Ettevõtluse auhind 2026: ühel turul kasvusurve, teisel jahtumine: kuidas püsida konkurentsis teenuste äris?
Kaitsetehnoloogia vajab kiiresti uusi tootmisvõimsusi, tööstus sobivate oskustega inimesi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli kategooria „Konkurentsivõimelisim äriteenindusettevõte 2026“ nominendid HEVI Optronics, Hansavest ja Barona Eesti aitavad neid vajadusi täita, kuid tegutsevad erineva hooga turgudel. Nende lood näitavad, kuidas konkurentsieelist loovad oma tehnoloogia, rahvusvaheline värbamisvõrgustik ja võime kliendi kasvuga sammu pidada.
Kaitsetehnoloogia kiire kasv annab Eesti ettevõtetele võimaluse, kuid paneb proovile nende suutlikkuse tellimusi täita. HEVI Optronicsi tegevjuhi Kristjan Tiimuse sõnul vajatakse uusi luure-, seire- ja sihtimissüsteeme kohe ning konkurentsieelise määravad kvaliteet, töökindlus ja tootmisvõimekus.
„Nõudlus on kõrge, kuid sõel on tihe: eelise saavad need tootjad, kes suudavad tagada toodete tipptasemel kvaliteedi, läbida ranged keskkonna- ja vastavustestid ning pakkuda seeriatootmist,“ ütleb Tiimus.
HEVI arendab ja toodab gürostabiliseeritud elektro-optilisi kaamerasüsteeme ehk liikumise ajal stabiilset pilti hoidvaid „silmi“ kaitse- ja julgeolekutehnikale. Ettevõtte kliendid on rahvusvahelised suurtootjad ja süsteemide integreerijad, kelle kaudu jõuavad lahendused eri riikide kaitsevägede, piirivalveasutuste ja kriitilise taristu kaitsjateni.
Tehnoloogia valmib oma meeskonnas
HEVI süsteeme kasutatakse muu hulgas mehitamata maismaasõidukites, patrullkaatrites, meredroonides, soomukites ja piirivalvesüsteemides. Tiimus näeb ettevõtte tugevust selles, et arenduse eri osad on enda käes.
„Meie eeliseks on täistsükli võimekus: projekteerime ja toodame täppismehaanikat, arendame elektroonikat ja gürostabiliseerimise algoritme ning loome süsteemide pardal töötavat tehisarupõhist pilditöötlust ise,“ selgitab ta.
Nii ühendab ettevõte mehaanika, elektroonika ja tarkvara üheks tooteks. Järgmine ülesanne on kasvatada selle tehnoloogia tootmismahtu. Pärast mullust kiiret kasvu on 2026. aasta keskmes tootmis- ja arendusvõimekuse ettevalmistamine, et jõuda 2027. aastal täieliku tööstusliku mahuni.
Hevi Optronicsi tootmine. FOTO: Tiit Blaat| Delfi Meedia
Uus omanik ja tehas toetavad kasvu
Tänavune oluline sündmus on Saksa kaitsetehnoloogiakontserni Quantum Systems otsus omandada HEVI-s enamusosalus. Tiimuse kinnitusel jätkab ettevõte samal ajal toodete müüki ja tarnimist kõigile oma senistele globaalsetele partneritele.
Tabasalus kerkiv tehas koondab enamiku tootmisest ja tootearendusest ühe katuse alla. Seal on ka reservkrundid, mis võimaldavad vajaduse korral edasi laieneda. Inseneritiimi kasvatatakse nii Tallinna Tehnikaülikooli lähedal asuvas arenduskontoris kui ka novembris avatavas Tartu kontoris.
2027. aasta alguses plaanib HEVI tutvustada HeviSighti tootepere esimesi liikmeid ja õhusüsteeme. Tiimuse sõnul on uute toodete kavandatavad tootmismahud senistest märkimisväärselt suuremad. Konkurentsivõime järgmine proovikivi on seega võime viia oma arendused järjest suuremas mahus klientideni.
