Vaata peasisu

Eesti ja Taani kaitsetööstuse koostöö avab mõlema riigi ettevõtetele uusi ärivõimalusi

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
27. oktoober 2026
5 min

Eesti ja Taani kaitsetööstusettevõtted otsivad võimalusi ühisteks arendusprojektideks, tehnoloogiliseks koostööks ja uutele turgudele sisenemiseks. Oktoobris toimunud Taani kaitsetööstuse visiit Eestisse tõi kokku kahe riigi ettevõtjad, erialaliidud ja riigiasutused. Visiidi ja seminari keskmes olid kaitsetööstuse kasvuvõimalused, hanked, tarnekindlus ning ettevõtetevaheliste partnerlussuhete arendamine.

Oktoobris Tallinnas toimunud kaitsetööstuse seminaril arutati, kuidas muuta Eesti ja Taani ettevõtete koostöö senisest tulemuslikumaks ning kiirendada uute kaitsetehnoloogiate jõudmist arendusest kasutusse. Seminari avasid Taani suursaadik Eestis Kim Højlund Christensen, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher ning Taani kaitseministeeriumi hanke- ja logistikaorganisatsiooni DALO arendusosakonna juht ja Taani relvastusdirektori kohusetäitja Peter Michael Nielsen.

Avasõnades rõhutati, et Euroopa muutunud julgeolekuolukorras on kaitsetööstuse arendamisel määrava tähtsusega ettevõtete võimekus oma lubadusi täita, tagada tarned ning jätkata innovatsiooniga. Elmar Vaher tõstis esile tarnevõimekuse olulisuse, Peter Michael Nielsen aga vajaduse jätkata uute lahenduste väljatöötamist.

Kaitsetööstuse suurim väljakutse on aeg

Seminari üks keskseid arutelusid puudutas kaitsetööstuse arengut takistavaid tegureid. Eesti ja Taani esindajad olid ühel meelel, et kasvavate kaitseinvesteeringute tingimustes peavad ettevõtted suutma senisest kiiremini arendada, katsetada ja toota uusi lahendusi. Selleks on vaja vähendada bürokraatiat, kiirendada hankeprotsesse ning tagada ettevõtetele selgem ülevaade riikide pikaajalistest kaitsevajadustest.

„Kõige kriitilisem ressurss on aeg,“ rõhutas Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe.

Koidumäe sõnul on rahvusvahelisel turul edu saavutamiseks oluline, et ettevõtte toodetel ja teenustel oleks oma koduriigi toetus ning võimaluse korral ka praktiline kasutuskogemus. Eriti väärtuslikuks on muutunud Ukrainas saadud kogemus, mis aitab tõendada kaitsetehnoloogiate toimivust reaalsetes tingimustes.

Taani kaitse-, kosmose- ja julgeolekuklastri CenSec tegevjuht Dustin Wilden tõi ühe peamise takistusena välja liigse bürokraatia, mis aeglustab ettevõtete arengut. Samuti rõhutati vajadust muuta tootearendus ja katsetamine paindlikumaks.

Taani tööstusorganisatsiooni Dansk Industri kaitse- ja julgeolekutööstuse ühenduse juht Joachim Finkielman tõstis esile Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime ja varustuskindluse tähtsuse. Arutelus käsitleti ka vajadust tugevdada Euroopa-siseseid tarneahelaid ning suurendada kohalike ettevõtete võimalusi kaitsehangetes osaleda.

Paneeldiskussiooni juhtinud Eesti kaitsetehnoloogiaettevõtte Vegvisir kaasasutaja Ingvar Pärnamäe rõhutas, et Eesti ja Taani jagavad samu väärtusi ning mõlema riigi ettevõtetel on teineteiselt õppida. Ühiste võimekuste arendamine aitab tugevdada nii kahe riigi kaitsetööstust kui ka Euroopa julgeolekut laiemalt.

Milliseid võimalusi pakub Taani turg Eesti ettevõtetele?

Taani on Eesti kaitsetööstusettevõtetele oluline potentsiaalne koostööpartner, sest mõlema riigi ettevõtted tegutsevad mitmes sarnases tehnoloogiavaldkonnas. Seetõttu peituvad võimalused sageli üksteise lahenduste täiendamises, ühistes arendusprojektides ning koostöös kolmandatele turgudele sisenemisel.

Taani kaitsetööstuse ühendusse DI Danish Defence and Security Industries kuulub ligi 350 ettevõtet. Ühenduse andmetel kasvas selle liikmete puhtalt sõjaliste toodete ja teenuste käive 481 miljonilt eurolt 2022. aastal ligikaudu 1,27 miljardi euroni 2024. aastal. See näitab sektori kiiret kasvu ja kasvavat vajadust uute tehnoloogiate ning tootmisvõimekuse järele.

