Eesti arhitekt aitab Eesti puitehitusel Skandinaaviasse jõuda
Eesti arhitektuuribüroo TEMPT ja selle asutaja, arhitekt Mihkel Urmet, on viimase viie aastaga kujunenud Skandinaavia turul arvestatavaks tegijaks puidust ja moodulipõhise arhitektuuri vallas. See, mis sünnib Tallinnas või Ruhnus Urmeti arhitektuurse ideena, valmib unikaalse lahendusena Eesti majatehastes ja püstitatakse Skandinaavias. Arhitekti ärimudel tõmbab kaasa ka teised Eesti ettevõtjad ning teenib Eesti riigile enam tulu, kui see vaid ühe arhitektuuribüroo loominguga võimalik oleks.
Urmeti kõige värskem projekt on viinud ta hiljuti Norra põhjatippu Røsti saarele, kus on valmimas tema projekteeritud eramu. Norras rajatakse ainult vundament, kogu ülejäänud protsessi juhitakse Eestist: arhitektuur, puitelementide ja -moodulite tootmine, logistika ning ehituse koordineerimine. „Røst on Norra mõistes nende Ruhnu, pindalalt isegi veidi väiksem. See sarnasus kõnetas mind kohe,“ räägib Mihkel Urmet. Paralleel pole juhuslik, sest ta jagab end Tallinnas asuva arhitektuuribüroo ning Ruhnu Kultuuriruumi eestvedamise vahel.
Eramud ei ole siiski büroo põhifookus. TEMPT projekteerib peamiselt puidu- ja moodulipõhiseid korterelamuid ning ühiskondlikke hooneid. Hetkel on töös kuus sellist projekti, sealhulgas hotell Leknesi linnas Lofootide saarestikus, sotsiaalmajad Svolværis, uus elamurajoon Senja saarel ning vanadekodu Mosjøenis. Täna moodustab eksport üle poole büroo tegevusest, millest ligikaudu 75% suundub Norrasse, veerand teistesse riikidesse, nagu Šveits, Island, Soome. Kokku on TEMPT Norrasse projekteerinud ligikaudu 70 hoonet, nende seas üle 20 kortermaja.
„Klotsidest“ kortermajad
TEMPTi edu Norras põhineb eelkõige teenusedisainil, hinnates, mida klient kõige enam vajab. Urmeti sõnul on norrakast kliendi põhiline huvi jõuda võimalikult kiiresti maaostust müügini. „Moodulehitus võib olla kallim, sest igal moodulil on oma lagi ja põrand, maja läheb kõrgemaks ja pindalalt väiksemaks, aga valmib oluliselt kiiremini. Aeg on raha ja norrakad oskavad seda hinnata.“
Moodulehitus annab ka protsessile selguse. „See on seadusekuulekas ehitamine. Projekteerimise alguses saab klient hinnavahemiku, eskiisiga läheb hind sisuliselt lukku. Platsil ehitades tekib alati määramatust, halvemal juhul ka skeemitamist allhangete ja materjalidega,“ selgitab Urmet.
Eksport annab võimaluse töötada tehnoloogiatega, mis Eestis on alles algusjärgus. Üheks märgiliseks projektiks, kus TEMPTi käsi mängus, on Stroomi rannahoone, mis on ehitatud puidust moodulitest ning täies mahus lahtivõetav ja teises kohas uue funktsiooniga taaskasutatav.
„Täna on see pigem harva esineva ringse ehituse näide, aga tulevikus saab kindlasti heaks eeskujuks. Mooduleid uuesti kasutades on võimalik väikese energiakuluga saavutada häid tulemusi ja viia taaskasutus 80-90% juurde,“ tutvustab Urmet perspektiivi. Arhitekti hinnangul tekiks laiem huvi moodulehituse vastu eelkõige siis, kui ringne arhitektuur muutuks majanduslikuks argumendiks, mitte pelgalt väärtuspõhiseks loosungiks. „Praegu on projektis tootekoodid, mille abil tähistada detaile. Kuid materjali ladustamine ja hilisem ülesleidmine pole lihtne. Moodulipõhise loogika laialdasem rakendamine võimaldaks ehitist taaskasutada suuremate tervikosade kaupa.”
Ebapraktiline unistus riigipiiri ei ületa
TEMPTi eripära teiste büroode seas on Urmeti tehnoloogiline pädevus. Ta projekteerib hooneid koos tootmisloogikaga. Sel on selge äriline põhjus. „Kui minu juurde tuleks välismaalasest arhitekt ja pakuks, et joonistab mulle maja, oleksin äärmiselt skeptiline. Arhitektil peab olema lisandväärtus. Minu lisandväärtus on see, et tunnen puittehnoloogiaid, olen Eesti tehased läbi käinud ja tean täpselt, mida Eesti tootjad suudavad teha,“ räägib Urmet.