Võitlus töötajate pärast käib üle riigipiiride
Tööjõurendi- ja värbamisettevõte Hansavest konkureerib korraga kahel turul: Eestis tuleb võita tööstusettevõtete usaldus, välismaal leida inimesed, keda soovivad palgata ka jõukamate riikide tööandjad.
„Meil on konkurendid Saksamaal, Rootsis ja Soomes, kes vajavad samuti töökäsi. Seal on palgatase kõrgem, mistõttu on väga häid spetsialiste raske Eestisse meelitada,“ räägib Hansavesti tegevjuht Denis Tolunov.
Mullusele tugevale aastale järgnes hea esimene poolaasta, kuid 2026. aasta teisel poolel on hoog raugenud. Tolunovi sõnul läheb metallitööstusel endiselt hästi, elektroonika-, puidu- ja plastisektoris on aga tunda langust. Klientide kõrged sisendkulud ja nõrgenev konkurentsivõime kanduvad üle ka tööjõu pakkujale.
Kohalik võrgustik avab kaugeid turge
Kuna Ukrainast on töötajaid praegu keeruline tuua, otsib Hansavest inimesi eeskätt Indiast, Nepalist ja Filipiinidelt. Võimalusi nähakse ka Brasiilias. Eesmärk on tuua Eestisse oskustega töötajaid, kes aitaksid siinsetel tööstusettevõtetel kasvada.
Hansavesti eeliseks peab Tolunov kohapealset võrgustikku. Ettevõttel on lepingud kohalike koolide ja kolledžitega ning iga kuu toimuvad sihtriikides kohtumised ja värbamised.
„See on mahukas protsess ja kulud on suured, aga teisiti see ei tööta. Vaja on silmsidet,“ rõhutab Tolunov.
Inimeste Eestisse toomisel tuleb tutvustada ka riiki ennast. Paljudele Aasia kandidaatidele on Eesti tundmatu ja külm talv võib esialgu kõhklusi tekitada. Siia jõudnute tagasisidest tõstab Tolunov aga esile puhta õhu ja looduse väärtuse. Need on tema hinnangul eelised, mida saab rahvusvahelises värbamiskonkurentsis rohkem kasutada.
Hansavesti tegevjuht Denis Tolkunov. FOTO: Jake Farra
Tuhanded kandidaadid nõuavad kiiret sõela
Kohapealse töö kõrval aitab konkurentsivõimet hoida automatiseerimine. Hansavest kasutab kandidaatide esmaseks sõelumiseks juba teist aastat tehisintellekti. Ühe hiljutise värbamise puhul tuli kolmekümne väljavalituni jõudmiseks alustada umbes 1300 inimesest.
„Sarnaselt tootmisega, mida automatiseeritakse ja robotiseeritakse, peab ka kandidaatide kontroll olema automatiseeritud. Muidu peaks meil olema kolmekordse koormusega kõnekeskus, mis pole enam ammu jätkusuutlik,“ ütleb Tolunov.
Tehisintellekt aitab suure hulga kandidaatidega toime tulla ja töötajate aega säästa, kuid viimase valiku teeb inimene. Hansavesti konkurentsieelis kujunebki kahe tööviisi ühendamisest: tehnoloogia aitab otsingut kiirendada, kohapealne suhtlus hinnata, kes kliendi juurde päriselt sobib. Eestis on nad oma valdkonnas kindlalt esikolmikus.
Kliendi kasv tõi hüppe ka tööjõu pakkujale
Barona Eesti 2025. aasta näitab, et tagasihoidliku nõudlusega personaliturul võivad vaid ühe kliendi tellimused tuua kiire kasvu. Tööjõurendi- ja värbamisettevõtte müügitulu suurenes aastaga 135%, 4,71 miljoni euroni, ja puhaskasum ligi 3,7 korda, enam kui 600 000 euroni.
„Majandustulemusi mõjutas suurima kliendi areng ja tellimuste tõus,“ kirjutab juhtkond majandusaasta aruandes. Kliendi nime ega osakaalu müügitulus aruandes ei avaldata.
