Vaata peasisu

Töösturid: digitaliseerimist alusta järk-järgult ja suurimatest kitsaskohtadest

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
20. juuli 2020
5 min

Eesti tööstusettevõtted aduvad digitaaliseerimisest ja automatiseerimisest saadavat konkurentsieelist ning mõistavad, et pikemas perspektiivis on see vältimatu. Nüüd kriisisituatsioonis tuleks tööstuse arendamisele mõelda seda enam, et kriisist senisest tugevamana väljuda. Samas tõdevad töösturid, et kohati on teadmised digitaliseerimisega alustamisest ja kogu protsessist erinevates ettevõtetes erinevatel tasemetel.

Masinaehitusettevõtte Welmet juhatuse esimees Märt Lehtsalu ja pakenditootmisettevõtte Multipakend Tootmine OÜ juht Boris Tšernjak jagavad oma kogemusi digitaliseerimise teekonnalt ning annavad soovitusi, millest tuleks alustada ja milliseid vigu vältida.

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika

Mõlemad ettevõtjad nendivad, et kõigepealt tuleb endale selgeks teha, kuhu soovitakse jõuda ja mida peab selleks muutma. Seega peab alustama oma ettevõtte hetkeseisundi tuvastamisest ja tootmisprotsesside läbimõtlemisest. Multipakend Tootmine OÜ ja Welmet viisid möödunud aastal EASi digidiagnostika toetuse abiga läbi auditi, mille käigus vaadati üle kõik ettevõtte põhiprotsessid ja tootmisega seotud kitsaskohad ning mõeldi läbi, mida ja kuidas on kasulik digitaliseerida. „Teadsime oma tootmise nõrku kohti, aga kui nägime neid paberil ja väga üksikasjalikult, siis andis see meile kindlustunde, et oleme õige teel,“ rääkis Tšernjak, kelle sõnul aitas välise konsultandi objektiivne tagasiside näha detaile, mida ise igapäevaselt asjade sees olles enam ei märka. Samuti tuli digiauditist selgelt välja, millest tuleks digitaliseerimist alustada ja kui palju see ettevõttele rahalises vääringus kasu annab.

Ka Lehtsalu sõnul aitas digidiagnostika läbiviimine tuvastada probleemid tootmises ja kinnitas ettevõtjale, et plaanitavad tegevused ja investeeringud digitaliseerimisesse on vajalikud tootlikkuse efektiivistamiseks. Detailne ülevaade andis ettevõtjale ka tegevuste soovitusliku ajakava. „Kindlasti ei ole mõistlik kõiki muudatusi korraga ette võtta, oluline on endale selgeks teha uuenduste prioriteetsus ehk millise protsessi digitaliseerimisest saadav kasv konkreetse ettevõtte jaoks kõige suurem on,“ selgitas Lehtsalu. „Mida hoolikamalt asju läbi mõelda, seda parem on lõpptulemus,“ lisas ettevõtja.

Kui eeltöö on tehtud ja kogu protsess hoolikalt läbi mõeldud, saab hakata sobivaid tehnoloogilisi lahendusi valima. Mõlemad töösturid tõdesid, et hoiavad oma valdkonna tehnoloogilistel arengutel pidevalt silma peal ja on uute tehnoloogiliste lahendustega väga hästi kursis. „Käime igal aastal erialastel messidel Saksamaal ja Hiinas. Sobivat masinat otsisime mitu aastat – võrdlesime erinevate masinate kvaliteeti ja hindu,“ kirjeldas Tšernjak. Lisaks masinapargi uuendamisele on Multipakend Tootmine OÜ üks olulisim tegevus sel aastal ka ettevõttesiseste programmide omavaheline liidestamine. „Tootmise pidev seire ja andmete analüüs muutuvad järjest tähtsamaks ning seepärast hakkasime digidiagnostika järel tegema koostööd oma IT partneriga, et luua just meie tootmise vajadustele vastav programm,“ rääkis Tšernjak. Ta lisas, et paljud turul pakutavad IT-standardlahendused väga kallid ja pruugi ettevõtte vajadustega sobida ning seepärast otsustati sobiv programm koos partneriga välja arendada.

