Eesti innovaatorid Brüsselis: koht, kus ambitsioon saab hoogu juurde
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) korraldas aprillis juba viiendat korda Eesti innovaatoritele õppereisi Brüsselisse, et tutvuda Euroopa Liidu (EL) innovatsioonipoliitika ja -rahastusvõimalustega ning tutvustada Eesti innovatsiooni EL tasandil. Õppereisi keskmes oli osalemine kõrgetasemelisel Euroopa Innovatsiooninõukogu tippkohtumisel (EIC Summit), kus ettevõtjatel avanes võimalus kohtuda investorite ja potentsiaalsete koostööpartneritega ning uurida uusi kasvu- ning rahastusvõimalusi.
Delegatsioonil toimusid ka kohtumised EL innovatsiooni valdkonna võtmeisikutega, sealhulgas Maive Rute (Euroopa Komisjoni (EK) siseturu peadirektoraadi peadirektori asetäitja) ja Signe Ratso (EK teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor). Arutluse all oli EL innovatsiooni- ja konkurentsivõime tulevik globaalses kontekstis ning EK ambitsioon muuta Euroopa globaalseks liidriks läbimurdelise innovatsiooni valdkonnas, et võimaldada meie idu- ja kasvufirmadel kiiremini kasvada ja konkureerida rahvusvahelisel tasandil.
EISi Brüsseli esindaja Eve Päärendsoni eestvedamisel on õppereis kujunenud hinnatud võimaluseks eelkõige iduettevõtjatele, kellel on ambitsioon kandideerida Euroopa innovatsiooninõukogu kiirendi vahenditele. Tänavune huvi oli rekordiline – kandideeris 42 ettevõtet ja ettevõtjate ühendust, kellest valiti välja 14 osalejat.
Sel korral oli osadel ettevõtjatel võimalus koos rahvusvahelise süvatehnoloogia eksperdi Angela Stathiga valideerida oma projekti potentsiaali EIC Acceleratorile. Lisaks jagasid õppereisil osalenutele väärtuslikke soovitusi varasemalt EIC rahastust saanud Eesti ettevõtjad – Raiku Packaging kaasasutaja Karl Pärtel ja Nanordica Medical kaasasutaja Olesja Bondarenko. Mõlemad rõhutasid, et EIC rahastuseni jõudmine on suur pingutus, kuid igati seda väärt, kuna ELi toetus suurendab projekti usaldusväärsust ning võib avada tee täiendavatele investeeringutele.
Kogemusi õppereisilt ning mõtteid Euroopa Liidu innovatsiooniprogrammide teemal jagavad Eesti Rohetehnoloogia Liidu projektijuht Annabel Pops, biomaterjalide ettevõtte Myceen teadusjuht Killu Leet ning tehisintellekti tehnoloogiat arendava Askel.ai asutaja ja tegevjuht – Joosep Kõljalg.
Millised olid ootused õppereisile ja kas need täitusid?
Annabel Pops: Õppereis vastas ootustele ja pigem isegi ületas neid. Programm oli tihe, hästi planeeritud ning pakkus palju uut informatsiooni erinevatest valdkondadest. See aitas paremini mõista Euroopa Liidu tasandil toimuvaid arenguid, eriti tööstuse ja innovatsiooni kontekstis.
Killu Leet: Visiit oli hästi korraldatud ning pakkus väärtuslikku ülevaadet Euroopa innovatsioonimaastiku hetkeseisust ja suundadest. Ootasin võimalust luua kontakte ja saada sisulisi teadmisi, ning see kõik realiseerus.
Joosep Kõljalg: Jäime õppereisiga väga rahule. Meie toote praeguses valideerimise faasis oli kõige väärtuslikum suhelda teiste innovaatiliste idufirmadega. Õppereis aitas mõista, kuidas EIC Acceleratori ja Pre-Acceleratori rahastusmeetmetest maksimaalselt kasu lõigata.
Mis olid õppereisi tipphetked?
Annabel: Minu jaoks oli üheks meeldejäävamaks hetkeks kohtumine Euroopa Komisjoni esindaja Maive Rutega, kes andis väga sisuka ülevaate ELi tööstusstrateegiatest. Samuti olid põnevad EIC Summiti paneeldiskussioonid, kus räägiti näiteks Euroopa positsioonist globaalses konkurentsis ja uuest Start-up Scale-up strateegiast.
