Click & Grow tegevjuht: juhid vajavad šerpat või tõlki, kes aitaks neil teadusmaailmas orienteeruda
Eesti ettevõtete valmisolek liikuda teadusarendustegevuste kaudu väärtusahelates kõrgemale on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Tegelik koostöö teadlaste kaasamisel ettevõtete tootearendusprotsessidesse kätkeb endas aga palju arenemisruumi. Nutiaedu tootev Click&Grow on hea näide sisulisest koostööst teadlastega, mis aitab EASi poolt pakutavate meetmete raames kaasata vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialiste ettevõtte poolt püstitatud probleemi lahendamisesse.
Click&Grow arendusjuht Martin Järvekülg tegutses enne ettevõttega liitumist just teaduspoolel – Tartu ülikooli Füüsika Instituudis juhtis ta peale materjaliteadlasena doktorikraadi omandamist meeskonda, mis tegi EASi nutika meetme raames koostööd Click&Grow’ga. Peale projekti lõppu otsustas ta liituda ettevõttega ning tänu sellele suudab täna paremini mõista äri- ja teadusmaailma vastuolusid ja kokkupuutepunkte.
Koostööle aitaks kaasa erinevate mõttemaailmade ühildamine
Martini sõnul aitavad EASi meetmed teadlasi ja ettevõtjaid kokku viia ning tekitada esmase kontakti kahe pealtnäha väga erineva maailma vahel. “Kultuurid ja mõtteviisid on teadlaste ja ettevõtjate vahel üpris erinevad, kuigi see sõltub palju ka valdkonnast,” leiab Martin. Põhjused koostöö kiratsemiseks näiteks füüsika vallas on osaliselt ajaloolised, sest kümmekond aastat tagasi põhines kogu teadustöö ainult riiklikel tellimustel ning ettevõtlust ei eksisteerinud, seega ei saanud Martini sõnul ka tekkida loogilist sidet teaduse ja ettevõtluse vahel. “Samas on näiteks IT-vallas teaduse ja ettevõtluse koostöö orgaanilisem, kuid seal tekib probleem sellest, et teadlased kipuvad jooksma ettevõtetesse tööle ning teadustegevus jääb unarusse,” lisab Martin.
Ettevõtetel on vahel koostöö osas teadlastega mõnevõrra ebarealistlikud ootused, sest tulemust soovitakse kiiresti ja eeldatakse reaalsetest võimalustest enamat. Suurimaks probleemiks ettevõtte ja teadusasutuse vahelise koostöö alustamisel on lähteprobleemi sõnastamine, mis eeldab ettevõttelt küllaldast ambitsiooni, et õige küsimus esitatud saaks. “Ülikoolid küll tegelevad päringutele vastamisega, kuid tõenäosus oma küsimusele kohe vastus saada on üsna väike. Kasutoova intellektuaalomandi loomiseks on mõistlik alustada koostööd väikestest sammudest, kaasates perspektiivikat teadlast kõigepealt väiksemate projektide raames. Sellest võiks alguse saada kooskasvamise pikaajaline protsess, mis aitab ühtlasi ka tugistruktuure kujundada,” usub Martin.
Kui probleem ei motiveeri teadlast huvituma ning teadusgrandid ei vasta ettevõtete reaalsetele huvidele, tekib paratamatult vastuolu kahe maailma vahel. “Koostöö ettevõttega võib anda teadlasele või teadusasutusele küll parema rahalise seisu, kuid sunnib konkureerima oma valikutes teadusgrantidega. Teaduspublikatsioone sellisest koostööst reeglina ei sünni, sest ettevõtte jaoks ei ole see oluline ja pealegi on piiravaks teguriks ka konfidentsiaalsusnõue. Selle tõttu aga kannatab teadlase või teadusasutuse konkurentsivõime edasisele teadusrahastusele.
Teadlase kaasamine peab olema läbimõeldud pikaajaline investeering
Eeldus, et kõik ettevõtjad mõistavad teadlase maailmapilti ning vastupidi, on oma olemuselt ebarealistlik. Pigem on Martini sõnul hetkel suurim puudus vahemeestest, kes mõistaksid mõlemat maailma ning aitaksid paljuräägitud teadmussiiret ka praktiliselt ellu viia. “Tihti osutub kõige keerulisemaks probleemipüstitus, ehk õige küsimuse sõnastamine. Ettevõtte probleem peab olema teadlasele piisav väljakutse, et ta oleks motiveeritud probleemi vastu huvi tundma. Argiküsimustele vastuste leidmine ei ole teadlaste jaoks, need on pigem inseneri või tehnoloogi tase,” selgitab Martin.
