Eesti esimene maa-aluse innovatsiooni konverents
Kultuurikatlas toimunud Eesti esimene maa-aluse innovatsiooni konverents avas arutelu maa-aluste taristute võimaluste üle. Maa-alune taristu pakub uusi lahendusi Eesti majanduslike ja julgeoleku väljakutsete lahendamiseks. Konverents tõi esile maa-aluste lahenduste potentsiaali tõhusamaks maapõueressursside kasutamiseks, keskkonnasäästlikuks arenguks ning riigi julgeoleku tugevdamiseks.
Konverentsi „Maa-alune innovatsioon kui majanduskasvu ja julgeoleku võti“ avas president Kersti Kaljulaid, kes rõhutas taastuvenergia arendamise vajadust ja maa-aluse taristu potentsiaali energiatootmise ja -salvestamise väljakutsete lahendamiseks.
Konverentsil käsitleti põhjalikult maa-aluse taristu rolli elanikkonnakaitses ja energiajulgeolekus. Volodymyr Kudrytskyi, endine Ukraina elektrivõrgu operaatori Ukrenergo juht, jagas kogemusi energiasüsteemi vastupidavuse tagamisest sõjaoludes. Ta tõi esile hajutatud energiainfrastruktuuri eelised, mis on aidanud Ukrainal rünnakute tingimustes säilitada energiasüsteemi töökindlust. Kudrytskyi rõhutas, et kuigi majandusloogika soosib suuremahulisi rajatisi, näitab Ukraina kogemus, et julgeolekukaalutlused on sama tähtsad. Tänapäeva energiasüsteemide kavandamisel ei piisa pelgalt majanduslikest põhjendustest – tuleb arvestada ka julgeolekuriske.
Siseministeeriumi esindaja Priit Laaniste käsitles maa-aluste lahenduste tähtsust elanikkonna kaitses, rõhutades, et enne 2022. aastat ei olnud see valdkond Eestis sellises ulatuses fookuses nagu praegu. Laaniste sõnul olemasolev maa-alune taristu ei paku praegu märkimisväärset kaitsepotentsiaali, kuid selle arendamine aitab oluliselt kaasa Eesti elanikkonna ja majandusliku julgeoleku tugevdamisele, ning lähiajal on oodata olulisi muutusi, sealhulgas varjendite rajamise nõuete kehtestamist uusarendustele. Laaniste tõdes, et Eesti vajab kaitseolukorraks oluliselt rohkem, kui täna pakkuda on ning maa-aluse taristu võimalusi tuleks tõhusalt rakendada. Ta tõi esile ka Soome pikaajalise kogemuse, kus maa-aluse taristu arendamisega on tegeletud kümneid aastaid ja suudetud saavutada tõhusaid lahendusi kaitsevõimekuse ja julgeoleku tagamiseks.
Endine Helsingi linnapea Jan Vapaavuori tutvustas Helsingi maa-alust linnaplaneerimist, mis hõlmab nii olemasolevaid kui ka kavandatavaid maa-aluseid rajatisi. Helsingi linna strateegiline lähenemine määratleb maa-alad avalike ja eraprojektide jaoks, millel on suur ühiskondlik mõju. Vapaavuori rõhutas, et maa-aluste lahenduste abil saab tihendada linna struktuuri, vähendada liikluskoormust ja suurendada elukeskkonna paindlikkust. Ta tõi näiteks Helsingi Keskhaigla, mis suutis COVID-19 pandeemia ajal kiiresti kohandada maa-aluse parkla ajutiseks haiglapalatiks. Lisaks kasutab Helsingi oma energiakavas maapõue soojust ja mereäärset asukohta, et pakkuda süsinikuneutraalseid lahendusi. Vapaavuori rõhutas, et maa-alune infrastruktuur tugevdab linnade vastupanuvõimet kliimamuutustele, rahvastikukasvule ja julgeolekuohtudele, pakkudes uuenduslikke lahendusi energiatootmise, logistika, ühistranspordi ja avaliku ruumi arendamisel. Ta tõi esile ka avaliku ja erasektori koostöö olulisuse läbi PPP (public-private partnership) programmide, mis on aidanud realiseerida Helsingi maa-aluse infrastruktuuri potentsiaali.
Konverentsil käsitleti ka maa-aluste taristu potentsiaali energia varustuskindluse tagamisel. Kliimaministeeriumi nõunik Margus Raha andis ülevaate Eesti maapõue seisundist ja rõhutas strateegilise lähenemise olulisust maapõueressursside kasutamisel. Raha sõnul peab ressursside kasutamine olema tasakaalus looduskeskkonna ja kogukondade vajadustega, et saavutada maksimaalne kasu minimaalsete keskkonnamõjudega. Eesti Geoloogiateenistuse esindajad Sirli Sipp Kulli ja Helena Gailan rõhutasid konverentsil geoloogiliste uuringute tähtsust, mis võimaldavad teha kaalutletud otsuseid riigi ees seisvate väljakutsete lahendamisel. Maapõueenergia potentsiaal, sealhulgas maasoojusenergia, võib aidata saavutada energeetika- ja kliimapoliitika eesmärke. Gailan märkis, et kuigi maasoojusenergia laialdasem kasutuselevõtt on praegu kulukas, võib tehnoloogiline innovatsioon muuta selle taskukohasemaks ja kättesaadavamaks, toetades ühtlasi taastuvenergeetika eesmärkide saavutamist. Maapõuesoojusele keskendus ka Geothermal Baltic esindaja Andres Veske, kes tõi näiteid tehnoloogiate lihtsustamisest ning võimalusest soojuskoormust stabiilselt juhtida. Tema sõnul on maapõuesoojuse kasutamine eriti oluline kliimast tulenevate energiavajaduste leevendamisel. Kaugkütte süsteemides kasutatavad maapõuesoojuslahendused võivad märkimisväärselt vähendada survet elektrisüsteemidele.
Konverents pakkus unikaalse võimaluse tuua kokku erinevate valdkondade eksperdid ja otsustajad, et arutada, kuidas maa-alune innovatsioon saaks toetada Eesti kestlikku arengut, suurendada julgeolekut ja edendada majanduslikku kasvu. Üritus tõi esile vajaduse strateegilise koostöö ja pikaajalise visiooni järele, et rakendada maa-aluse taristu potentsiaali terviklikult ning tõhusalt. Osalejad rõhutasid, et tuleviku lahendused peavad põhinema teadlikel otsustel, multifunktsionaalsetel lahendustel ning ringmajanduse põhimõtetel, et tagada nende jätkusuutlikkus ja kasutusväärtus ka aastakümneteks.
Konverentsi „Maa-alune innovatsioon kui majanduskasvu ja julgeoleku võti“ korraldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus koostöös partneritega.