Ettevõtluse auhind 2026: idee vajab publikut, ettevõte kliente: kes aitavad Eesti tegijatel kasvada?
Üks pakub kaheksa minutit lavaaega, teine personaalset nõu ja kolmas võimalust leida koht filmitööstuses. „Ettevõtluse edendaja 2026“ nominendid Vibe Core Atelier, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja IDA Hub aitavad inimestel oma ideid proovile panna, ettevõtet luua ja uusi kliente leida. Nende töö ulatub tehisaruga loodud rakenduste esitlemisest Ida-Virumaale uute ettevõtlusvõimaluste rajamiseni.
Ucha Vekua nägi, kuidas inimesed tehisaru abil üha uusi rakendusi loovad. Tema järgmine mõte oli need tegijad kokku tuua, et nad saaksid oma tööd näidata ja teada, mida teised sellest arvavad.
„Mingil hetkel peame kogukonnana kokku tulema ja üksteisele näitama, mida ehitame,“ räägib ta.
Nii sündis Vibe Core Atelier, mille esimene demopäev toimus 2025. aasta oktoobris. Sellest ajast on kokkusaamisi korraldatud peaaegu iga kuu. Täiskohaga töötab Vekua Wise’is sisuturunduse spetsialistina, kogukonna eestvedamine on tema kõrvalprojekt.
Kaheksa minutit ideele ja tegijale
Ühele üritusele koguneb umbes 80–90 inimest. Õhtu algab vestlusega ettevõtjatega, kes jagavad kogemusi tehisaru kasutamisest oma töös. Seejärel saavad kolm välja valitud esinejat igaüks kaheksa minutit, et näidata enda loodud lahendust ja selgitada, kuidas see valmis. Küsimuste järel jätkub suhtlus pitsa kõrval.
Osalejate seas on kogenud arendajaid ja ettevõtete asutajaid, oma igapäevatöös probleeme märkavaid valdkonnaeksperte ning loomeinimesi, kellele tehisaru on avanud võimaluse ise tarkvara ehitada.
Mõni lahendus sünnib näiteks haiglas või hotellinduses kogetud kitsaskohast. Teine saab alguse soovist katsetada mõnd pöörast ideed. Ühine väärtus on kiire tagasiside: kas lahendus kõnetab kedagi veel ja mida tuleks enne turule minekut muuta.
Vibe Core Atelier keskendub demopäevadele, millele lisandub kord aastas häkaton. Ürituste toimumisele aitavad kaasa partnerid, teiste seas Skaala ja Lift99 ning vabatahtilikud.
Ucha Vekua veab Vibe Core Atelieri tegevust ja see on väga menukas. FOTO: Erakogu
Järgmine küsimus on klientide leidmine
Gruusiast pärit Vekua tuli kümne aasta eest Eestisse TalTechi õppima. Toonased häkatonid aitasid tal leida mõttekaaslasi ja kujundada karjääri. Sama võimalust tahab ta pakkuda teistele.
Demopäevad on tasuta ja osalemine ei eelda mõne kiirendi või ametliku programmiga liitumist. „See on lihtsalt vaba kogukond,“ ütleb Vekua.
Ettevõtluse edendamine algab siin võimalusest oma ideega teiste ette tulla ja kontakte luua. Kui tehisaru lihtsustab toote ehitamist, muutub järjest teravamaks järgmine probleem: kuidas sellele kliente leida?
Vekua näebki kogukonna ühe võimaliku arengusuunana abi klientide leidmisel. Kindlat kasvukava tal pole – kõrvalprojekt võimaldab katsetada ja reageerida sellele, mida tegijatel parasjagu vaja läheb.
„Asjakohasus on kõige tähtsam tegur,“ rõhutab ta. Kogukonna tuleviku määrab see, kas inimesed leiavad põhjust uuesti kohale tulla.
Edu näitab ettevõtja järgmine samm
„Edu mõõdame sellega, kui kiiresti ja kui kaugele ettevõtja meie juurest edasi jõuab, mitte sellega, kui kaua ta meie juures püsib,“ ütleb Tallinna Ettevõtlusinkubaatori programmijuht ja konsultant Nele Plutus.
Eesmärk on aidata jõuda esimeste klientide, investeeringu, ekspordi või järgmise arenguhüppeni. Tuge leiavad siit nii väiketootjad, teenusepakkujad ja loomeettevõtjad kui ka tehnoloogiaettevõtted. Osalejate seas on juuksehooldustoodete ja rõivabrändide loojaid, toidutootjaid ning teenusepakkujaid küberturvalisusest arhitektuurini.
Ideest ekspordini
Eri arengujärkudes ettevõtjad vajavad erinevat abi. Neljakuulises tasulises eelinkubatsioonis mõeldakse äriidee läbi ja otsitakse vastust küsimusele, kas ning kellele toodet vaja on. Inkubatsiooniprogrammi oodatakse alustavaid ettevõtjaid, kelle idee on juba läbi proovitud ning kellel võiksid olla esimesed kliendid ja müügitulu.
Kasvuprogramm aitab tegutsevatel ettevõtetel laieneda ja välisturgudele jõuda. 2024. aastal käivitatud programmi on läbinud näiteks Fienta, Rahu Care, Oot-Oot Studio ja Baubauwall.
Kahes iga-aastases inkubatsiooniprogrammis ja ühes kasvuprogrammis osaleb kokku keskmiselt 45 ettevõtjat. Iga ettevõte saab personaalse konsultandi, ekspertmentorid ja koolitused. Aastas tähendab see ligikaudu 370 konsultatsiooni ja 260 mentorlustundi.