Seminaril tutvustas DALO esindaja Nicolai Andersen Taani pikaajalisi kaitsehankeplaane ning riigi ootusi tarnijatele. Taani kaitsevaldkonna arendusprioriteetide hulka kuuluvad muu hulgas drooni- ja droonitõrjetehnoloogiad, õhutõrje, mehitamata süsteemid, side- ja juhtimislahendused, tehisintellekti rakendused, mereseire ning elutähtsa taristu kaitse.

Need on valdkonnad, kus tegutseb ka mitmeid Eesti tehnoloogiaettevõtteid. Taani turule sisenemisel on aga oluline arvestada, et kaitsehangetes hinnatakse lisaks tehnoloogilisele võimekusele ettevõtte tarnekindlust, tootmismahtu ning suutlikkust tagada pikaajaline teenindus ja hooldus.

Seminaril rõhutati, et ettevõtted peavad suutma tõendada oma tarnevõimekust, tundma põhjalikult oma tarneahelaid ning olema valmis koostööks teiste tootjatega. Eesti ettevõtete jaoks võib see tähendada võimalust osaleda suuremates projektides alltöövõtja või tehnoloogiapartnerina.

Messikontaktidest konkreetse koostööni

Eesti ja Taani kaitsetööstuse koostöö arendamisel on oluline roll rahvusvahelistel messidel ja ärivisiitidel. Tänavu augustis osales 15 Eesti ettevõtet Taanis Herningis toimunud DALO Industry Daysil, kus tutvustati Eesti kaitsetööstuse lahendusi ning loodi kontakte Taani ettevõtete ja riigiasutustega.

Eesti ja Taani ettevõtete vahel on koostööd juba mitmes valdkonnas. Näidetena saab esile tuua Eesti DefSecInteli ja Taani radaritootja Weibeli koostöö droonitõrjelahenduste osas ning Cybernetica ja Taani kaitsetööstusettevõtte Terma koostöö mereseire valdkonnas. Need näited ilmestavad, kuidas kahe riigi tehnoloogiline kompetents saab üksteist täiendada.

Tallinna seminaril allkirjastasid Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe ning Dansk Industri kaitse- ja julgeolekutööstuse ühenduse juht Joachim Finkielman koostöömemorandumi. Kokkuleppe eesmärk on tugevdada kahe riigi kaitsetööstuse sidemeid ning luua täiendavaid võimalusi ettevõtetevaheliseks koostööks.

Seminari ettekannetes tutvustasid Eesti ja Taani riigiasutuste esindajad ka mõlema riigi pikaajalisi kaitseplaane, hankeprotsesse, varustuskindluse küsimusi ning tööstuskoostöö võimalusi.

Päeva teises pooles toimusid Eesti ja Taani ettevõtete kahepoolsed ärikohtumised, mille keskmes olid kaitsetööstus, kahese kasutusega tehnoloogiad, küberkaitse ja elutähtsa taristu kaitse. Seminarile järgnenud päeval jätkus Taani delegatsiooni visiit Eesti kaitsetööstusettevõtete juures. Tutvuti muu hulgas Milrem Roboticsi, Krattworksi, 5.0 Roboticsi, CybExeri, DefSecIntel Solutionsi, Marduki, Ranteloni ja Maru Defence’i tegevusega. Ettevõttekülastused andsid Taani esindajatele võimaluse näha Eesti tehnoloogiaid ja tootmisvõimekust lähemalt ning arutada võimalikke koostööprojekte.

EIS aitab rahvusvahelistest kontaktidest kasvatada ärivõimalusi

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) eesmärk on toetada Eesti kaitsetööstusettevõtete rahvusvahelistumist, aidates neil jõuda uute partnerite ja potentsiaalsete klientideni. Selleks korraldatakse Eesti ettevõtete osalemist rahvusvahelistel messidel, toetatakse ärikontaktide loomist ning tehakse koostööd välisriikide erialaliitude ja riigiasutustega.

Taani kaitsetööstuse visiit Eestisse oligi jätk augustis DALO Industry Daysil alanud kontaktidele ning võimalus viia varasemad kohtumised järgmisse etappi.

Kahe riigi ettevõtete jaoks seisneb koostöö väärtus eelkõige võimaluses ühendada tehnoloogilisi tugevusi, arendada ühiseid lahendusi ja jõuda koos suurematele turgudele. Euroopa kasvavate kaitsevajaduste tingimustes on sellistel partnerlustel üha olulisem roll nii ettevõtete konkurentsivõime kui ka piirkondliku julgeoleku tugevdamisel.

Jaga postitust