Konkurentsivõime seisukohalt tõuseb Barona tulemuste puhul esile suutlikkus kliendi kasvava tööjõuvajadusega kaasa minna. Ettevõtte enda hoogne areng toimus turul, mille üldist olukorda kirjeldab juhtkond märksa ettevaatlikumalt.
„Üldine personaliturg Eestis on suhteliselt madal, maailmas oli palju ebaselgust ja investeeringuid personali ei julgeta teha,“ seisab tegevusaruandes.
Töötajate leidmine Eestist ei ole alati võimalik. Välistalent aitab hädast. FOTO: Shutterstock.com via PuzzlePix
Kasvu kandis tööjõurent
Barona pakub tööjõurenti ja otsevärbamist peamiselt tööstuse, inseneeria, tööstuse korrashoiu, logistika, kontoritöö ja raamatupidamise valdkonnas. Tööd saavad nii kohalikud inimesed kui ka sõjapõgenikud.
Mullust ärimahtude hüpet iseloomustab renditöötajate arvu kasv: kui 2024. aastal oli neid keskmiselt 64, siis 2025. aastal 176. Ajutise tööjõu rendist teeniti 4,65 miljonit eurot ehk ligi 99% müügitulust.
Kasv ei olnud siiski kõigis teenustes ühesugune. Värbamisteenuste müügitulu vähenes ligikaudu 4%, 41 880 euroni. Barona edu vedas seega eeskätt tööjõurent. Ka geograafiliselt püsis äri selgelt koduturul: ligi 96% müügitulust teeniti Eestis. Soome müük kasvas ligi 108 000 eurolt 193 000 eurole.
Suurem maht parandas kasumlikkust
Kasvava käibega kaasnes parem kasumlikkus. Igast müügitulu eurost jäi Barona Eestile puhaskasumiks ligi 13 senti, aasta varem veidi üle 8 sendi.
Renditöötajatega seotud kulud suurenesid 1,60 miljonilt eurolt 3,81 miljonile, kuid muud kulud kasvasid käibest märksa aeglasemalt. Näiteks mitmesugused tegevuskulud kerkisid ligikaudu 105 000 eurolt 131 000 eurole. Nii suutis ettevõte suuremat ärimahtu teenindades oma kasumimarginaali parandada.
Soome Barona Oy kaudu Bravedo kontserni kuuluv Eesti ettevõte jätkab 2026. aastal tööjõurendi ja värbamisega. Tänavusi käibe- või kasumieesmärke ega mulluse kasvutempo püsimise prognoosi aruandes ei esitata.
Uuele aastale mindi siiski vastu suurema rahalise puhvriga: 2025. aasta lõpus oli pangakontodel 1,06 miljonit eurot ja omakapital ulatus 879 000 euroni. Dividende ei määratud ja kogu mullune kasum jäeti ettevõttesse.
TASUB TEADA
Eesti suurim ettevõtluskonkurss „Eesti parimad ettevõtted 2026“ ühendab kahte pikaajalist konkurssi, mille parimate seast valitakse aasta ettevõte.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korraldatavas konkurentsivõime edetabelis võrreldakse ettevõtteid kahe viimase aasta majandusnäitajate põhjal ning selgitatakse välja konkurentsivõimelisemad ettevõtted tööstuse, kaubanduse ja teeninduse valdkonnas ning mitmes alamvaldkonnas.
„Ettevõtluse auhind“ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mis toimub tänavu 31. korda. Konkursil selgitatakse välja silmapaistvamad ettevõtted seitsmes kategoorias.
Selle aasta parim ettevõte selgub 14. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.
Tutvustame oktoobri jooksul artiklisarjas nii konkursi „Ettevõtluse auhind“ kui ka konkurentsivõime edetabeli silmapaistvamaid ettevõtteid, nende saavutusi ja tulevikuplaane.
Konkurssi „Ettevõtluse auhind“ kaasrahastab Euroopa Liit.