Killu: Õppereisi keskne sündmus oli EIC Summit, kus olid kohal nii tippteadlased, investorid, poliitikakujundajad kui ka innovaatilised ettevõtted. Oli võimalus arutada iduettevõtluse ja tööstusinnovatsiooni tulevikku ning luua kontakte, mis võivad areneda koostööks. Väga väärtuslikud olid ka EISi korraldatud kohtumised Euroopa Komisjoniga.
Joosep: EIC Summit eristus tippsündmusena, kus saime oma toodet arutada Euroopa kolleegidega, koguda ausat tagasisidet ja luua kontakte. Kuigi ükski kontakt pole veel konkreetseks koostööks vormunud, on mitmed järelvestlused andnud meile selgeid suuniseid toote arendamiseks.
Kuidas hindate Euroopa Liidu positsiooni teie tegevusvaldkonnas?
Annabel: EL teeb üha selgemaid samme, et tugevdada oma konkurentsivõimet ja toetada kohalike puhaste tehnoloogiate arengut. Siiski on USA ja Hiina investeeringumahud meist veel ees. Uueks strateegiliseks suunaks on saanud puhta tööstuse kokkulepe, mis paneb fookuse kohaliku nõudluse suurendamisele, puhta energia kättesaadavusele ja ringmajandusele.
Killu: EL on kliima- ja rohepöörde eesmärkides maailmas esirinnas, kuid jääme konkurentidele alla turule sisenemise kiiruses ja regulatsioonide paindlikkuses. Vaja on selgemat ja stabiilsemat õigusraamistikku, eriti väiksematele innovaatilistele ettevõtetele.
Joosep: EL on AI sektoris tugev tegija teadusvaldkonnas – 2022. aastal tuli suurim hulk tehisintellekti teemalisi eelretsenseeritud teadusartikleid just siit. Samas moodustas ELi panus globaalsesse AI-patendimaastikku vaid umbes 4%. Turuliidrid kommertsialiseerimises on USA ja Aasia ettevõtted. EL peab võrdsustama rahastamisvõimalused USA ja Aasia turgudega – pakkuma kiiret ja mugavat ligipääsu suuremale kapitalile ning tuge alustehnoloogiate (kiibid, suured keelemudelid jne) toomiseks Euroopasse. Kui need on füüsiliselt Euroopas, siis tekib ka oskusteave ja tootmisvõimekus siia. Eesti jaoks on tehisintellekt tohutu võimalus, kus meie kui väikeriigi eelis on paindlikkus, kiirus ja julgus katsetada. Peame mõtlema, kuidas AI saaks muuta elu mugavamaks kõigis valdkondades – haridusest ja tervishoiust kuni avalike teenusteni.
Millised on ettevõtjate suurimad takistused ja mida EL saaks paremini teha?
Annabel: Ettevõtjad vajavad senisest enam tuge just tootmise ja piloteerimise etapis. Eesti riik võiks olla proaktiivsem ELi algatuste rakendamisel, et meie ettevõtjad saaksid rahastusmeetmetest maksimaalse kasu.
Killu: Kõige keerulisem on leida investeeringuid keerukamate tehnoloogiate edasiarenduseks. Lisaks vajavad ettevõtted tuge turule sisenemisel ja müügikanalite avamisel. EL peaks pakkuma rohkem riski jagavaid mehhanisme ning vähendama regulatiivset ebakindlust.
Joosep: Innovatsiooni ei tohi lämmatada enne, kui toode turule jõuab. GDPR ja AI Act on vajalikud, aga nende rakendamine peaks idufirmadele olema lihtsam. EL võiks luua „innovatsiooniliivakasti“ (innovation sandbox), kus saab turvaliselt katsetada enne täismahuliste regulatsioonide rakendumist. Lisaks peaks EL pakkuma maksusoodustusi erainvestoritele nagu juba teevad Prantsusmaa ja Suurbritannia. Samuti vajame ühtset iduettevõtluse raamistikku, näiteks „28. režiimi“, mis võimaldaks tegutseda ELi siseselt ilma, et peaks igas riigis eraldi juriidilisi barjääre ületama. Väga oluline on ka see, et avaliku sektori rahastus oleks kättesaadav kiiremini ja läbipaistvamalt – hetkel on see liiga aeglane ja keeruline.
Kuidas hinnata ELi innovatsioonitoetuste praegust toimimist?
