Cybernetica alustas ESA Minerva projekti kolmandat etappi, et viia küberturvalisus otse kosmosesõiduki pardale
Eesti ettevõte Cybernetica alustas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) Minerva projekti kolmandat etappi. Enam kui viis aastat kestnud koostöö jõuab sellega uude faasi: kui seni keskenduti peamiselt masinõppe võimaluste uurimisele ja tarkvara arendamisele, siis nüüd luuakse reaalajas töötav küberturvalisuse lahendus, mida saab paigaldada otse kosmosesõiduki pardale.
Minerva dünaamiline ohutuvastussüsteem on eraldiseisev küberturvalisuse moodul, mis paigutatakse kosmosesõiduki sidesüsteemi ja pardaarvuti vahele. Selle ülesanne on avastada võimalikud küberohud enne, kui pahatahtlikud käsud jõuavad pardaarvutini.
Projekt toimub ESA üldise tehnoloogia toetusprogrammi GSTP raames ja kestab 2029. aastani.
Uuringutest reaalse seadmeni
Cybernetica koostöö ESAga Minerva projektis algas 2020. aasta aprillis. Esimeses etapis uuriti, kuidas kasutada masinõpet küberohtude paremaks tuvastamiseks. Eesmärk oli luua tööriistad, mis suudaksid automaatselt märgata võrguliikluses kahtlast käitumist ning vähendada küberturvalisuse spetsialistide käsitsi tehtavat tööd.
Teises etapis arendati uuringute tulemuste põhjal töötav tarkvaraprototüüp, mis näitas, et süsteem suudab võrgus toimuvat käitumist automaatselt analüüsida.
Kolmandas etapis viiakse see tehnoloogia juba kosmosesõiduki pardale.
„Kosmos ei ole enam keskkond, kus eraldatus iseenesest turvalisuse tagab. Kosmosesõidukid on üha rohkem ühendatud erinevate võrkudega ning seetõttu tekivad neil samasugused haavatavused nagu Maal asuvatel võrgusüsteemidel. Reaalajas ohutuvastuse viimine otse kosmosesõiduki pardale on järgmine oluline samm,“ ütles Cybernetica küberturvalisuse osakonna juht Sander Valvas.
Eraldi küberturvalisuse moodul kosmosesõiduki pardal
Projekti kolmanda etapi keskmes on MINERVA-H – eraldi riistvaramoodul, mis paigaldatakse kosmosesõiduki sideühenduse ja pardaarvuti vahele. Moodul toetab mitmeid kosmosesõidukites kasutatavaid sideprotokolle, sealhulgas Etherneti, SpaceWire’i, UART-i ja CAN-i. See võimaldab lahendust kasutada erineva ülesehitusega kosmosesõidukites.
Missioonide jaoks, kus eraldi seadme paigaldamine pole võimalik, uuritakse ka MINERVA-S lahenduse loomist. See on ainult tarkvaral põhinev versioon, mis töötab olemasolevas pardaarvutis.
Mõlema lahendusega käib kaasas maapealne platvorm MINERVA-GSC. Selle kaudu saab uuendada turvareegleid ja ohutuvastuse mudeleid, jagada infot teadaolevate ohtude kohta ning analüüsida toimunud küberintsidente.
Minerva kasutab ohtude avastamiseks kahte meetodit. Teadaolevaid ründemustreid tuvastatakse varem kogutud ohutunnuste järgi. Tehisaru ja masinõpe aitavad samal ajal märgata ebatavalisi käske ja käskude järjestusi, mis võivad viidata uuele või seni tundmatule rünnakule.
Ohtude tuvastamine, neile reageerimine ja sündmuste salvestamine toimub reaalajas. Eesmärk on peatada võimalik pahatahtlik käsk enne, kui see jõuab mõjutada kosmosesõiduki olulisi süsteeme.
Miks on kosmosesõidukite küberturvalisus muutunud järjest olulisemaks?
Kosmosesõidukite arendamisel on ajalooliselt keskendutud eelkõige töökindlusele ja vastupidavusele kosmose kiirguskeskkonnas. Küberturvalisusega seotud kaitse on suuresti jäänud maapealsete juhtimissüsteemide ülesandeks.
Nüüd on olukord muutunud. Satelliidid ja teised kosmosesõidukid on järjest rohkem ühendatud pilveteenuste, maapealsete võrkude ja erinevate operaatorite juhtimissüsteemidega. Sellega suureneb ka võimalike küberrünnakute arv.
Ohud võivad ulatuda võltsitud või pahatahtlikest maapealsetest juhtimisjaamadest ja side häirimisest kuni pardal oleva pahavara ning satelliidi tööd häirivate rünnakuteni. Kui ründajal õnnestub pääseda kosmosesõiduki pardaarvutisse, võivad tagajärjed olla pöördumatud.
Sander Valvase sõnul on kosmoseinfrastruktuuri vastu suunatud küberintsidentide arv viimase viie aasta jooksul märgatavalt kasvanud.
„Kõige murettekitavam on rünnakute keerukus. Ründajad otsivad teadlikult võimalusi pääseda ligi kosmosesõidukite juhtimis- ja sidekanalitele. Minervaga viime turvakihi otse kosmosesõiduki pardale, et pahatahtlik käsk ei jõuakski pardaarvutini,“ ütles Valvas.
Minerva eesmärk ongi luua kosmosesõiduki pardale sõltumatu kaitsekiht, mis kontrollib sinna jõudvaid käske ja aitab küberohud avastada enne, kui need saavad kosmosesõiduki tööd mõjutada.
Allikas: Cybernetica