See teadmine võimaldab TEMPTil pakkuda lahendusi, kus arhitektuur ja tootmine töötavad koos, mitte üksteisele vastu. „Kui tootja müüb otse, konkureerib ta saja teise tootjaga hinnas ja tekitab kliendis kohe ahvatluse tingida. Unikaalne arhitektuuriidee annab aga kogu projektile unikaalsuse ja hõlbustab ka tootja müüki.“
Urmet selgitab, et TEMPT ei müü jooniseid, vaid lahendab kliendi probleemi tervikuna – alates krundi ostu tasuvuse kalkuleerimisest kuni selleni, kuidas maja õigel ajal valmis saab.“ Hooned projekteeritakse koos kõigi konstruktsioonide, sõlmede ja tootmisdetailidega. „Paberi peal ei ole odavam ainult unistada, ka ehitamine muutub soodsamaks, kui kõik on paberil läbi arvutatud. Unistus peab olema tõlgitud ehituskeelde – koos tehnoloogia, hinna ja ajakavaga.“
Kogu ehituslahenduse läbimõtlemine on Urmeti sõnul eelduseks, et arhitektuuri eksport üleüldse võimalikuks saaks. Lisaks on kasu laiem kui ainult arhitektuuribüroo teenitav tulu. „Kui teen Norrasse projekti, tuleb see Eesti majandusse mitmekordselt tagasi tootmise, transpordi ja ehituse kaudu.“ Ta rõhutab, et Eesti tugevus on paindlikes tootjates, kes suudavad teha kiirelt erilahendusi, ja toob hiljutise näitena välja Timbeco tehtud Helsingi uue raamatukogu tehaseliselt toodetud erilise lainekatuse.
TEMPTi kliendid ei ole tulnud klassikalise müügitöö tulemusel, vaid soovituste ja kontaktide kaudu. „Saad esimesed kliendid ja sealt hakkab asi hargnema,“ kirjeldab Urmet. Olulist rolli mängivad ka rahvusvahelised messid, kus ettevõtjad EISi toel osalevad, viimati osales Urmet oktoobris Eesti ühisstendis Norra suurimal ehitus- ja arhitektuurimessil Bygg Reis Deg. „Arhitektuuribürood arvavad vahel, et messid on ainult ehitajatele. Tegelikult on need head kohad ka arhitektidele – saan kliendile näidata kohe ka Eesti tootjaid ja pakkuda välja, kuidas võiksime neid projekti kaasata,“ toob Urmet välja messide kasu. Samuti pakub moodulipõhine ehitus messidel võimalust korraldada töötube, kus lahendusi praktiliselt läbi mängida.
Tunneb Norrat läbi ja lõhki
Skandinaavia turg on õpetanud TEMPTi ka esteetilises plaanis. „Norrakad on imestanud, miks Eesti majad on nii rikkalikult kaunistatud. Me arvame, et oleme minimalistlikud, aga Skandinaavias tähendab minimalism ühte läbivat ideed, mitte detailide kuhjamist modernsele põhivormile,“ räägib Urmet.
Ette on tulnud ka uskumatuna tunduvaid proovikivisid. Näiteks projekteeriti kord teisele poole polaarjoont maja, millel olid põhja poole avanevad suured aknad. Polaarpäeva perioodil kuumenes aga magamistuba üle ka põhjapoolsete akendega! “Vaat see oli üllatus, lõpuks lahendasime mure selektiivklaaside ja ruloodega. Kui tahta ehituses võimalikult kestlik olla, siis on elektrist sõltuv jahutusagregaat viimane abinõu.”
Urmeti sõnul on selgelt tunda Norra avaliku sektori soosivat suhtumist arendusprojektidesse. „Ametniku eesmärk on seal aidata luba väljastada, mitte protsessi pidurdada. Omavalitsused ja arendajad teevad koostööd ja see kiirendab tulemust. Samuti võib keset projekti selguda, et omavalitsus soovib osa majast ehitada kättesaadava hinnaga rendipinnaks. See ei ole takistus, vaid võimalus – lahendused leitakse koostöös.“
Ärile aitab kaasa ka regulatsioonide ja rahastusvõimaluste finesside tundmine. Näiteks on Norras ehitusel keskkonnasertifikaadid ning eramutes levinud eraldi sissepääsuga külaliskorterid, mille rajamist toetavad soodsamad laenutingimused. „Neid kohalikke eripärasid kõigi regulatsioonide vaates peab arhitekt teadma ja kliendile pakkuma. See mõjutab ka kinnisvara hilisemat väärtust. Sa ei projekteeri maja, vaid mõtled läbi, kuidas sinu töö kliendi elu ja investeeringut toetab,“ võtab Urmet kokku.