasiasse ja Ameerikasse. Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani sõnul on pilt tegevusvaldkonniti erinev – kui ehitussektoris on metalli nõudlus vähenenud, siis laevaehituses võimalused avarduvad.
„Oleme sõlminud lepingud Ameerika ja Kanada jäämurdjate ehitamiseks Soome laevaehitustehase Helsinki Shipyard tellimusel. Samuti taastub kruiisilaevade turg ja saame tellimusi sõjalaevade ehitamiseks,“ toob Berman esile. Laevaremondis keskendutakse üha enam keskkonnasäästlikele lahendustele. Näiteks paigaldati gaasitankerile Coral Patula maailmas esimesena aerodünaamilised VentoFoilsi purjed, mis aitavad säästa kuni 30% kütust, ning laeva TransHav tuule-, päikese- ja akutehnoloogiaid ühendav moderniseerimine pälvis maineka Shippax Awards 2026 auhinna.
Avamere hiigelprojektid ja ujuvad restoranid
Viimaste aastate olulisemate ekspordiprojektide hulka kuulub Põhjamere nafta- ja gaasimaardlale ehitatud kümme veealust tugimoodulit. Iga 418 tonni kaaluv teraskonstruktsioon nõudis tohutut inseneritööd, projekti elluviimisse panustati kokku 350 000 töötundi.
Teisalt on BLRT Grupp silma paistnud täiesti unikaalsete elustiililahendustega. „Ehitame Ameerika tellijale moodulitest koosneva mitmeotstarbelise ujuva ajaviiteplatvormi Oceaya, kus hakkab tegutsema Michelini tärni pälvinud restoran,“ räägib Berman. „Ameerika tellija sai meist teada tänu Norra kliendile ehitatud Lõhesilma nime kandvale ujuvale näitusekeskusele, kus tegutseb samuti Michelini tunnustusega restoran.“
Üks osa BLRT ärist. FOTO: BLRT
Investeeringud inseneriteadmistesse ja robootikasse
„Meie ettevõtete eksport ei piirdu valmis konstruktsioonide ega seadmete tarnimisega, vaid hõlmab ka keerukaid inseneri- ja laevaremonditeenuseid, mille eesmärk on muuta meretransport tõhusamaks ning keskkonnasäästlikumaks,“ rõhutab Berman. 2025. aastal investeeris grupp põhivarasse 52,5 miljonit eurot, tehes tihedat koostööd nii tehnoloogiaettevõtete kui ka ülikoolidega.
Heaks näiteks on koostöös TalTechi hargettevõttega MindChip arendatud autonoomne veepinda puhastav robotlaev, mis kogub naftareostust, hoiab GPS-i abil positsiooni ja teeb keskkonnaseiret. Berman märgib, et see on maailma laevaremonditööstuses ainulaadne lahendus ja ehe näide praktilisest teaduse ning tööstuse koostööst.
Berman näeb tulevikku positiivsena, kuid tunnistab väljakutseid: „Meie peamised väljakutsed tulenevad välisturgude ebakindlusest, kõrgetest energiahindadest ja geopoliitilisest olukorrast. Sestap on eriti tähtis turgude mitmekesistamine, tehnoloogiline areng ja kiire kohanemisvõime.“
TASUB TEADA
„Ettevõtluse auhind“ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mis tähistab tänavu 31. sünnipäeva. Konkurss selgitab välja oma ala parimad ettevõtted seitsmes kategoorias.
Konkursi kategooriate võitjad liiguvad koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli võitjatega finaali, kus selgub aasta ettevõte.
Selle aasta parim ettevõte selgub 14. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.
Tutvustame oktoobri jooksul artiklisarjas nii konkursi „Ettevõtluse auhind“ kui ka konkurentsivõime edetabeli silmapaistvamaid ettevõtteid, nende saavutusi ja tulevikuplaane.
Konkurssi „Ettevõtluse auhind“ kaasrahastab Euroopa Liit.