EASi rakendusuuringute programm aitab ettevõtjatel tootearenduse riske maandada
Autor: EASi rakendusuuringute programmi projektijuht Kaupo Reede
EAS on käivitas 26. jaanuaril rakendusuuringute programmi, mis aitab Eestis tegutsevatel ettevõtetel töötada välja uusi tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid. Programmi kaudu kaasrahastatakse arendusprojekte Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest kuni 3 miljoni euroga ja kuni 80% ulatuses ning ettevõtteid hakkavad nõustama oma ala eksperdid.
Rahvusvahelises konkurentsis ei piisa enam sellest, et tehnoloogiat kasutatakse, tehnoloogiat peab looma. Võrreldes innovatsiooni poolest eesrindlike riikidega nagu Soome, Rootsi, Taani, Iisrael ja Kanada, on Eesti ettevõtete teadusarenduse investeeringud tagasihoidlikud, see omakorda takistab kiiremat lisandväärtuse kasvatamist. Nimetatud riikides on innovatsiooni hoogustanud riiklikud tehnoloogiaarendusprogrammid, millest on rakendusuuringute programmi loomisel eeskuju võtnud ka EAS.
Rakendusuuringutesse ning teadus- ja arendustegevusse on panustanud näiteks on Eesti tehnoloogiaettevõte Cleveron (pildil), Eesti suurim biotehnoloogiafirma Icosagen ja kütuseelementide tootja Elcogen (autor: Renee Altrov).
Paljud olemasolevad EASi teenused ja meetmed vastavad tehnoloogilise valmisoleku tasemele number kuus, nende seas näiteks innovatsiooniosak, arendusosak, tootearendustoetus ja ettevõtja arenguprogramm. Nende eksperimentaalarenduste tulemusel valmivad tööstuslikud prototüübid. Samas kõige riskantsemaks tehnoloogilise valmisoleku tasemeks loetakse varasema staadiumi arendusküpsusega rakendusuuringut, mille jooksul katsetatakse teooriat laboratoorsetes tingimustes ning mille tulemuseks on laboratoorne prototüüp.
Mida lihtsam on toode, seda suurem on konkurents, kuid meile on oluline, et Eestist jõuaksid turule teadmus- ja tehnoloogiamahukad tooted ja teenused, mis suurendavad ettevõtete kasumit ja konkurentsivõimet. Just selliseid projekte hakkab EAS rakendusuuringute programmi kaudu toetama ja nõustama. Programmi tulemusena soodustatakse ka teadmussiiret ja teadlaste liikumist ettevõtete ja teadusarendusega tegelevate asutuste vahel.
Arendusprojektide puhul tuleb arvestada ka ebaõnnestumise riskiga, kuid uued teadmised tõstavad siiski ettevõtte võimekust luua uusi tooteid, protsesse ja teenuseid. Kindlasti on rakendusuuringud ja tootearendus investeering ettevõtte väärtusesse.
Projekte võivad ettevõtted ellu viia üksi või kasutada selleks teise ettevõtte või teadusarendusasutuse teenuseid. Rahastusmahuks on esialgu kokku lepitud 23 miljonit eurot kuni Euroopa Liidu uue rahastusperioodi käivitumiseni aastal 2022 ning taotlusi saab esitada kogu perioodi vältel, kuniks rahalisi ressursse jätkub.
Rahastuse minimaalseks toetusmääraks on 100 tuhat eurot ja maksimummääraks 3 miljonit eurot. Samuti on võimalik kasutada kuni 20 tuhande euro suurust toetust teostatavusuuringu läbiviimiseks.
Oluline kriteerium on projekti vastavus nutika spetsialiseerumise valdkondadele, milleks on Eestis infotehnoloogia (tehisintellekt, masinõpe, asjade internet, küberteemad), tervisetehnoloogia (personaalmeditsiin, e-tervis) ning ressursside väärindamine (puit, toit, põlevkivi ja nanotehnoloogiline lähenemine materjalitehnoloogiale). Ettevõtte põhitegevus ei pea nende valdkondadega otseselt kattuma, kuid oluline on, et arendusprojekt oleks vastavate nutika spetsialiseerumise valdkondadega seotud.
Osalevatele ettevõtetele ei sea programm piiranguid, osalema on oodatud nii äsja alustanud kui ka juba pikalt tegutsenud ettevõtted. Peamine on ettevõtte konkreetne huvi ja plaan enda originaaltoodangu või uudse lähenemise loomise vastu.
Lihtsaima näitena võib tuua näiteks saapavabriku, mis soovib oma toodet edasi arendada, kasutades selleks koostöös teadlastega valmivaid uusi materjale. Samuti võib saapavabrik soovida parendada oma arendusprotsessi, kasutades selleks suurandmeid või näiteks saapaid kiibistades.
Kõik ettevõtted peavad läbima eelnõustamise ning täpsema info saamiseks soovitame otse ühendust võtta.
Kaupo Reede
rakendusuuringute programmi projektijuht |