Annabel: Ka kasvurahastuse kättesaadavus ja tugi tootmisfaasis on probleemsed. Samuti võiks Eesti kaaluda toetusmeetmeid, mis võimaldavad kiiremat ja paindlikumat reageerimist, näiteks nn riskilaene.
Killu: Kaks olulisemat kitsaskohta on madal nähtavus – paljud ei tea, mis võimalused olemas on – ning aeglane ja keeruline taotlusprotsess. Eriti väiksemad ettevõtted ei pruugi keerukusest läbi murda.
Joosep: EIC Acceleratori taotlusprotsess on liiga keeruline ja läbipaistmatu. Paljud iduettevõtted sõltuvad konsultantidest, kes võtavad oma töö eest kuni 10% rahastusest, aga kelle lisandväärtus on ebaselge. Lisaks on otsustusprotsess liiga aeglane ja vastust võib oodata kuid. Otsuseid peaks langetama vähemalt kord kvartalis ja tagasiside andmine peaks toimuma 30 päeva jooksul. Samuti on oluline suunata traditsioonilised tööstusharud innovatsioonile. EL peaks pakkuma konkreetseid programme ja stiimuleid, et vanema majanduse harud ei jääks kõrvale digitaliseerimisest, tehisintellektist ja automatiseerimisest.
Milliseid valdkondi peaks EL tulevikus prioriteetseks pidama?
Annabel: Puhta tööstuse lepe seab suuna puhtale majandusele üleminekule, sealhulgas oskustööjõu toetamisele ja teadus-arenduse suunamisele ringmajandusse.
Killu: Biotehnoloogia, rohetehnoloogia, automaatika ja digilahendused on võtmevaldkonnad, kus EL-il on potentsiaal saada globaalseks liidriks. Nende mõju kestlikkusele ja tootlikkusele on märkimisväärne.
Joosep: Kindlasti tuleks suunata vahendeid kaitsetööstusesse, kiibitööstusesse, tehisintellekti ja robootikasse. Need on strateegilise autonoomia ja konkurentsivõime jaoks üliolulised valdkonnad.
Kuidas hindate EISi rolli innovaatorite toetamisel?
Annabel: Koostöö EISiga on olnud tugev, eriti ekspordisuundade, visiitide ja kommunikatsiooni osas. Kiidan väga innovaatorite õppereisi sisukat ja strateegiliselt üles ehitatud programmi – see andis meile kindlust jätkata aktiivselt Brüsseli suunal tegutsemist.
Killu: EIS on olnud oluline partner uute tehnoloogiate arendamise toetamisel, eriti varajases arendusfaasis – kuni tehnoloogia valmidusastmeni 7. Järgmise sammuna tasuks Eestis toetada ettevõtteid piloottehaste ja tootmisvõimekuse testimise etapis. See on tihti kriitiline samm, et innovatsioon jõuaks reaalselt Eestis tootmiseni. Riskilaenu-laadsed meetmed, mida juba kasutatakse mitmes ELi liikmesriigis, väärivad kaalumist ka meil. EISil soovitame kaaluda toetusskeemide aruandluse lihtsustamist, sest see võimaldaks ettevõtjal keskenduda rohkem sisulisele arendustööle. Samuti on märkimisväärne EISi roll rahvusvaheliste kontaktide loomisel – oleme saanud osaleda sündmustel, mille mõju on olnud meie jaoks väga otsene.
Joosep: EISil on oluline roll vahendada Eesti iduettevõtete muresid, ideid ja muid teemasid nii Euroopasse kui ka meie valitsusele.
Võta ühendust ja aitame innovatsiooni liikuma!
Euroopa Innovatsiooninõukogu kiirendisse (EIC Accelerator) on küll väga tihe konkurents, kuid vaatamata sellele innustame Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) ja iduettevõtteid, kellel on läbimurdelise potentsiaaliga innovatsioon, kandideerima või ka lihtsalt EISi ekspertidega konsulteerima. Hetkel on võimalus kandideerida ka EIC eelkiirendisse (EIC Pre-Accelerator: EIC Pre-Accelerator – European Commission), kus konkurents mõnevõrra väiksem, sest kandideerida saavad vaid osaluse laienemise riigid. Vaata lähemalt:Euroopa Horisont EIC Accelerator – EIS ning võtke julgelt meiega ühendust nii EL teemadel ([email protected]) kui ka EIC Acceleratori osas ([email protected]).