ARVAMUS | Eesti merendussektori kasv võiks tulla meie avamere tuuleparkidest
Kui Eesti suudaks targalt realiseerida kogu oma avamere tuuleparkide potentsiaali, hakates tootma rohelist vesinikku ja selle baasil rohekütuseid ning eksportides neid mandri-Euroopasse ja Skandinaaviasse, looks see Eestis tuhandeid töökohti, arendaks avamere tuuleparkide oskusteavet ning tooks kaasa sarnase arengu nagu Norras avamere nafta buumi ajal. Sinna jõudmiseks tuleb aga lahendada mõned takistused, leiab LTH Baas AS teadus- ja arendusjuht Martin Jõgeva arvamusartiklis.
Möödunud aasta tõi Eesti merendussektorile palju võimalusi. Kuigi COVID-19 mõjud on endiselt tunda mõnede kruiisilaevaomanike seas, kes jätkavad pandeemia ajal võetud suurte laenude tagasimaksmist, on ebakindlus tuleviku ees vähenenud. Laevaehituse ja laevaümberehituse tellimuste arv on tõusutrendis ning uute päringute hulk suureneb, mis tõenäoliselt viivad projektideni järgmise kahe-kolme aasta jooksul. Seda näeme me oma ettevõttes.
Kuid nagu paljud teised sektorid, on ka merendus silmitsi mitme väljakutsega. Üheks suurimaks probleemiks on spetsialistide puudus, aga ka tõusvad hinnad, mis muudavad projektide elluviimise keerulisemaks. Samuti on endiselt palju ebakindlust seoses tulevikus kasutatavate tehnoloogiate ja kütuseliikidega laevanduses.
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on seadnud ambitsioonika eesmärgi jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Eesti jaoks tähendab see, et meil on võimalus panustada olulisel määral uutesse rohetehnoloogiatesse, kuid selleks vajame selget strateegiat ja suunda.
Rohepööre ja merenduse tulevik
Rohepööre pakub Eesti merendussektorile suurt potentsiaali, kuid selle kasutamiseks peame keskenduma tehnoloogilistele uuendustele ja uutele turgudele. Üks suurimaid võimalusi peitub avamere tuuleparkides. Kui suudame arendada välja lahendused rohelise vesiniku tootmiseks ja selle eksportimiseks, looks see Eestisse tuhandeid töökohti ja annaks meile võimaluse panustada Euroopa rohetehnoloogia arengusse.
Avamere tuuleparkide väljakujundamine ja vesinikutootmise arendamine võiks tuua sarnase majandusliku kasvu nagu Norras 1970ndatel avamere nafta buumi ajal. See oleks Eesti jaoks strateegiline investeering tulevikku, mis pakuks konkurentsieelist ja tugevdaks meie positsiooni rahvusvahelisel merendusturul.
Eesti merendussektor seisab hetkel ristteel, kus ühelt poolt pakuvad suured tehnoloogilised uuendused võimalusi, teisalt aga on vajalik rahvusvahelise konkurentsi püsimiseks investeerida rohkem teadusesse ja arendustegevusse. Eesti merendusettevõtted peaksid leidma oma niši, kus nad suudavad konkureerida maailma parimatega. Näiteks meretuuleparkide arendamine vajab paigaldus- ja hoolduslaevu, mis avab uusi ärivõimalusi ka meie laevaehitussektorile.
Samuti pakub laevandusse jõudnud ulatuslik digitaliseerimine suuri võimalusi Eesti IT-sektorile. Digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamine võiks olla valdkond, kus Eesti ettevõtted suudaksid pakkuda maailmatasemel lahendusi.
Hariduse ja intellektuaalse vara roll üha tähtsam
Kuid selleks, et Eesti merendussektor saaks täielikult kasutada uusi võimalusi, on vajalik investeerida haridusse ja spetsialistide koolitamisse. Kahjuks ei ole hetkel merenduse ja laevaehituse erialad Eestis populaarsete hulgas, mistõttu on hädavajalik noori rohkem teavitada ja sektori mitmekesisust tutvustada. Tallinna Tehnikaülikoolis on sel aastal olnud kaks kõige ebapopulaarsemat eriala meretehnika ja väikelaevaehitus, mis näitab, et selles valdkonnas on vaja suurt teavitustööd.
LTH Baas on juba aastaid toetanud laevaehituse erialade õpetamist ja pakub tudengitele praktikavõimalusi, näidates neile sektori praktilisi ja huvitavaid väljakutseid ning võimalust maailma näha. Innovatsiooni arendamiseks peab riik keskenduma haridusele ning looma tingimused, et Eesti inimesed jääksid Eestisse või naaseksid pärast välismaal omandatud hariduse ja töökogemuse omandamist. Paraku ei tule muutus üleöö ning lühiperspektiivis tuleks innovatsiooni toetamiseks soodustada ka välistippspetsialistide Eestisse meelitamist, et täita praegust teadmiste ja oskuste puudujääki.
Eesti merendussektori konkurentsivõime säilitamiseks ja kasvatamiseks on aga vajalik riikliku strateegia olemasolu. Edu võti peitub koostöös haridusasutuste, eraettevõtete ja avaliku sektori vahel. Samuti peaksime toetama innovatsiooni ja loovust, pakkudes ettevõtetele ja teadlastele võimalusi uusi lahendusi katsetada ja arendada.
Meie väiksus ja digivõimekus annavad meile paindlikkuse ja kiiruse eelise rahvusvahelises konkurentsis. Eestil on potentsiaal saada merenduses innovatsiooniliidriks, kui suudame leida oma nišid ja keskenduda uutele turgudele ja võimalustele, nagu avamere tuulepargid ja digitaliseerimine. Samuti on vajalik, et riiklik strateegia toetaks teadusarendust ja spetsialistide järelkasvu, et Eesti suudaks pikas perspektiivis püsida konkurentsis.
Kokkuvõtteks
Eesti merendussektoril on ees suured võimalused, kuid nende kasutamiseks vajame selget visiooni ja tugevat koostööd. Avamere tuuleparkide ja rohelise vesiniku tootmine võiks olla Eesti jaoks võtmetähtsusega, pakkudes tuhandeid töökohti ja tugevdades meie majandust. Kuid selleks on vaja investeerida haridusse, teadus- ja arendustegevusse ning toetada spetsialistide järelkasvu. Eesti merenduse tulevik sõltub meie võimest kohaneda muutustega ja kasutada ära tekkivaid võimalusi.
Artikli fotol on LTH Baas AS teadus- ja arendusjuht Martin Jõgeva.