Digitaliseerimine on meeskonnatöö

Tšernjaki sõnul on digitaliseerimisega alustamisel kõige olulisem tahtmine areneda. „See on suur ja raske töö ja mis kõige olulisem, see on meeskonnatöö ja pidev juurdeõppimine,“ rääkis Tšernjak.  „Kahtlemata muutub tänu digitaliseerimisele ja automatiseerimisel ka töö iseloom rohkem lisaväärtust loovaks ning seepärast käib automatiseerimise protsessiga kaasas ka pidev õppimine ja ümberõppimine. Inimesed peavad omandama uusi oskuseid, sest keegi peab ju nende masinatega tööd tegema,“ tõdes Lehtsalu.


Tööandjad: digitaliseerimisest otsitakse lahendust tööjõupuudusele

Raul Aron, Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik-nõunik

IKT on tänapäevase majanduse puhul nagu närvisüsteem, aga digioskused tagavad selle, et veregrupp sobiks. Digiteerimine eeldab, et ettevõtte juhid on lisaks vajadusele ka võimalustest teadlikud, digitaalsete lahenduste pakkujad on turul olemas ja leidub ka töötajaid, kes uute süsteemidega tööle hakkavad.

Kui süsteemsele digiteerimisele mõtlevad eelkõige suuremad tööstused, siis üksikute digilahenduste kasutuselevõtt on vähemal või rohkemal määral iga tootja laual. Tollideklaratsioonid on juba aastaid elektroonsed, samuti raamatupidamine. On loogiline, et ka lao ja juhtimisarvestus ning tootmine ühendatakse samuti ühtsesse närvisüsteemi.

Digiteerimine pole ju tegelikult eesmärk omaette, kuid tänapäevane suhtlus, andmevahetus, korporatsioonide kasutatavate süsteemidega liitumise vajadus ja ettevõtete kasvanud mastaabid tingivad selle vajaduse. Sageli otsitakse digiteerimisest lahendust tööjõupuudusele.

Kui vaadata, mida ettevõtjad on innovatsioonitakistusena välja toonud ja proovida seda digiteerimisele laiendada, siis on see innovatiivsete ettevõtete puhul peamiselt innovatsioonikuludele katte ja inimeste leidmisega seotud. Need, kes pole veel innovatsiooni oluliselt panustanud, kahtlevad enamasti selles, kas nõudlus peale kulukat investeeringut säilib. Paraku on Eesti ettevõtlusmaastik selline, et 95% töötleva tööstuse ettevõtetest on vähem kui 50 töötajat ja 80% tööstusettevõtetest isegi alla 10 töötajaga ning mõtlevad ilmselt mitu korda enne, kui juhtimissüsteeme vm digiteerima asuvad. Seega vahendite olemasolu on päris määrav.

Usume, et digiteerimine osalt edulugude levides ja osalt olude sunnil muutub igal juhul majandustegevuse loomulikuks osaks, kuid riigipoolsed nügimised aitavad seda kindlasti kaasa ja kes varem uuendab, saab eelise.

 

EAS toetab digidiagnostika läbiviimist

EAS on loonud tööstusettevõtetele võimaluse tellida soodustingimustel digidiagnostikat, mis annab detailse ülevaate koos põhjaliku analüüsi ja konkreetsete lahendusettepanekutega ettevõtte tegevustest, mida oleks digitaliseerimise ja automatiseerimise ning ka töökorralduslike muudatuste abil kasulik tõhusamaks muuta. Ettevõte saab digidiagnostika viia läbi koos enda valitud teenusepakkujaga, et paremini hinnata ettevõtte digitaliseerituse taset ning võimalusi uute innovaatiliste lahenduste rakendamiseks.

Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga

Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma vastloodud Facebook grupiga Tark Tööstus. Mine loe, kuidas teised on alustanud.

 

Rohkem infot EASi teenustest ja eelseisvatest sündmusest leiab Tark tööstus alamlehelt.

Jaga postitust

Tagasi üles