Ideaalses maailmas peaksidki teadlased olema Martini hinnangul rohkem ettevõtlusega seotud. “Kõik saab alguse esmasest koostööst ettevõttega, sest see aitab ka teadlasel areneda ning teemasse süveneda, mille lõpptulemuseks võikski olla liitumine ettevõttega püsivalt.” Samas võiksid ka ülikoolid olla rohkem huvitatud ettevõtjate kaasamisest, kuigi teadusmahukates valdkondades ei pruugi selline koostöö pakkuda suurt väärtust. Häid sümbioose ettevõtja ja teadlase vahel leidub näiteks biotehnoloogias, parimaks näiteks võib lugeda Mart Ustavi edukaid tooteid ja patente.
Click&Grow’s on tööl palju doktori- või magistrikraadiga inimesi ning tehakse tihedat koostööd ülikoolidega, sest ettevõtte vajab kõigi uute arenguvõimaluste kasutamiseks maailmatasemel kompetentsi. Teadlase pühendumine konkreetsele ülesandele on ettevõtte jaoks pikaajaline investeering, sest kuigi pealtnäha võib tunduda, et ülikoolides on justkui kõik vastused olemas, võtab probleemi formuleerimine ja koostöö paikaloksutamine aega. Eestis on teadlaste osas üsna hea valik, kuid alati võib kaaluda ka koostööd välisteadlastega. “Juhid vajavad šerpat või tõlki, kes aitaks neil teadusmaailmas orienteeruda ning jõuda üheskoos järgmisele väärtustasemele. Tootearenduse puhul ei ole konkurentsieelise ja edu saavutamiseks ilmtingimata vajalik üha suurem panustamine turunduseelarvesse või hinnakujundusega mängimine, vahel piisab ka toote omaduste muutmisest. Uue kvalitatiivse taseme saavutamine eeldab samas uusi teadmisi, mida ettevõtte ei pruugi enda seest enam leida.”
Sektoritevahelise mobiilsuse toetus aitab lahendada konkreetseid ülesandeid
EASi sektoritevahelise mobiilsuse toetus teadlase palkamiseks on eelkõige mõeldud sellistele ettevõtetele, kellel on eelnev kogemus koostööst teadlastega juba olemas, sest meetme aeg on kõigest 1,5 aastat. Click&Grow jaoks on see eelkõige täiendav abi, mis aitab riske maandada ning koostöölävendit madalamale tuua. “Meie jaoks on oluline, et teadlane on juba varem koostööd teinud meiega, teame tema sobivust ja funktsiooni ning seega oleme riskid enda jaoks viinud miinimumi lähedale. Tahame tõsta uute teadmiste ja lahenduste loomise taset, kasvatada lisandväärtust, parandada oma positsiooni ning liikuda väärtusahelas kõrgemale. Selle täiendava sammu astumiseks on ülikoolid parimad kohad uue teadmuse hankimiseks, ilma seda kasutamata kaoks ka meie konkurentsieelis,” põhjendab Martin ettevõtte taotlust kaasata teadlane põhitoote valguslahenduse parendamiseks.
Meetme dokumentatsiooni peab Martin varasematest oluliselt lihtsamaks ja loogilisemaks, kuid see aitab siiski välja selgitada täpset ülesandepüstitust ning sunnib koostama väga detailset plaani teadlase kaasamiseks. Hästiformuleeritud meede aitab vähendada ka pettuse ohtu. “Edu aluseks ongi ettevõtte arusaam potentsiaalsetest võimalustest ning teadmise omandamise viisidest,” võtab Martin kokku sektoritevahelise mobiilsuse toetuse põhilise kasuteguri.
Sektoritevahelise mobiilsuse toetuse eesmärk on soodustada sektoritevahelist koostööd, mis tõstab Eesti era- ja avaliku sektori asutuste teadusarendustegevuse alast võimekust ning mitmekesistab teadlaskarjääri läbi teadlaste töötamise erinevates sektorites. Toetus on suunatud ettevõtetele, kolmandale ja avalikule sektorile, kes võtavad tööle doktorikraadiga teadlase rakendusuuringute ning tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. Abikõlblikeks loetakse teadlase tööjõukulusid ning ülejäänud abikõlblikke kulusid 40 protsendi ulatuses arvestatuna tööjõukuludest. Toetuse osakaal on 25-70 protsenti, sõltuvalt ettevõtte suurusest ja sellest, kas tegu on rakendusuuringu või tootearenduse projektiga.
Toetame magistri- ja doktorikraadiga teadlase palkamist, et viia läbi rakendusuuring või tootearendusprojekt. Taotleda saavad äriettevõtted, avaliku- ja kolmanda sektori asutused. Loe lähemalt toetusest ja taotlusprotsessist siin.