Osalejate ühisfoto. FOTO: Tallinna Ettevõtlusinkubaator
Laiemale ringile pakutakse taskukohaseid või tasuta koolitusi ja seminare. 2026. aastal on ettevõtjatele korraldatud juba üle 80 avatud koolituse ja sündmuse.
Uued tegijad ja uued ettevõtlusviisid
Inkubaator otsib ka valdkondi, kus ettevõtlustuge on seni nappinud. 2025. aastal võeti fookusse mänguarendajad: eelinkubatsioonis osales 44 inimest ning mänguloomehäkatonil valmis ühe nädalavahetusega 15 Eesti folkloorist inspireeritud arvutimängu.
Tänavu algatatud rahvusvaheline Pilot Pips aitab 18–25-aastastel noortel arendada vaibkoodimise ehk tehisaru abil programmeerimise oskusi ja luua esimest ettevõtet. Nii püütakse tehnoloogia pakutav võimalus siduda ettevõtlusteadmistega.
„Tahame olla ettevõtlikule inimesele esimene uks Tallinna ettevõtluskeskkonda,“ sõnastab Plutus sihi.
Järgmistel aastatel tihendatakse koostööd Tehnopoli ja teiste partneritega, et ettevõtja saaks ühe tugiorganisatsiooni juurest järgmise juurde liikuda sujuvalt. Samuti soovitakse luua tihedamad sidemed Põhjamaade ettevõtluskogukondadega, alustades Helsingist.
20 aasta jooksul on aidatud enam kui tuhandet ettevõtet. Plutuse hinnangul seisneb järgmine proovikivi selles, kuidas märgata ettevõtjate muutuvaid vajadusi õigel ajal ja pakkuda neile sobivat tuge.
Filmivõtetest peab sündima püsiv ettevõtlus
Ida-Virumaal arendatava filmikeskuse ambitsioon ulatub stuudioseintest kaugemale. IDA Hub tahab siduda filmitootmise kohalike teenusepakkujate ja tehnoloogiaettevõtetega, et piirkonnas tekiks uusi ameteid, ettevõtteid ja rahvusvahelisi tellimusi.
„Meie eesmärk on mitmekesistada Ida-Virumaa majandust ning luua kohalikele inimestele uusi võimalusi eneseteostuseks ja ettevõtluseks,“ ütleb Tehnopoli turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristi Jõeäär.
Põlevkivitööstuse taandumise kõrval nähakse filmi- ja loomemajanduses võimalust kujundada piirkonnale uusi tegevusalasid.
Stuudio, teenusepakkujad ja tehnoloogia
IDA Hub ühendab kolm suunda: stuudiokompleksi, filmitööstust teenindavate ettevõtjate inkubaatori ning filmi- ja multimeediatehnoloogia iduettevõtete kiirendi. Stuudiokompleksi avamine on kavandatud 2026. aasta oktoobrisse.
Inkubaator aitab kohalikel inimestel omandada ettevõtlus- ja erialateadmisi, et pakkuda teenuseid piirkonda tulevatele filmiproduktsioonidele. Üks sihtrühm on inimesed, kes vajavad põlevkivitööstuse muutuste tõttu uut rakendust. Nende jaoks võib programm olla tee uue ameti ja oma ettevõtteni.
Kiirendi keskendub tehnoloogiale: aitab arendada filmi- ja multimeediavaldkonna lahendusi, luua kontakte ning jõuda rahvusvaheliste klientideni. Nii kasvatatakse korraga nii filmitootmiseks vajalikku taristut kui ka ettevõtteid, kes saaksid selle ümber tegutseda.
Algatust veavad Tehnopol, Ida-Viru Investeeringute Agentuur ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Tegevusi rahastab Euroopa Liidu õiglase ülemineku fond.
Ida Hubi avamine. FOTO: Tehnopol
Häkatonilt maksvate klientideni
Esimesed arengulood on juba olemas. 2025. aasta septembris toimunud filmitehnoloogia häkatonil osales 73 inimest. Kolm meeskonda jõudis kiirendisse ja kaks neist on liikunud edasi kasvuprogrammi.
Filmlink katsetab oma lahendust maksvate klientidega. Iris Casting Ecosystem on kaasanud EIS-ilt 150 000 eurot rahastust, tegeleb erakapitali kaasamisega ja valmistab ette pilooti.
„See annab kinnitust, et suudame aidata ideedel areneda ettevõtluseks,“ märgib Jõeäär.
IDA Hubi sündmustel ja tegevustes on osalenud kokku üle 2100 inimese. Pikaajalise mõju jaoks on aga määrav, kas piirkonda suudetakse tuua järjepidevalt filmiproduktsioone ning kasvatada kohalikke oskusi ja teenuseid. Nii saab suurem osa tekkivast tööst ja tulust jääda Ida-Virumaale.
Tehnoloogiaettevõtete järgmised proovikivid on välisturud ja kasvuks vajalik kapital. „Pikaajaline edu tähendab meie jaoks seda, et IDA Hubist kujuneb piirkonna majandust püsivalt toetav keskus,“ võtab Jõeäär eesmärgi kokku.
TASUB TEADA
„Ettevõtluse auhind“ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mis tähistab tänavu 31. sünnipäeva. Konkurss selgitab välja oma ala parimad ettevõtted seitsmes kategoorias.
Konkursi kategooriate võitjad liiguvad koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli võitjatega finaali, kus selgub aasta ettevõte.
Selle aasta parim ettevõte selgub 14. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.
Tutvustame oktoobri jooksul artiklisarjas nii konkursi „Ettevõtluse auhind“ kui ka konkurentsivõime edetabeli silmapaistvamaid ettevõtteid, nende saavutusi ja tulevikuplaane.
Konkurssi „Ettevõtluse auhind“ kaasrahastab Euroopa Liit.