Autoriõigused töösuhetes
Viimastel aastatel on kasvanud oluliselt EIS nõustamispäringute hulk, kus ettevõtjad küsivad autoriõiguste regulatsiooni kohta töösuhetes. Käesolevas artiklis selgitab Intellektuaalomandi konsultalt Marius Kuningas, kuidas autoriõigused jagunevad ning mida tuleks tööandjal ja töötajal silmas pidada.
Tihtipeale on töötaja panuse tulemuseks teose tunnustele vastav töö tulemus, mis on kaitstud vastavalt autoriõiguse seadusega. Selliseks teoseks võib olla näiteks disaineri loodud muster, koduleheküljel või sotsiaalmeedias avaldatud reklaamtekst, töötja poolt pildistatud toode, PPT presentatsioon või programmeerija loodud arvutiprogramm. Eelnimetatud loetelu pole lõplik, kuid kõik eelnimetatud töö tulemused on teosed autoriõiguse seaduse mõistes.
Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 2 sätestab ka teose tunnused, st teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Samas ei kuulu sugugi mitte kõik tekstid või muud teosed autoriõiguse kaitse alla, AutÕS § 5 välistab nt rahvaloomingu, õigusaktid, päevauudised jms.
Autori õigused jagunevad kaheks, vastavalt AutÕS § 12 autori isiklikud õigused ja AutÕS § 13 autori varalised õigused. Etteruttavalt olgu öeldud, et autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad, seega saab autor neid vaid litsentseerida. Vastavalt AutÕS § 32 lg 1 tekib töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõikes 5 on reguleeritud arvutiprogrammi või andmebaasi autori õiguseid, kes loob programmi või andmebaasi oma tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid. Autoril tekib autoriõigus sellele programmile või andmebaasile, kuid tööandjale kuulub ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
Mõlemal juhul reguleerib seadus vaid teose varaliste õiguste kuuluvust või kasutust, kuid isiklikke õigusi ei maini. Samuti jäetakse tihti tähelepanuta ka see, et vastavalt AutÕS § 14 koosmõjus § 32 lg 4 on töötajal (autoril) tööülesannete täitmise korras loodud teose kasutamise eest lisaks töötasule (palgale) õigus saada ka autoritasu. Eelnevast lähtuvalt on töökohtade puhul, mille tööülesannete käigus luuakse teoseid vaja pöörata tähelepanu autoriõiguste regulatsioonile.
Esmalt ei saa automaatselt eeldada, et teose varalised õigused kuuluvad vastavalt AutÕS § 32 lg 1 automaatselt tööandjale. Nagu sättes mainitud, siis üle lähevad vaid sellise teose varalised õigused, mis on loodud tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides. Seega peavad töötaja töölepingus ka selliseid tööülesanded mainitud olema, juhul kui teoste loomine töötaja tööülesandeks ei ole, ei teki tööandjal ka õigusi autori varaliste õiguste osas. Seega on tööandjatel oluline jälgida, et tööülesanded oleks töölepingus konkreetselt sõnastatud, kuna üldine sõnastus nt vormis, et töötaja peab täitma tööandja korraldusi AutÕS § 32 lg 1 nimetatud varaliste õiguste üleminekut tööandjale ei taga.
Teisalt nimetab AutÕS § 12 lg 1 autori isiklike õiguste kataloogi, millest mitmed on vahetult seotud ka varaliste õigustega. Üheks selliseks on näiteks AutÕS § 12 lg 1 p 3 (isiklik õigus teose puutumatusele) ja selle võimalik vastuolu § 12 lõike 1 punktidega 4 ja 5 (varalised õigused teose töötlemiseks ja tõlkimiseks). Seega on võimalik selline juhtum, kus peale teose loomist soovib tööandja seda muuta (nt muuta programmi koodi või teksti kodulehel). Juhul kui töölepingus puuduvad vajalikud sätted teose isiklike õiguste litsentseerimise kohta, võib praegune või endine töötaja rakendada õigust teose puutumatusele ja keelata tööandjal teose muutmise või töötlemise. Tõenäoliselt on endise või praeguse töötajaga võimalik sõlmida litsentsileping, kuid sel juhul peab tööandja arvestama ka sellega, et ilmselt on vaja selle eest välja käia ka litsentsitasu, mis kiireloomulise vajaduse korral võib osutuda üsna kopsakaks.
Kolmandaks tasub juba töölepingu sõlmimisel mõelda ka selle peale, milline on vastavalt § 32 lg 4 töötajale makstav autoritasu suurus ja maksmise viis, kuna seadus sellise õiguse autorile annab. Teatud juhtudel võib autor ka õiglasest autoritasust loobuda, va AutÕS § 14 lg 6 ja 7 toodud juhud, mis puudutavad audiovisuaalseid teoseid ja fonogramme ehk helisalvestisi.
Kokkuvõttes on tööandjal enne teoste loomisega kokku puutuvate töötajatega töölepingu sõlmimist vaja läbi mõelda nii konkreetsed tööülesanded, autoritasu, kui ka AutÕS § 12 lg 1 nimetatud varalise õiguse litsentseerimine nõnda, et hilisema vaidluse korral ei saaks töötaja tööandja vastu esitada nõuet. Kõik eelmainitud kokkulepped peavad olema kindlasti fikseeritud ka kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud lepingus.
Küsimuste korral võtke ühendust: [email protected]
Veel kasulikke materjale leiate siit: www.eis.ee/IO/